limaskihiga, mis takistab lõhnaainetel nendeni tungida. Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt kiiresti, mistõttu me mõne aegset viibimist mingi lõhna sees, me seda enam peaaegu ei tunne. Vanus - nooremad tunnevad paremini lõhnu, vanemad enam mitte nii hästi. KUIDAS ME HAISTAME? Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Haistmisrakul on haistmiskarvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju, kus lõhnaallikas kindlaks tehakse. 4 Katse Nagu eespool mainitud, peab katses olema 25 nuusutavad asja. Asjad mida nuusutatakse on täiesti ise valitud. Hüpotees
Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsad erineva ehitusega näsajad moodustised, mille tipus ning külgedel paiknevad maitsmispungad. Maitsmispungad nendes on tunderakud e. retseptorid HAISTMINE Haisterakud Haisterakud paikvenad ninaõõne ülaosas. Limaskest piisavalt niiske ninaõõne sisepind, sest näärmerakud eritavad lima Haistekarvad Häisteraku see olevad karvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid KOMPIMISELUNDID Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. Kuidas on omavahel seotud meeleelundid ja närvisüsteem? Too üks näide elust! Kuidas on omavahel seotud närvisüsteem ja sisenõrenäärmed? Too üks näide elust Sisenõrenäärmete talitlus on tihedalt seotud närvisüsteemi talitlusega, koos reguleerivad nad kõiki organismi elutähtsaid protsesse.
helivõnked muutuvad närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi vahendusel aju kuulmiskeskusesse. Haistmine - Ninaõõnes haistmisrakud + tugirakud. Haistmisnärv rakkudest haistmissibulani. Frontaalsagaras on haistmisanalüsaatori osa. Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi ja hüpotalamusse Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Haistmisrakul on haistmiskarvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju kus lõhna allikas kindlaks tehakse. Maitsmine - Maitsmissibulad keelel, suulaes, kõripealises ja neelu tagumises seinas. Maitsmisnärvid retseptoritest peaajju. Peaajus tekivad maitsmisaistingud ja käivituvad seederefleksid.
Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsad erineva ehitusega näsajad moodustised, mille tipus ning külgedel paiknevad maitsmispungad. Maitsmispungad nendes on tunderakud e. retseptorid HAISTMINE Haisterakud Haisterakud paikvenad ninaõõne ülaosas. Limaskest piisavalt niiske ninaõõne sisepind, sest näärmerakud eritavad lima Haistekarvad Häisteraku see olevad karvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid KOMPIMISELUNDID Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. Kuidas on omavahel seotud meeleelundid ja närvisüsteem? Too üks näide elust! Kuidas on omavahel seotud närvisüsteem ja sisenõrenäärmed? Too üks näide elust Sisenõrenäärmete talitlus on tihedalt seotud närvisüsteemi talitlusega, koos reguleerivad nad kõiki organismi elutähtsaid protsesse. SUGUELUNDKOND MEESTE SUGUELUNDKOND
google.com/imgres? imgurl=http://www.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat2/notes/ Jämesoole seina ehitus 1. limaskest a. käärsoole seinas puuduvad soolehatud. Limaskest on suur näärmeväli, mis sekreteerib lima. Nende rakud ei produtseeri seedefermente. Jämesoole limaskesta poolt produtseeritud lima on vajalik tahkete roojamasside kokkukleepimiseks ja nende hõõrdumise vähendamiseks. Normaalselt pole rooja välispinnal limakihti näha. Limaskesta ärrituse või põletiku korral võib lima produktsioon suureneda b. anaalkanali (u.3,8 cm) limaskest moodustab 6-8 1cm pikkusi pikivolte, mille vahele jäävad päraku- e. anaalurked. Urgetesse kogunev lima soodustab roojamassi läbiminekut. Sinna võivad peatuma jääda teravad esemed, mis on läbinud seedekanali või ussnugiliste munad, nende olemasolu korral. Limaskest läheb üle välisnahaks, mis anuse ümber on
esilekutsumiseks. Elastne takistus suureneb, kui kopsukude või rind- kere on muutunud jäigemaks. Mitteelastne takistus: Mitteelastseks takistuseks on hingamisteede kui järjestikku ja paralleelselt ühendatud torude süsteemi takistus õhu voolamisele, kudede mitteelastne vastupanu (deformatsioon ja hõõrdumine) ning inerts, mis tuleb ületada õhu liikumapanemisel. Ripsepiteel sisaldab karirakke, mis toodavad lima. Ripsepiteel võngub rütmiliselt, liigutades seda katvat limakihti neelu suunas. Sissehingamisel hingamisteedesse sattunud bakterid ja võõrkehad ehk tolm kleepuvad lima külge ja nad transporditakse koos limaga neelu kaudu makku, kus maohape nad kahjutuks teeb. Kui ripsepiteel on muutunud liikumatuks, hakkab lima hingamisteedesse kogunema, mis suurendab hingamistakistust ja põhjustab köhareflekti. Ripsepiteeli muudab liikumatuks nt nikotiin. 19. Restriktiivsed ja obstruktiivsed muutused, spirograafia võimalused nende muutuste eristamisel.
Iga anatoomilises piirkonnas eristatakse: a) Residentmikrofloora: mikroobis on vastavas keskkonnas juurdunud b) Transiitmikrofloora: satuvad antud keskkonda väljaspoolt Inimese normaalne mikrofloora: 1. Suus 2. Nahal 3. Maos 4. Soolestikus 5. Eritus- ja suguelundites Õõneselundites: limaskesta ja valendiku mikrofloora Limaskesta mikrofloora: mikroobirakud kinnituvad makroorganismi rakkudele adhesiinidega või asutavad limaskesti katvat limakihti Valendiku mikrofloora: 1) limaskesta mikrofloorast eraldunud mikroorganismidest; 2) õõneselundi teistest piirkondadest sattunud mikroobid e. endogeensed transiitsed mikroobid; 3) väljaspoolt sellesse õõneselundisse sattunud mikroobid e. transiitsed mikroobid Igale inimesele on omane temale iseloomulik mikrofloora Organismi mikrofloora tähtsus: · Osaleb seedimisprotsessides · Osaleb ainevahetuses · Stimuleerib organismi immuunsüsteemi
hukkuvad või tõrjutakse näit. Residentsete mikroobide või organismi kaitsemehhanismide poolt. § Ka inimorganismi mikrobiotoobis eristada resident- ja transiitmikroobe. § Õõneselundites saab eristada limaskesta ja sisaldise e. valendiku mikroobe. Limaskesta mikroorganismid moodustab makroorganismi rakkudega ühtse morfofunktsionaalse süsteemi. Mikroobirakud kas kinnituvad makroorganismi rakkudele adhesiinide abil või asustavad limaskesta katvat limakihti (mutsiini). Limaskesta mikroobid ongi antud biotoobi residentsed mikroorganismid, mille liigiline koostis indiviiditi varieerub. Mikrobioota struktuur - sisaldis Sisaldise mikrobioota moodustub alljärgnevatest komponentidest: § limaskesta mikrobiootast eraldunud mikroorganismidest (residentsed mikroobid); § õõneselundi teistest osadest sellesse biotoop sattunud mikroobidest (endogeensed transiitsed mikroobid); § väljastpoolt sellesse õõneselundisse sattunud mikroobidest (eksogeensed
annaabi.ee 
