· Sidus portreed tihti mingi olustikulise tegevusega. · Oskas tabada momenti, mil jutustava isiku iseloom avaldus kõige paremini. Olustikumaal · Nende maalide formaat oli väike. · Olulised olustikumaalijad olid Jan Steen ja Pieter de hooch. · Olustikumaalides võitlesid kunstnikud esemete illusionistlikus kujutamises. · Sageli oli piltide aineks mõni jutustus. Natüürmort · Kuulsaimad meistrid Willem Kalf ja Willem Claesz Heda · Nad maalisid lopsakaid lillekimpe, puuviljavaagnaid, laudu hommikueinega, jahisaake jne. Maastikumaal · Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maasikumaalile · Jacob van Ruisdael sidus loodusvormide täpse kujutamise romantilise meeleoluga · Maaliti metsa, linde, loomi ning merd(marinistid). Jan Vermeer van Delft (1632-1675) · Üks suurimaid Hollandi maalijaid. · Kujutas enamasti interjööre, tavaliselt ühe või kahe inimfiguuriga.
portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. Portreteerijatest paistis silma kiiruse, täpsuse, vaba pintslikasutuse ja jõulisusega Frans Hals. Olustikumaali esindas Jan Vermeer van Delft. Tema maalidel korduvad maleruudustikule sarnanev põrand, aken vasakul nurgas, sinise-kollase kooskõla. Teoseid: "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", ,,Kunstnik oma ateljees", ,,Armastuskiri", ,,Delfi vaade". Natüürmortidel kujutati puuvilju, vaagnaid, jahitud linde, uhkeid lillekimpe jms. Hollandi suurmeister oli Rembrandt Harmensz van Rijn, maalides võimsa üldistusega, hingeelu eriliselt tunnetades. Soojades kuldsetes toonides on loodud ,,Danae", ,,Autoportree Saskiaga", hollandi rahvuslikkust ärgitav ,,Öine vahtkond", tunneterikas ,,Kadunud poja tagasitulek" ja lisaks tegi ta graafikat. Prantsusmaal oli kujutav kunst akadeemilisem ehk barokilik klassitsism. Claude Lorrain lõi Rooma ümbrusest maastikumaale ning ta valdas õhuperspektiivi meisterlikult
pagoodiks. Mõnda ehitisse saab sisse minna, teised (eriti stuupad) pole seest õõnsad, vaid monoliitsed nagu ausambad. Enamasti kuuluvad templite juurde Buddha kujud ja nikerdused. Mõned külastajad toovad lilli või põletavad magusa lõhnaga rohtusid, et näidata oma austust Buddha vastu, teised istuvad palves. Mõnikord toimuvad templi ümber protsessioonid. Budistlikku templit kaunistavad lilled ja küünlad. Sageli müüakse lillekimpe ja lõhnarohtusid sissekäigu juures, kust inimesed saavad neid jumalateenistusele tulles osta. Budisti jaoks, kus ta ka ei viibiks, tähendab õige eluviis seda, et ta püüab iga päev käia kaheksaosalist teed ja täita viit tõotust ehk ettekirjutist. Paljudel budistidel on kodus väikesed Buddha kujud. Buddha rahulik nägu võib neile toeks olla mediteerimisel ja oma rahu otsinguil. Budistidel ei ole rituaalseid pühi söömaaegu nagu juutidel või kristlastel, aga vahel
kelle allveelaev oli ka põhja läinud ja ta oli suutnud pääseda. Nad võtsid ta peale ja andsid talle teki, et tal soojem oleks. Järsku märkasid nad eemal lähenevad tõkkemurdjat. Ja kui see lähemale jõudis nägid nad ka temale järgnevaid teisi laevu. Mehed olid suht hirmul kuid nad nägid järsku, et nad tervitasid prozektoriga ja õnnitlesid ja käskisid neil sadamasse minna. Nii nad tegidki. Sadamas oli neile vastu tulnud palju rahvast, kes loopisid ka lillekimpe. Kui nad seisma jäid asetati neile redel ja kogu meeskond tuli tekile. Peagi kuulisd nad lähenvaid lennukeid ja pommiplahvatusi. Vana käskis tal ruttu punkrisse joosta ja nii ta tegigi. Peagi tuli ta punkrist välja, ta kuulis paljusid karjeid, kõik kohad oli suitsu täis ja palju vigastatuid oli. Peagi nägi ta Vana ja läks tema juurde. Vana tahtis talle veel midagi öelda, aga ei suutnud ja suri. Sellega lõppes ka raamat.
Nende maalide formaat oli väike. Üheks näiteks võib tuua VERMEER-i, kes kujutas peamiselt interjööre1-2 inimesega. · Portreekunst ( portreemaal) tehti tihti grupiportreid. Üks kuulsamaid esindajaid on HALS, kes osaks siduda inimesi nende tegevusega. Tema maalides avaldus kujutava inimese iseloom kõige paremini. · Natüürmort esemete kompositsatsiooni kujutamine maalil. KALF- maalis lillevaagnaid, lillekimpe jne. · Maastikumaal kujunes hollandiks iseseisvaks zanriks, kui varem oli maastik vaid taust, siis nüüd maaliti ka maastiku ja leiti selle ilu. RUISDAEL loodusvormid + romantiline meleolu. Hollandi kuulsaim maalija on REMBRANDT, kelle maalides väljendus inimese hingeelu enneolematult peen analüüs. ,,Öine vahtkond" ja ,,Püha perekond". Prantsuse kunst 17. Sajandil. Prantsusmaal ehitati Louvre (Perrault), mis sai klassitsistlikuma lahenduse
· Teised kunstnikud kohandasid kunsti vastavalt publikule. Inimesed poseerivad, maalimisviis siledam ja kuivem. · Olustikumaal. Jan Steen. Aineks võis olla ka mõni jutustus. Pieter de Hooch · Jan Vermeer van Delft. Üks suurim Hollandi maalija, kujutab interjööre, tavaliselt kas 1 või 2 inimesega. Tegevus on vähe tähtis, kasutas kargeid toone. · Natüürmort. Willwm Klaf ja Willwm Claesz Heda. Maalivad lopsakaid lillekimpe, puuviljavaagnaid, laudu hommikueinega, jahisaaki. · Maastikumaal. Puhtrealistlik maastikumaali alusepanijad. Hollandis kujunes iseseisvaks zanriks. Jacob van Riusdael, kes sidus loodusvormide täpse kujutamise rom. Meeleoluga. · Maastikumaalijatest Maindert Hobbema. Paulus Potter loomamaalija · Rembrandt Harmensz van Rijn. Maalide süzeed olid sageli sarnased teiste kunstnike
tema tippajaks ilmuvad tuntuimad teosed ja keskpuktiks on pärl. Ta suri noorena. · Maastikumaal Üks kuulsaim ja tähtsaim on Jacob van Ruisdael. Ta sidus realistlikud looduslikud vormid romantilisega. Oluline koht oli meremaalidel. Looduslike effektidega annab edasi dramaatilisust. Elu jooksul tuntud, kuid suri tundmatuna. Samuti tekkisi meremaalide vastu linnamaalid. · Natüürmort Põhiliselt kujutatakse lopsakaid, rikkalikke toidulaudu, lillekimpe, puuviljakorve. Võistlus kõis materjalide kujutamise üle. REMBRANDT Oli oma ajast ees. Oskas avada kujutavate hingeelu(psühholoogilised portreed). Viljeles nii maali kui ka graafikat. Oma maalidel kujutatavaid isikuid on sügavalt armastanud ja austanud. Maalib palju piibli ja mütoloogia ainetel. Portreed omasid väga sügavat sisu. Lähenes kõigele psühholoogiliselt. Tunnustuse saab grupiportreega ,,dr. Tulpi anatoomialoeng". Maalis palju portreid oma naisest Saskiast
sajandi tuntumaid illusioniste ja petiseid, elas aastatel 1743 1795. 24 nendesugustele pole mitte miski võimatu. Illusioone tajuti mitte kui imet või trikki, vaid nagu oma ajastu hämmastavat leiutist. Houdinil oli kombeks võluda publikult laenatud kaabudest esile kompvekke, väikesi lehvikuid, kuhu oli kirjutatud tänuvärsse ja komplimente, lillekimpe ja muid pisikesi esemeid ning neid seejärel tasuta vaatajatele kinkida. Esimese osa lõpus jagas illusionist rahvale oma portreede albumeid. Paljud hoidsid neid kingitusi alles kui kallist mälestust suurest mustkunstnikust. ,,Assistent tõi Robert-Houdinile adresseeritud paki. Artist võttis sellest pudeli ja tegi ettepaneku juua väikese akrobaadi14 terviseks. Vaatajate soovil kallas ta pudelist kord
mida tüdrukutel oli põnev ja lustakas jälgida. Vastu- takse. Sellele aitavad kaasa just meie oma laagrist kaaluks poiste Rammumehele korraldati tüdru- suureks sirgunud tublid abikasvatajad. kutele Metsapiiga konkurss. Meisterdati imeilu- Meil on oma laagrisärk ja iga laps saab vahetuse said lillekimpe. Vaid looduslikust materjalist teh- lõppedes kaasa CD laagripiltidega. tud esinemiskostüümides väljendus iga piiga oma- Selle suve kõik vahetused olid sportliku suunit- pära ja kunstimeel. lusega, kuid väga suurt tähelepanu pöörati ka laste III vahetuses toimus esialgu küll ainult tüdrukutele loomingulisele arendamisele. Laagri päevakava oli mõeldud soengute konkurss, kuid sellest võtsid
annaabi.ee 
