otssoonte ja otspilude ning teiste detailide freesimisel. Jagamispea ülesanne on: 1. Töödeldava tooriku telje seadmine pingi töölaua suhtes vajaliku nurga alla. 2. Tooriku perjoodiline pööramine teatud nurga võrra tema telje ümber ( jagamisel võrdseteks ja mittevõrdseteks osadeks) 3. Tooriku pidev pööramine kruvisoonte lõikamisel või kruvihammastega hammasrataste freesimisel. 3. Jagamispead võivad olla: a. Limbiga (jaotuskettaga): b. vahetu jagamisega; c. lihtjagamisega; d. pooluniversaalsed; e. universaalsed; 4. Limbita ( jaotuskettata) - planetaarmehhanismiga ja vahetatavate hammasratastega. 5. Optilised - täpseks jagamiseks ja kontrolloperatsiooniks. 6. Jagamispeade abil tehakse järgmisi freesimistöid: - hulktahukate freesimine; - sirgete soonte freesimine silindrilisele pinnale; - soonte freesimine otspinda; - tooriku
ja 20(30,50,100) on lindi pikkus meetrites. Joone mõõtmisi teostatakse vähemalt kaks korda, edasi ja tagasi suunas, et vältida vigu. 4. Horisontaalnurk, vertikaalnurk Horisontaalnurk on maastikunurga horisotaalprojektsioon horisontaaltasandil. Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. 5. Teodoliit Mõõdetakse horisontaal- ja vertikaalnurki ning niitkaugusmõõturiga kaugusi. Teodoliidid jaotatakse täpsuse järgi. Eristatakse klaas- või metall-limbiga teodoliite ja digitaalteodoliite. Lihtteodoliidil on võimalik limbi pöörata limbi asendi muutmisel spetsiaalse kruvi abil. Kordusteodoliidil on nn kahekordne telgede süsteem, mis võimaldab pöörata alidaadi limbi suhtes ja pöörata limbi teodoliidi aluse suhtes. Samuti on kordusteodoliidil limbi kinnitus ja peenliigituskruvi. 6. Elektrontahhümeeter Kaasaaegne elektrontahhümeeter koosneb elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist, arvutist ja salvestist
3 töölaud 9 sammas 4 tsenter 10 samba kalde seadmise käsiratas 5 nõjas 11 - valgusti 6 optiline pea 12 pikinihkekruvik 13 töölaua pööramise kruvi Mikroskoobi optikaskeem 1 hõõglamp 8 objektiiv 2 kondensaatori lääts 9 prismade süsteem 3 valgusfilter 10 limbiga okulaarvõrk 4 diafragma 11 okulaar 5 pööratav peegel 12 lugemismikroskoop 6 lääts 13 minutiskaala 7 töölaud 14 okulaar Hõõglambi 1 valguskiired läbivad kondensaatori läätse 2, valgusfiltri 3, diafragma 4, peegelduvad peeglilt 5, läbivad läätse 6 ja valgustavad klaasist töölauale 7 tsentrite vahele kinnitatud mõõdetavat keeret.
muutmist saadakse II poolvõtte lugemid limbi teistel kohtadel, st lugemites on hoopis teised kraadide ja minutite numbrid, kuid nurga arvutamisel peame saama sama tulemuse. Suundade mõõtmine ringvõtete viisil Kui seisupunktis on vaja määrata kolm või enam suunda (nt võrgu sõlmpunktides), siis on otstarbekas kasutada ringvõtete viis. Ringvõtete viisi puhul võib teha ühe või mitu täisvõtet, sõltuvalt mõõtmistele esitatud täpsusnõuetest. Mõõtmised tehakse orienteeritud limbiga. Poolvõtete vahel limbi asendit ei muudeta. Üks kõige paremini nähtav (või võrdsete tingimuste puhul vasakpoolne) suund valitakse algsuunaks. Poolvõttes alustatakse ja lõpetatakse mõõtmised algsuunaga. Mõõdetud nurga täpsuse hindamine Et saada õigeid ja soovitud täpsusega tulemusi horisontaal- ja kaldenurkade mõõtmisel, tuleb silmas pidada järgmisi olulisi tegureid, mis mõjutavad kõige enam mõõtmistulemusi.
Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Kui sihipunkt asub instrumendi (teodoliidi) horisontaalteljest kõrgemal, on vertikaalnurk positiivne; kui sihipunkt asub teodoliidi horisontaalteljest madalamal, siis on vertikaalnurk negatiivne. Seega mõõdetakse vertikaalnurka horisontaaltasandi suhtes, lisades alati märgi "+" või "-". Konstruktsioonilt eristatakse: klaas- või metall-limbiga teodoliite ja digitaalteodoliite. Lihtteodoliidil on limbi võimalik pöörata limbi asendi muutmise spetsiaalse kruvi abil. Kordusteodoliidil on nn kahekordne telgede süsteem, mis võimaldab pöörata alidaadi limbi suhtes ja pöörata limbi teodoliidi aluse suhtes, samuti on kordusteodoliidil limbi kinnitus- ja peenliigutuskruvi. Limbi servale on kantud kraadijaotised päripäeva 0–360 kraadi. Alidaad on teodoliidi liikuv osa, millele on kinnitatud on viseerimisseadis (pikksilm),
Horisontaalnurk on maastikunurga horisotaalprojektsioon horisontaaltasandil. Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Mis on teodoliit; teodoliidi ehitus? Teodoliit on läbi aegade olnud põhiliseks geodeetiliseks nurgamõõduinstrumendiks, millega saab mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja horisontaalnurka, niitkaugusmõõtur võimaldab joonepikkuste mõõtmist. Konstruktsioonilt eristatakse: klaas- või metall-limbiga teodoliite ja digitaalteodoliite. Mis on limb? Limb on teodoliidi küljes olev asi, mis on mõeldud horisontaalnurkade mõõtmiseks (0360°). Mis on alidaad? Alidaad on teodoliidi liikuv osa, millele on kinnitatud viseerimisseadis (pikksilm), lugemisseadised ja vesilood. Nii limb kui alidaad pöörlevad ümber teodoliidi põhitelje e. vertikaaltelje. Milline on pikksilma ehitus? Elevatsioonikruviga e. kontaktvesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud
otssoonte ja otspilude ning teiste detailide freesimisel. Jagamispea ülesanne on: 1. Töödeldava tooriku telje seadmine pingi töölaua suhtes vajaliku nurga alla. 2. Tooriku perioodiline pööramine teatud nurga võrra tema telje ümber ( jagamisel võrdseteks ja mittevõrdseteks osadeks) 3. Tooriku pidev pööramine kruvisoonte lõikamisel või kruvihammastega hammasrataste freesimisel. Jagamispead võivad olla: 1.Limbiga (jaotuskettaga) a) vahetu jagamisega. b) lihtjagamisega. c) pooluniversaalsed. d) universaalsed. 2.Limbita (abikettata) a) planetaarmehhanismiga ja vahetatavate hammasratastega. 3.Optilised - täpseteks jaotamiseks ja kontrolloperatsioonideks. Jagamispeade abil tehakse järgmisi freesimistöid: 1.Hulktahukate freesimine. 2.Sirgete soonte freesimine silindrilisele pinnale. 3.Soonte freesimine otspinda. 4.Tooriku jaotamine mööda ringjoont mittevõrdseteks osadeks. 5
Nurkade ja joonte mõõtmise vajalik täpsus sõltub mõõdistamise mõõtkavast. (Kui väiksemate mõõtkavade puhul võib kasutada tehnilise täpsusega tahhümeetrit ja niitkaugusmõõturit, siis suuremates mõõtkavades on soovitatav kasutada täpset tahhümeetrit ja elektroontilist kaugusmõõturit või mõõdulinti.) Kui ühes käigu rajamisega mõõdistatakse ka situatsiooni, on otstarbekas teha nurkade mõõtmisel teine poolvõte orienteeritud limbiga, millle järgneb maastiku detailne mõõdistamine polaarkoordinaatide viisil. Kaldenurkade mõõtmise kontrolliks arvutatakse igas jaamas vertikaalringi nullasend. Mõõdistamise ajal koostatakse igas jaamas krokii (maa-ala üksikasjalik silmamõõduline joonis), millele on kantud maastiku objektid, situatsioon, kõlvikute nimetused, põhilised pinnavormid, vooluvee- ja veelahkmejooned, ühtlase languga nõlvad ning latipunktide nummerdatud asukohad
annaabi.ee 
