• Sai alguse 14ndal sajandil Itaalias • Eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt • Hakkas levima humanism • Leonardo da Vinci ja Michelangelo • Huvi tunti antiikaja kunsti, kirjanduse ja filiosoofia vastu • Teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd • Brunelleschi, Masaccio, Donatello Renessanss kunsti üldiseloomustus madalmaades • Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal • Arendati välja lineaarperspektiiv ja teised tehnikad, mis aitasid kujutada reaalsust loomulikumana • Maalikunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma aga peamine eesmärk oli inimeste hingeelu avastamine • Üks esimesi suurmeister oli Põhja-Madalmaades Jan Van Eyck • Kui Itaalased ülendasid olmelise idealiseerimise abil taevalikuks,siis madalmaalased tõid taevaliku olmelise Arhitektuuriüldiseloomustus Madalmaades • Stiili mõju piirdub enamasti uute kaunistusvormide ülevõtmisega
tahvelmaal,kus maali aluseks olid puutahvlid või lõuendid.Miaalkunsti ilmub jälle portreezanr,mis on täiesti ilmalik.Vararenessanssi portreedest on suurem osa maalitud külgvaates.Alguse saab kunstiteoste signeerimine,kunstnik muutub oluliseks. Maalis lähtuti nüüd loodusest,õpiti varjutamist,ruumikujutust(optilist perspektiivi),loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edastamist.BRUNELLECHI-näitas kuidas perspektiivi saab taapinal skemaatiliselt edastada.(meie pildigalriis LINEAARPERSPEKTIIV L.B.Alberti järgi 1435/36) Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu,seal kujutatud hooned või maastikud edasi antud teravate joontega.Kasutatakse puhtaid värvitoone,figuurid on tihti paigutatud ridamisi.Esimeseks vararenessanssi kunstnikuks peetakse MASACIOT 1401-1428,-Neitsi Püha Annaga 15 saj .Komainsus,fresko 15 saj Pearaha maksmine,fresko 15 saj. Skultuuris uuendulik arhiektuurist sõltumatu raidkunst,kujusid paigutati ruumide keskele,õuedess ja
Oli keskajale järgnenud 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopas. Sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Kunstis arendati välja lineaarperspektiiv ja teised tehnikad, mis aitasid kujutada reaalsust loomulikumana. Iseloomulikuks sai arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust, vaid enda ettevõtlikkusest. Sellist uut maailmavaadet nimetatakse humanismiks. Ajastuga kaasnenud muutused: 1. Inimese suhe jumalaga 2. Kiriku tähtsuse vähenemine 3
· Kaugus. Üheks kauguse tajumise viisiks on disparaatsus ehk tajukujundi erinevus kummaski meeleorganis. Oluliseks objektide kaugusest teavitavaks tunnuseks on liikumisparallaks ehk kiiruste vahe kahe liikuva keha projektsioonides silma võrkkestal, mis on tingitud erinevast vaatekaugusest ning võimaldab hinnata objektide sügavustunnuseid. Tuntumad sügavustunnused on lineaarperspektiiv ja kattumine. Tekstuurigradient- suuremal vaatekaugusel olevate pinnaosade projektsiooni detailide tihenemine, mille põhjal vaatleja hindab esemete kaugust. Samuti on kaugemal asuvad asuvad objektid paksemast õhukihist tingituna sinakama tooniga. Sügavustunnused erinevad mõju poolest. Disparaatsus, kattumine, liikumisparallaks on ehk mõjusamad. Erinevate tunnuste kombineerimine tagab sügavustaju täpsuse. · Värv
lähedus, ühine (taust) ala, suletus, hea jätkuvus 25. Kuidas toimub Kaugusetajumiseks on mitmeid viise nt. kauguste ja kiiruse ülekattumine, kui üks asi on teise peal, siis see on tajumine? meile lähemal. Samuti ka silmalihaste abil (objektid tekivad erineval kaugusel silmade erineval kohal reetinale), valguse ja varju abil, lineaarperspektiiv e kui jooned kauguses sügavusse kooonduvad, joonte tiheduste muutusest. Kiiruse tajumine on hoopis staatiliste piltidena, mille vahel on pausid. Kiiruse tajumine käib väliskeskkonna muutuse võrdlemisel. Kiirust tajutatakse ka võrdlusega eelmise mineviku pildist. 26
väiksema kujutise. Teadvusväline tuletamine – H.von Helmholzi seletus vormijäävusele (sama objekt liigub) kauguse muutudes – aju võtab kaugust arvesse, st arvutab teadvusväliselt (1909). Kaugusvihjed: Monokulaarsed (ühe silma põhised): o Ülekattumine (interpositsioon) – üks objekt on teise peal o Silmalihaste abil – akommodatsioon o Tekstuurigradient o Lineaarperspektiiv (kaugustunnus) o Valgus ja vari o Liikumisparallaks (s[gavustunnus) Binokulaarsed (kahel silmal põhinevad): o Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel paiknevad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma reetinale. o Silmalihastest tulenev kohandumine (vergents) – divergents ja konvergents. Info liigub samal ajal mitmes suunas – ei saa eristada selgeid “töötlusfaase”
värve, kruntisid maalitahvleid, kandsid taiestele peale õhukest lehtkulda ja omandasid terve rea erinevaid tehnikaid. Nõutavad tööd küündisid altaritest ja suurtest seinamaalidest kirikute, raekodade ja paleede tarbeks kuni väikeste pühapiltide, esindusportreede (sageli määratud diplomaatide kingituseks), värvitud mööbli, peokaunistuste, raamatukaante ja lavakujundusteni. Stiili ja teema otsustasid sageli pildi ülesanne, aga ka kavatsetud raamistus. 4.3. Perspektiivi leiutamine Lineaarperspektiiv, matemaatiline süsteem kolmemõõtmelise ruumi kujutamiseks kahemõõtmelisel tasapinnal, oli välja töötatud Firenzes 15. sajandi alguses. Brunelleschi tõestas oma printsiibid, kuid teine arhitekt ja kirjanik, Leon Battista Alberti, sõnastas esimesena reeglid, mida kunstnikud võisid järgida. Alberti süsteemis kujutleti pildipinda avatud aknana, millest vaadatakse maalitavat maailma. Ta näitas perspektiivse,
maali aluseks olid puutahvlid või lõuendid.Miaalkunsti ilmub jälle portreezanr,mis on täiesti ilmalik.Vararenessanssi portreedest on suurem osa maalitud külgvaates.Alguse saab kunstiteoste signeerimine,kunstnik muutub oluliseks. Maalis lähtuti nüüd loodusest,õpiti varjutamist,ruumikujutust(optilist perspektiivi),loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edastamist.BRUNELLECHI-näitas kuidas perspektiivi saab taapinal skemaatiliselt edastada.(meie pildigalriis LINEAARPERSPEKTIIV L.B.Alberti järgi 1435/36) Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu,seal kujutatud hooned või maastikud edasi antud teravate joontega.Kasutatakse puhtaid värvitoone,figuurid on tihti paigutatud ridamisi.Esimeseks vararenessanssi kunstnikuks peetakse MASACIOT 1401-1428,-Neitsi Püha Annaga 15 saj .Komainsus,fresko 15 saj Pearaha maksmine,fresko 15 saj. Skultuuris uuendulik arhiektuurist sõltumatu raidkunst,kujusid paigutati ruumide keskele,õuedess ja väljakutele,kus
akommodatsioon, konvergents ning stereopsia? - Varjutus – 2D pinnad ei jäta varje, 3D jätab - Kattumine – kui asi millegi taga on siis on taga - Sügavusteravus – kui üks pildi regioon on terava tekstuuriga ja teine on hägusaga siis need on erineva sügavusega - Objekti identiteet – saame hinnata objekti kaugust reetinal oleva pildi suuruse põhjal. Saab teha kui teame objekti tegelikku suurust. - Lineaarperspektiiv – paralleelsed jooned lähevad kauguses lähemale - Õhuperspektiiv – kõrged asjad on udusemad - Tekstuurigradient – tekstuur kaob ära - Liikumisparallaks – lähedal olevad asjad liiguvad kiiremini eest ära kui kaugemal - Akommodatsioon – läätse reageerimine teravuse muutmiseks - Konvergents – silmade asukoha muutus seoses lähedasemate ja kaugemate vaatamine - Stereopsia – sügavustunnetus, kui ümbrust vaadatakse mõlema silmaga. Binokulaarne
liikumisega mis annavad liikumise mulje. Mitu mehhanismi koos. - Illusioonide puhul on kognitsioonide osa suht väike, sest teame, et see ei liigu aga silm ütleb et nägin ja tean et see on nii. Sügavustaju vihjed: monokulaarsed ja binokulaarsed - Kattumine – kui asi on millegi taga siis on taga - Suhteline suurus – väiksem asi tundub kaugemal - Absoluutne suurus – kogemuse käigus õpitakse - Lineaarperspektiiv – paralleelsed jooned lähevad kauguses lähemale - Asukoht (kõrgus) - Õhuperspektiiv – kõrged asjad on udusemad - Tekstuuri gradient – tekstuur kaob ära - Liikumisparallaks – lähedal olevad asjad liiguvad kiiremini eest ära kui kaugemal (rongi aknast vaatamine) - Akommodatsioon – läätse reageerimine teravuse muutmiseks - Konvergeerumine – silmade asukoha muutus seoses lähedasemate ja kaugemate vaatamine - Stereopsia
annaabi.ee 
