tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Venivus: 3-7% . Tugevus:18-52 cN/tex. Hügroskoopsus: 8-9%.Temperatuuride mõju: pestakse 95ºC juures , triigitakse 220ºC juures. Põlemine: Põleb kiiresti nagu paber,ereda leegiga,põlemisjäägiks on kerge hallikas tuhk. Puuvilla keemilised koostisosad:1)Tselluloos: 91.00% 2)Vesi: 7.85% 3)Protoplasma, pektiin: 0.55% 4)Vaha, rasva asendaja: 0.40% 5)Mineraal soolad: 0.20%. Lina- on kudaine, mida saadakse üheaastase rohttaime-linavarre niinosast.Linane riie on sile ja läikiv,väeveniv ja suure soojusjuhtivusega. Venivus: 0,5-4% .Tugevus: .Hügroskoopsus: 12%. Temperatuuride mõju:Linast riiet võib triikida päris kõrgel termperatuuril,laguneb temperatuuril 260-320 °C.Pesemistemperatuur peaks olema alla 70 °C. Põlemine: Lina põlemine toimub analoogiliselt puuvilla põlemisega. Lina keemilised koostisosad: tselluloos 80% Lambavill- Villakiud on tekstiilkiududest kõige keerukama ehitusega
parima kvaliteediga kiu. Koristada tuleb kas osaliselt või siis täielikult. Lina Põhitoodanguks on linavars ja seemned. Suurimaks probleemiks on lina koristamine põllult. Väiksema kasvupinnaga on lina võimalik kitkuta , aga suurema kasvupinnaga on selleks vajalik kombain. Eriti olulised on linale boor(B) ja tsink(Zn). Ka suureks tunnustuseks on ,et Euroopa töösturid on hinnanud Eesti linakiu Kuldtähe vääriliseks. Lina on väga tugev ja vastupanu võimeline. Linavarre ümbertöötlemisel tulemusena saadud materjali nimetakse linakiuks. Kasutusalad Pikka kiudu kasutatakse: * Auto ja lennukitööstuses * Niidi ja kangatööstuses * Fiiberplasti ning liimpressplaadi tootmises. Lühikest kiudu kasutatakse: * nööri, vatiini, soojusisolatsiooni vildi tootmises; * kattematerjalid-loorid * geotekstiilide, tsemendi, mastiksite ning pahtlite tootmises. * Ravimina on kasutatud ka linaseemneid.
teravatipulised, kaetud nõrga vahakirmega, asetsevad varrel ühekaupa. Õied on väikesed ja korrapärased, kuni 3 cm diameetriga, avanevad vaid päikselise ilmaga. Seemne pikkus on 3,2- 4,8 mm, laius 1,5-2,8mm, paksus 0,5-1,2 mm. Õrnad õied on leekpunast värvi. Vars hargneb ainult ladvaosas ja kupraid on vähe. Taim vajab avatud päikeselist kasvukohta. Parim areng on kergetel viljakatel muldadel. Põllud peavad olema tasased, hea õhustatusega ja suure veemahtuvusega. Linakiudu saadakse linavarre niinosast. Lina kiud on kõige tugevam taimne kiud, olles 2-3 korda tugevam kui puuvill. Niiskena on linakiud isegi tugevam kui kuivana. Kiul on loomulik läige ja värvus kollakast elevandiluu ja hallini. Pleegitamisega on võimalik saada ka valget, aga see mõjub halvasti kiu tugevusele. Linakiud ei ole väga elastne ja venib vähe. Linane riie imab hästi niiskus, laseb õhku hästi läbi ja juhib hästi soojust. Kortsub kergesti, aga triikides läheb kiirelt siledaks.
Sellisest puuvillakiust tehtud niit on tugevam, ühtlasem, siledam ja seetõttu kvaliteetsem. Puuvillapõõsa vili on kupar, seemneid katavad tihedasti põhiliselt tselluloosist koosnevad üherakulised karvad, mis kuivades muutuvad käharaiks kuidudeks. Puuvillane riie on pehme ja soojapidav. Lina-ja kanepikiud Lina-ja kanepikiud saadakse vastavate taimede vartest. Nendes on tselluloosi umbes 75%. Linaku´iud on peened, pikad ja tugevad ning kõdunemisele vastupidavad. Neid saadakse linavarre niineosast, kus nad paiknevad kimpudena.Lina- ja kanepikiu tootmine on keerulisem-vartest tuleb kiud eraldada mehhaaniliste ja keemiliste võtetega. Linane riie on nägus ja tervislik, imab hästi niiskust, laseb õhku hästi läbi ja juhib hästi soojust. Riided kanepist on robustsed ja mugavad, mitmekülgsed ja lihtsad. Juba ammustest aegadest kasutatakse kanepit purjede ja ka telkide valmistamiseks. Peamiselt valmistatakse kanepist köit ja nööri.
YIKN27M:&imgrefurl=http://www.tlu.ee/opmat/ku/MLT6040/kiu_pikkus.html&docid=LJ8l8qBnZPXM_M&imgurl=http://www.tlu.ee/op mat/ku/MLT6040/5.4.puuvilla_kupar.a.h.foto.jpg&w=800&h=600&ei=8QlhT6iDA6PR0QXj3ZGYBw&zoom=1&iact=rc&dur=277&sig=1 11075098155866197889&page=9&tbnh=125&tbnw=150&ndsp=25&ved=1t:429,r:5,s:182&tx=110&ty=43 Lina Kiulina on enamasti meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja kupraid on vähe. Linakiudu saadakse linavarre niineosast. Lina kiud on kõige tugevam taimne kiud, olles 2-3 korda tugevam kui puuvill. Niiskena on linakiud isegi tugevamad kui kuivana. Kiul on loomulik läige ja värvus. Pleegitamisega on võimalik saada ka valget, aga see mõjub halvasti kiu tugevusele. Linakiud ei ole väga elastne ja venib vähe. Kanep Kiu saamiseks kasutatakse harilikku kanepit, mis sisaldab tugevat, niiskusele vastupidavat kiudu. Kanepikiust saadakse takku.Kiudu andev kanep erineb meelemürgina kasutatavast
ja kuivemas kliimas seemnete saamiseks. Eesti soodne kliima, uute kiulina sortide kasutuselevõtmine ja efektiivse tehnoloogia rakendamine on andnud tulemuse, kus Eesti põldudelt saadakse ühelt hektarilt rohkem kui üks tonn kõrgkvaliteedilist linakiudu. Rahvusvahelised uuringud on tõestanud, et Eestil on ühed soodsamad kasvutingimused kogu Euroopas. Selle kinnituseks on tõsiasi, et Euroopa töösturid on hinnanud Eesti linakiu Kuldtähe vääriliseks. Linavarre ümbertöötlemise tulemusena saadud materjali nimetatakse linakiuks. Linakiud on tekstiilitööstustele looduslik toormaterjal, mida kasutatakse rõivaste, majapidamise tekstiilitoodete ja voodipesu valmistamiseks. Seda klassifitseeritakse kui naturaalset tselluloosi, traageldamis ja palju-otstarbelist kiudu. Lina on arvatavasti esimene taim, mida kasutati rõivatööstuses. Kõige suurema saagikuse ja parima kvaliteediga on linasordid, mille taimed on
Ameerikas on puuvilla kutsutud ka "valgeks kullaks 1.3.2 Lina Lina on kasvatatud juba väga kaua. Vanimate leidude vanuseks on umbes 10000 aastat ja need on seotud kalapüügiga. Ka muumiad olid Vana-Egiptuses mässitud linase kanga ribadesse. Kiulina on enamasti meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja 7 kupraid on vähe. Linakiudu saadakse linavarre niinosast. 1.3.3 Kuidas saadi linataimest linakiud 1. Kui linataim on valminud, siis kitkuti see käsitsi ja seoti peodesse. 2. Seejärel järgneb kupardamine - eraldati kuprad linakammi või ka vana vikatiga 3. Nüüd pandi linad mõneks nädalaks seisva veega või aeglase vooluga veekogusse likku , et kiude eraldada. 4. Leost võetud linapeod seati põllule kuivama 5. Seejärel murti linalõugutiga ülekuivanud linadel puitunud varreosad, et need saaks eemaldada. 6
1. pealsed 2.juurikad 31. Kanepi ja puuvilla bioloogilised iseärasused, liigid ja kasutamine Kanep Harilik,India ja metsik kanep Emas(õitseb 15-30päeva) ja isasõied(õitseb 1 päev) Kasutatakse varres olevat kiudu Seeme on vili Puuvill Varre harud on kahesugused · Kasvuharud- ei kanna õisi, lõpevad kasvupungaga · Viljaharud kannab õisi Vili on 3-5 pesaline kupar.pesas on seemed koos kiududega Idulehtedes 20-30% taimeõli 32. Kiu- ja õlilina võrdlus, linavarre anatoomiline ehitus Kiulina Õlilina 70-125cm 30-50cm Ei hargne,1 vars tugevasti hargneb,.4-5 vart 9-12 kupart 30-40 kupart Linavars(pilt konspkt) 33. Lina bioloogilised iseärasused, kasvufaasid, kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Lina bioloogilised iseärasused · Lina on isetolmlev kultuur · Sooja ja selge ilma korral alustab lina õitsemist 5...6 hommikul · Üksik õis õitseb ainult korra, ühel hommikul.
kiududest (fibrillidest), mis omakorda koosnevad tselluloosi molekulide kimpudest. Puuvilla tselluloosi molekulmass on kuni 2.105 a.m.ü.. Põhjus, miks puuvill kuulub tähtsamate looduslike kiudinete hulka, on kiudaine lihtne kättesaamine kupardest. Puuvilla kuivad elementaarkiud on üherakulised, lamedad, kergelt keerdunud, linditaolised, mille sisemuses on tühik. Tselluloosi sisaldavd kiud on ka lina, kanep ja dzuut ( need on varrekiud). Lina eraldatakse linavarre niineosast, (seetõttu on linakiud ka umbes sama pikk, kui oli taime vars) lagundades seal kiudusid siduva pektiinaine peamiselt bakterite abil või ensümaatilisel teel (kasteligu, leotus tiigis,vannis jne.) ja kuivatatud linavarre edasisel mehaanilisel töötlemisel (murdmisel, ropsimisel, sugemisel, jne). Linakiu kättesaamine ei ole kerge. Võrreldas vanemate meetoditega (linaligu) on ensümaatiline kiu kättesaamine kiirem ja toimub puhtamates tingimustes
Org aineid ei anta.Lina tuleb külvata varakult , kui mulla temp on 10 cm sügavusel 7-8C. Vajab kasvux rohkesti vett. Vara külvatud seemnest tuleb parem saagikus, kui hiljem. Külviviis on kitsarealine reavahega 7,5 cm. Kasvuajal äestatakse, tehakse keemilist umbrohutõrjet. Neli küpsusjärku: roheline(pitsi ja batisti valmistamine), varanekold (kiu saamine), kold(seemnesaamiseks), ja täisküpsus(õli saamiseks).Koristamine peab olema hästi mehhaniseeritud.Kombainidega. 55) Linavarre anatoomiline ehitus. 56)Õlikultuurid, nende tähtsus. Taimed, mille seemned või viljad sisaldavad rasvõlisid. Päevalill, safloor, riitsinus, maapähkel,magun,perilla,seesam,raps,rüps,tutra,sinep.Omavad suurt tähtsust toiduainetööstuse, tehniline tooraine.Tarvitatakse otseselt toorainena, konservide ja margariini valmistamiseks, kondiitri, värvi,laki,seebi,naha,tekstiili, parfümeeriatöös-tuses. Õli väljapressimise jääk söödetakse loomadele
Org aineid ei anta.Lina tuleb külvata varakult , kui mulla temp on 10 cm sügavusel 7-8C. Vajab kasvux rohkesti vett. Vara külvatud seemnest tuleb parem saagikus, kui hiljem. Külviviis on kitsarealine reavahega 7,5 cm. Kasvuajal äestatakse, tehakse keemilist umbrohutõrjet. Neli küpsusjärku: roheline(pitsi ja batisti valmistamine), varanekold (kiu saamine), kold(seemnesaamiseks), ja täisküpsus(õli saamiseks).Koristamine peab olema hästi mehhaniseeritud.Kombainidega. 55) Linavarre anatoomiline ehitus. 56)Õlikultuurid, nende tähtsus. Taimed, mille seemned või viljad sisaldavad rasvõlisid. Päevalill, safloor, riitsinus, maapähkel,magun,perilla,seesam,raps,rüps,tutra,sinep.Omavad suurt tähtsust toiduainetööstuse, tehniline tooraine.Tarvitatakse otseselt toorainena, konservide ja margariini valmistamiseks, kondiitri, värvi,laki,seebi,naha,tekstiili, parfümeeriatöös- tuses. Õli väljapressimise jääk söödetakse loomadele.Paljud taimeõlid muutuvad
· Isasõied väikesed kobarad peavarre ja pöörise harude ladvaosade ümber · Õis rohekaskollaste kroonlehtedega , õitseb ühe päeva, kogu taime õied 15 25 päeva · Pärast õitsemist õied kuivavad · Emasõied tihedad nutikujulised kobarad · Väike õis on värvuselt roheline · Kõik emastaime õied õitsevad 15- 30 päeva · Õitsemine algab õisikus alt ja suundub ülespoole Tähtsamad kanepi tüübid: harilik, india ja metsik Kiu- ja õlilina võrdlus, linavarre anatoomiline ehitus Lina vars · Vars on peenike, ümmargune ja sile · Hargnemine oleneb lina botaanilisest vormist · Kiulina · Kiulina · Õlilina · Hõredama taimestiku korral hargnevad taimed rohkem Lina bioloogilised iseärasused, kasvufaasid, kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Lina valmimisfaasid · ROHELINE KÜPSUS - 65-75 % kupardes seemned täitunud. Seemnete värvus on heleroheline või roheline. Rohelises küpsuses varre alumine osa lehtedest vaba.
annaabi.ee 
