Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Liivad on kuhjunud viimse jäätumise lõpul, kui siin olid jääserva ees suured järvetasandikud kuhu liiv settida sai. Rannalähedastel aladel on kuhjunud liivad, kruus ja veeristik, mis on settinud Läänemere erinevatel kujunemisastmetel.
Liivadel on k 2 kuni 3,5, olles väiksem peenemateralistel ja suurem konsolidatsiooni on lõppenud ja mõne katsepunktiga on võimalik hinnata efektiivsisehōōrdenurgaks φ' ja efektiivnidususeks c'. Vaatamata sellele, jämeteralistel liivadel.
Liivad on oma tekkelt enamasti settepinnased. Suhteliselt suuremõõdulised liivaterad langevad settides veekogu põhja ja võtavad gravitatsioonijõu toimel tasakaaluasendi. Kokkupuutepunktides mõjub ainult hõõrdejõud.
Liivad on ka keemiliselt vaesed, kuid savid seevastu sisaldavad aga palju taimedel vajalikke toitaineid.
Liivade filtratsioonimoodul on kümneid või sadu kordi suurem kui peenematest saviosakestest moodustunud savipinnasel.
Liivadesse – vesiklaasi ja kaltsiumkloriidi segu; tolmliivadesse – vesiklaasi ja fosforhappe segu.
Liivadel on see 2 kuni 3,5, olles väiksem peenemateralistel ja suurem jämeteralistel liivadel.
Liivade erosioon on seal tõsiseks probleemiks ja on kiirenenud alates Aswani paisu ehitamisest.
Liivad on halvad lähtekivimid savid aga head.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun