Türi GümnaasiuM SEGAMETSAD Kalev Peil 8b LOODUSVÖÖNDI ASEND Ø Põhja-Euroopa Ø Ida-Euroopa Ø Põhja-Ameerika KLIIMA ISELOOMUSTUS Ø Talvised temperatuurid on 0- (-10), kohati kuni 20 kraadi Ø Suvised temperatuurid on 10- 20 kraadi Ø Sademete hulk ja jaotus on 500-1000 mm, enamus sademeid langeb suve lõpul ja sügisel Ø Kliimavööde on Parasvööde MULLASTIK Ø Valdavalt pruunmullad Ø Leidub ka savi-liivmuldi, liiv-savimuldi, leetmuldi ja kamarmuldi. TAIMESTIK Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi, seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. TÄHTSAMAD TAIMED Ø Kuusk Ø Kask Ø Haab Ø Tamm Ø Pärn Ø Sarapuu Ø Kikkapuu Ø Paakspuu Ø Kullerkupp Ø Mitmed samblikud ja samblad SEGAMETSA TAIMESTIK ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase
Tähtsamad vooluveekogud on Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi, Alajõgi, Purtse ülemjooks ehk Oandu, Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi. Alutagusel on väga tihe kuivenduskraavide võrk ning palju on kaevanduste ja elektrijaamade kanaleid ja paisjärvi. Muld ja taimkate. Valitsevad leedemullad, soostunud leetmullad ja soomullad. Lääneosas ka soostunud kamarmullad. Ka lodu-, palumetsa soo-, glei- ja mitmesuguseid liivmuldi. Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat. Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Huvitavamatest taimekooslustest tuleks nimetada kaitsealust Poruni ürgmetsa, kus jõe alamjooksul kasvab väga liigirikas ja keeruka rindelise struktuuriga laialehine mets. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas,
lehti. Õied violetjasroosad, lihtsad ja väga lõhnavad. ´Hunting Tower` Keskmiselt kõrge püstjas põõsas. Lehed suured, ümarelliptilised, kurrulised. Õied kreemikasvalged, lihtsad. `Saugeana` Laiuv peente kaarduvate okstega põõsas. Lehed väikesed. Õied punakasvioletsed. SIRELI KASVUNÕUDED MULD. Sirel vajab huumusrikast piisavalt niisketkivist kobedat mulda. Huumusesisaldus peaks olema vähemalt 3-4 %. Sobivaimad on liiv-, savi- ja saviliivmullad. Liivmuldi tuleb hoolikalt harida ning anda tugev orgaaniline väetis. Samuti vajab hoolikalt harimist raske savimuld, mille veeläbilaskvus ja aeatsioon on puudulik. Mulla ettevalmistamisel on soovitav kasutada kõdunenud laudasõnnikut. Samuti saab mulla struktuuri parandada ja huumusesisaldust suurendada madalsooturba lisamisega. Liiv- ja turvasmullas on sobiv ph 5,5-6,0, liivsavimullas pH 6,0-6,5, saviliivmullas pH 6,5-7,0 ja raskes savimullas pH 6,8-7,3
- amülaas. See on põhiline ensüüm, kindlustab tärklise suhkrustumise. Heaks loetakse 50-60 DU ühikut, väga hea on rohkem kui 60 DU korral. Õlleodra kasvatamine. Mullastik. Õlleodra kasvatamiseks sobivad keskmise raskusega mullad, pH 6,0- 6,5. rasked savi mullas ja kerged saviliivmullad ei ole sobilikud. Edukalt saab kasvatada Kesk-, Ida-, kui ka Põhja-Eestis. Vältida tuleks Lääne-Eesti raskeid savimuldi ja Lõuna- Eesti happelisi liivmuldi. Eelvili. Eelviljana tuleks eelistada kartulit, rapsi, rüpsi ja talirukist. Tõenäoliselt tuleb kasutada ka kõrgesaagilist otra, kuid ei tohi kasvatada monokultuurina, mis soodustab haiguste levikut. Kui kasvatada otra eelviljana tuleb teha odrale allakülv. 6 Agrotehnika Mullaharimine Kevadise kvaliteetse mullaharimise aluseks on korralikult tehtud sügiskünd.
haritavast maast 5,3 % ja 27 % neist on kuivendatud. Gleistunud muldi on haritaval maal 21,2 %, milledest 41 % on kuivendatud. Gleimullad moodustavad haritavast maast 17,58 % ja neist 81,8 % on kuivendatud. Turvastunud muldade osatähtsus haritaval maal on 2,33 %, milledest 92 % on kuivendatud. Soomuldadest on kuivendatud 94,3 %. Mehhaaniliselt koostiselt on Eesti haritava maa mullastik äärmiselt kirju (joonis 3). Liivmuldi ja liivasid koreselisel materjalil levib kokku 8,4 % haritavast maast. Samas 3,4 % haritavast maast lasuvad liivad raskematel materjalidel. Saviliivmuldi on 4,7 %, saviliivasid liivadel 2,3 %, saviliivasid koreserikkal materjalil 3,2 % ja saviliivasid liivsavidel ning savidel levib 24,6 % haritavast maast. 2,3% 7,7% 8,4% 2,1% 2,8% 1,3%
· mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed [3] Mulla osad: 1. tahkeosa 2. õhk 3. vesi Mulla tahkeosa koosneb mineraalidest ja orgaanilistes ainetest. Mineraalse osa koostise ja kivimisosakeste suuruse järgi eristatakse kuivi ja õhurikkaid liivmuldi, märgi ja tihkeid savimuldi. Nende vahepeale jäävad paraja vee ja õhusisaldusega saviliiv- ja liivsavimullad. Mulla orgaaniline osa kujuneb taimede ja loomade elutegevuse käigus. Bakterid lagundavad taime ja loomajäänused huumuseks, mis sisaldab palju vajalikke toitaineid. Mullastik on põldude kujunemisel kõige olulisem tegur. Muldade viljakus ja sobivus põllumajanduskultuuride kasvatamisel on otseselt mõjutanud made kultuuristamist, kõlvikute
Hernest võib kasvatada nii puhaskultuurina kui segaviljana. Segaviljas kasutatakse teravilja tugikultuurina. Tugikultuuriks sobivad lühikese ja tugeva kõrrega sordid, millede kasvuaeg on sama pikk kui hernel. Sobivaks tugikultuuriks on hiline oder, näiteks sort 'Elo'. Kasvunõuded Herne kasvatamiseks sobivad enamus mineraalmuldi, mis on hea veereziimiga liivsavi- ja saviliivmullad ning mille pH on 6-7. Raskeid savimuldi ja kergeid liivmuldi tuleks vältida. Hernele on kõige sobivamaks eelviljaks teravili, sest ta katkestab teraviljade haigustsüklid, aktiviseerib bioloogiliselt mulda ning rikastab seda lämmastikuga. Põllu valikul peab arvestama varem kasutatud herbitsiidide jääke (Lontrel, Banvel jms) mullas, mille suhtes on hernes tundlik vähemalt 3 aastat. Kuna hernes tarvitab kasvuperioodil palju niiskust ning idaneb suhteliselt madalal temperatuuril, siis tuleks teda külvata suvinisuga samal ajal
a) sõreliiv e. l1- 0-5% savi, ülejäänu liiv b) sidusliiv e. l2 savi3-5%, ülejäänu liiv c) saviliiv e. sl savi 10-20% d) kerge liivsavi e. ls1 savi 20-30% e) keskmine liivsavi e. ls2 savi 30-40% f) raske liivsavi e. ls3 savi 40-60% g) kergesavi e. s1 savi 50-60% h) keskmine savi e. s2 savi 65-80% i) raske savi e. s3 savi 80-100% Mulla harimise seisukohalt loetakse liivmuldi kergeteks , on põuakartlikud ja kergesti haritavad. Liivsavi ja saviliiv mullad on keskmise raskusega e. parasmullad. Savimullad on rasked ja niisked ning raskesti haritavad. Liivmuldadel moodustuvad mullaharimisega ümarad või pähkeljaid struktuurid. Keskmise raskusega muldadel tekivad rombjad või selinderjad struktuurid. Rasketel muldadel plaatjad struktuurid, kus vesi ja õhk halvasti liiguvad.
ja luterlased. Ungari hõlmab enamiku Kesk-Doonau madaliku põhjaosast, 84% territooriumist on madalam, kui 200m. Ungarisse ulatuvad Alpide ja Karpaatide eelmäed. Valitseb mandriline paraskliima, see tähendab soojasid suvesid, mõõdukaid talvi ja sooja ning pikka sügist. Lääne Ungari kuulub Doonau ja Ida-Ungari Tisza jõe jõgikonda. Lääneosas paikneb Kesk-Euroopa suurim järv Balaton. Madalikel valdavad mustmullad, leidub ka sooldunud, soostunud ja liivmuldi. Metsa on Ungaris 4% territooriumist. Peamised maavarad on pruunsüsi, boksiit, uraanimaaki ning kuuma- ja mineraalveeallikaid. Üleminek sotsiaalselt turumajanduselt vabaturumajandusele algas kuuekümnendate lõpus ja lõppes üheksakümnendatel. Pärast suurte riigiettevõtete erastamist ja talude taastamist hakkas riiki tulema ka väliskapitali (peamiselt Saksamaa, Austriast, Sveitsist, Itaaliast ja USA-st. Eraettevõtlus annab rahvatulust 80%
viiendiku soomullad, soomuldi on eriti palju metsamaadel. Üle kuuendiku kogu Eesti alast ning ligi veerandi haritavast maast hõlmavad gleistunud mul- lad. Lähtekivimi mitmekesisusest johtuvalt on ka muldade lõimis väga muutlik, see muutub mitte ainult horisontaalselt (territoriaalselt), vaid ka vertikaalselt (mullaprofiilis). Seda on suuresti põhjustanud mullatekkeprotsesside iseloom. Mitut tüüpi liivmuldi on 26,7%-l territooriumist; saviliiv- jaliivsavimuldi on vastavalt 17,0 ja 27,8%, savimuldi 4,8%. 50% saviliiv-, 38% liivsavi- ja 32% savimuldi on haritavatel maadel, liiv- ja turvasmullad (23,7%) on ülekaalus metsa- maadel. Liivmuldade osatähtsus on kõige suurem Hiiumaal, keskmisest enam on neid ka Saare-, Pärnu-, Ida-Viru-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal. Savide leviala on
annaabi.ee 
