Liigub joostes ja ronides. Kaevub pinnasesse ja talvitub pinnases. Elupaik – liivase pinnasega tasased, päikeselised, niisked maastikud, kus on madal ja hõre taimestik ning kudemiseks sobivad madalad veekogud. Rannaniidud ja karjäärid. Elupaikade võsastumine ja roostumine on peamised ohutegurid. On muutunud haruldaseks liigiks. o Rohe-kärnkonn – kuni 10 cm, kaitsevärv on laiguline-roheline. Hääl on sirisev trillerdus, öise eluviisiga, kaevub liivasesse pinnasesse. Elab külades ja teistes asulates. Talvitub kivimüüride ja vundamentide pragudes, keldrites. Koeb päikesepaistelistes puhtaveelistes küla- ja talutiikides. Ohutegurid: pestitsiidid, väetamine, kuivendamine, võsastumine. Sugukondlased: mudakonlased o Mudakonn – 8 cm, kulles kuni 15 cm. Pupillid on püstised, tagajalal kühvlitaoline köbruke, mille abil kaevub pinnasesse. Häälitsus – vaikne koputus, häälitseb vee all. Öise eluviisiga
Selle aja jooksul rändavad kõred talvitumiskohtadest sigimisveekogudesse, pärast kudemise lõppu siirduvad nad toitumisaladele, mis tavaliselt asuvad sigimisveekogude läheduses. Septembris-oktoobris toimub tagasiränne talvitumiskohtadesse pinnasesse (Peksar, 2015). 2.1 Talvitumine Kõred asuvad talvitumiseks sobivaid kohti otsima septembri lõpus. Kõre kasutab talvitumiseks kiviaedu ja -hunnikuid, mitmesuguseid ehitisi ning keldreid. Samuti võib see liik talveks kaevuda kõrgemasse liivasesse pinnasesse või luitenõlvadesse. Manilaiul talvitub kõre peamiselt keldrites. Liivakarjäärides ning mitmel pool Pärnumaal (Häädemeeste, Rannametsa, Soometsa, ka Manilaid) talvituvad kõred pinnasesse kaevunult. Karjäärides kaevuvad kõred paralleelselt maaga karjääri seina, mujal eelistavad nad talvitumiseks kaevuda kobedasse pinnasesse põllu- või aiamaal. Kirjanduse andmetel võib kõre kaevuda kuni 3 meetri sügavusele (KÕRET kaitstakse buldooseri ja lehmaga, 2012 a).
See ei meeldinud ylikutele ja ristiusulisi kiusati taga.Ristiusulised kogunesid salaja loodusesse v6i katakombidesse.Aja jooksul usk veidi muutus ja nyyd kutsus usk inimesi alandlikkusele ja s6nakuulelikkusele ning vastutasuks lubas p2rast surma paradiisi.Selline usk oli juba ylikutele meeltm66da.Selline usk sobis ylikutele kuna aitas rahvast vaos hoida.Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks ja 380 kuulutati see ametlikuks riigiusuks. Arhitektuur Katakomb on liivasesse pinnasesse uuristatud k2ik v6i hauakamber.Katakombidesse maeti oma surnuid.Katakombide seinad ja laed kaeti maalidega mis esialgu meenutasid maalid roomlaste elumajadest.Hiljem hakati kujutama ristiusu symboleid.Kui ristiusk ametlikuks muutus tekkis vajadus uute hoonete j2rele kus pidada jumalateenistusi.Eeskujuks v6eti Rooma kohtu ja 2ri hoonet basiilikat.Varakristlik basiilika oli pikihoone mis alati ehitati suunaga l22nest itta.Sissep22s on alati l22nes ja altar idas
puuritud ligi 500 15-18m pikkust raudbetoonvaia, mis kinnitavad hoidla 70m paksuse stabiilse Kambriumi sinisavi külge. Mandri pool on kaitseks rajatud veekindel betoonsein. [], [] Illustratsioon 11 Sillamäe jäätmehoidla (http://www.avalikteenistus.ee/public/2007_10_04_6r_1_03_Kaasik.ppt) TAMMIKU RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE MATMISPAIK Nõukogude Liidu poolt rajati radioaktiivsete jäätmete matmispaik ka Saku lähedale liivasesse männimetsa (valmis 1963.aastal). Sinna loodi vedeljäätmete hoiustamiseks maa-alune silindrikujuline betoonmahuti. Vältimaks radionukliidide sattumist põhjavette, olid mahuti seidad ja põrand seestpoolt vooderdatud roostevaba terasest. Tahkete jäätmete hoidla kujutab endast maapinnalähedast betoonkonstruktsiooni. 1994.aastal sai see huviobjektiks meedias, seoses ,,Kiisa juhtumiga", kus metallivarguse käigus hukkus inimene, siis peale seda vaadati
lameda kodarikuna. Õied on suuremapoolsed ning nende värv varieerub valgest lilla ja punase eri toonideni ning asetsevad pikas kobaras. Õitseb maist augustini. Annab kergesti isekülvi. [1, 11] Looduslikult kasvab lilla vägihein Vahemeremaadest kuni Kesk- Aasiani; peamiselt stepis. [11] Lilla vägihein sobib hästi päikeselistesse kasvukohtadesse püsikurühmadesse või kiviktaimlasse hästi vett läbilaskvasse liivasesse pinnasesse. Head naabrid on näiteks amellaster, idamagun, mailased, kellukad, kollane kariklkar, kõnnusalvei, kurerehad, kolmeroodne hõbeleht, naistenõges ning mitmed dekomtiivsed kõrrelised, nagu igihaljas kaerand. [1] Paljundamine seemnetega ja juurpistikutega. Seemned külvatakse avamaale mais- juunis. Esimesel aastal areneb suurte lehtedega rosett. Noored taimed õitsevad teisel kasvuaastal. Sorte paljundatakse
3.5.2 Sood Lageraba pakub vähe toitu ja varjet. Servaaladel ja seljandikel kasvab siiski noort mändi, kaske ja pajusid. Siin talvituvad põdrad jätavad endist lumme sügavaid puhkeasemeid ja palju pabulahunnikuid. Viimaste järgi on võimalik kevadel leida, kus põdrad talvel paigal olid. Metssigagi otsib kevadepoole poegima asudes soode vahelistel seljandikel varju, jättes siia okste ja kuluga vooderdatud pesi. Saagijahil liiguvad piki seljandikke hunt ja karu, vahel ka ilves. Liivasesse künkanõlva kraabivad urge rebane ja kährik. Kõrgemail kraavipervedel kulgevad metssea- ja põdrarajad on siin paremini näha kui metsas. Samas, porisel kraavipervel, võib kohata hundi- ja karujälgi. Kährik otsib soodes marju, hiiri ja linnupesi. 4. Kooslused 12 4.1 Metsad Mets hõlmab Lahemaa loodusala pindalast hinnanguliselt 34 400 ha, moodustades ca 73%
ta palju toitaineid. Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm Hooldus Enamik kasvama läinud puid ei vaja suurt hooldust. Piisab kergest ilulõikusest, multsi lisamisest ja 8 lehtede riisumisest. Puud vajavad juurdumiseks kastmist ning väetamist. Värskelt istutatuid puid tuleb pidevalt kasta, eriti juhul kui nad on istutatud liivasesse mulda. Värskelt istutatud puud vajavad väetist. Puid tuleb väetada kevadel. Maapinnale lagunenud orgaaniline materjal tuleb multsida. Orgaaniline mults laotatakse maha, et vähendada umbrohtumist. Multsi uuendatakse kevadel. Puu võra alumine pind tuleks hoida umbrohuta (L. Jääts, M. Laane, A. Ruut 2003). Enamikk puid on vaja aeg-ajalt lõigata, et eemaldada surnud ja vigastatud oksad. Harilik kuldvihm ei talu suuri oksalõikamisi, ära võib lõigata ainult kuivanud ja katkised oksad
- e. Eelistatakse vähelagunenud rabaturvast (lagunemisaste kuni 15-20%). Seda kogu maailmas, sest selle turba omadused kõige enam vastavad kasvuhoonekultuuride nõudmistele. See turvas on puhas, haigustevaba, omab suurt puhverdus- ja neeldumisvõimet ning seetõttu on võimalik kasutada ka suuri mineraalväetiste kontsentratsioone 5. Turba ja väetistesegud- õhutab tihedat ja paakunud mulda - mis tagab taime juurtele vajaliku õhu juurdepääsu, 5 seob liivast mulda -turva lisamine liivasesse mulda tagab niiskuse ja toitainete parema säilimise. vähendab toitainete väljakannet juurtega kihist - turvas tagab väetiste ja toitaine segude pikema säilimise mullas turvas kiirendab komposteerumis protsessi, hoides 6. Pressitud potid, plokid jms -Turbapotte on Eestis aastakümneid tootnud Võru EPT. Turbapottide valmistamisel lisatakse sfagnumturbale puidumassi (ligniini), kriiti happesuse vähendamiseks (pH üle 5,5) ning vastavalt kasutatavatele istikutele ka makro-
Toitub koorikloomadest, nt. merikilk, lõhkjalalised, ja kaladest, nt. räim, kilu, emakala, noor-tursk, tobiad, meritint. Kudemiseks sobivad alad on süvikud. Tursasaakide suuruse määravad 3-5a isendid. -tursasaak on kõikuv -elab merepõhja lähedal -kasvab kuni 110cm pikkuseks -toitub kaladest, selgroogsetest Lest - levinud Läänemere avaosas ning Põhjalahe ja Soome lahe soolasemates osades. Tavaliselt elab merepõhjal, mõnikord kaevub liivasesse. Noored elavad madalas rannikuvees, vanemad siirduvad järk-järgult sügavamale. Lestade koelmud paiknevad süvikualadel, kus soolsus on vähemalt 10 promilli. Lõunaosas koeb märtsist maini. Põhjaosas, Gotlandi süvikus aprillist juunini. -laia ja lapiku kehaga põhjakala -Läänemere lõunaosas elav lest koeb avamerel, põhjaosa lest koeb madalas vees -sööb merikarpe ja väikesi kalu Veel kalu: tuulehaug, makrell, merinõel, emakala, väike tobias e
annaabi.ee 
