hoiuks, kaitseks ja tutvustamiseks iseseisev Viitna maastikukaitseala. Kui Eesti 2004. Aastal Euroopa Liitu astus, ühineti ka Natura 2000 võrgustikuga. Üle 300 hektari suurune kaitseala asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas ning jaguneb Nabudi sihtkaitsevööndiks (40 ha), Pikkjärve sihtkaitsevööndiks (15 ha) ja Viitna piiranguvööndiks (256,6 ha). Nagu mainitud, jääb ala piiresse kolm järve, milleks on Pikkjärv, Linajärv ja Nabudi järv. Viitnal leidub liivaaladel vähetoitelisi järvi, okasmetsi oosidel ja moreenkuhjatistel, soostuvaid ja soolehtmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi. Viitnal leidub ka loodusdirektiivi II lisa liike, mille isendi elupaiku tuleb kaitsta: luiujur, suur-rabakiil ja tõmmujuur. Pikkjärv on kolmest järvest suurim ja tuntuim Viitna Pikkjärv e Suurjärv, mille pindala on 16 ha nign suurim sügavus 6,2 m. Sulglohku tekkinud järve ümbritsevad oosid ja mõhnad ning selles leidub kolm saarekest
3. Iseloomusta Eestis levinud pinnakatte setteid (pinnakatte setete liigitus tekke järgi, sisestruktuur, kasutamine, levimus Eestis jne). Liustikutekkelised setted Näiteks Eesti peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim on moreen, mis Lõuna-Eestis on enamasti punakaspruuni värvusega. Liustikujõetekkelised Muldade lähtekivimiks. Jääjärvetekkelised Viirsavid. Ehitus. Meretekkelised Ranna- ja põhjasetted. Tuuletekkelised liivaaladel. Järvetekkelised orgaanilised, karbonaatsed, terrigeensed. Ravimudad. Järvelubi ja kriit, mis sobivad happeliste muldade lupjamiseks. Jõetekkelised, deluviaalsetted, gravitatsioonilised setted, põhjaveetekkelised, eluviaalsed, elutekkelised ning inimtekkelised 4. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veereziim, muld- ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele. 5
tekkinud metsased madalsood, kus turvas on ladestunud järvemudale ja lubjale. Idaranniku paikkond (96 km²) on lõunaosas kuni Nooni neemeni üsna sarnane samal laiusel oleva lääneranniku soise maastikuga, sest mõlemale avaldab mõju lõunasse kalduv järv. Mõlemapoolset randa ääristab roostike ja kõrkjastike vöönd. Väikse-Emajõe suudmest Vallapaluni Võrtsjärve idakaldal on valdavalt soiste metsade vöönd. Madalsoodes on ülekaalus kase-kuuse segametsad, nendevahelistel liivaaladel aga männikud. Rõngu jõest põhja poole jääb Valguta soo, mille kohati enam kui 5 m paksune turbalasund on tekkinud järvemuda ja lubja peale. Soo lõunaossa on polderkuivandusega rajatud kultuurkarjamaad, aga keskossa Mustjärve äärsesse rabasse freesturbaväli. Mustjärv ise (23ha) on koos lähima ümbrusega võetud kaitse alla. 5 Foto 2. Vaade Võrtsjärve lõunatipust Vooremäelt. J. Kaljuvee foto Põhjaranniku ehk Kolga-Jaani paikkond jaguneb pinnaehitusest tulenevalt kaheks
Valgus- Haljastusväärtus- kasutatakse turbaaedade pinnakatttetaimena Puu võra- Lehed- väikesed, vahelduvad, allakäänatud servadega Õied- viietised, valged või roosad Viljad- kupar, paljude väikeste seemnetega MÜRGINE INIMESTELE KUI KA LOOMADELE KANARBIK Calluna Mullastik- Niiskus- kuivadel nõmmealadel armastab kasvada Valgus- 1 Haljastusväärtus- kasutatakse ohtralt pinnakattetaimena, liivaaladel Puu võra- Lehed- Väikesed, rootsudeta, lineaalsed, kolmetahtulised, asetsevad katusekivide taoliselt võrsel Õied- üksikult lehekaenaldes, palju, kellukjad, pikad, roosakad Viljad- munajas, karvane kupar, ümarate seemnetega Lilleseades kasutatakse edukalt kimpude valmistamisel, kuna taim püsib kaua värse MUSTIKAS Vaccinium Mullastik- happelist pinnast Niiskus- Valgus- varju Haljastusväärtus- Mõned liigid on haljastusliku tähtusega Puu võra- Lehed- lihtlehed
levimus Eestis jne). Liustikutekkelised setted Näiteks Eesti peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim on moreen, mis Lõuna-Eestis on enamasti punakaspruuni värvusega. Liustikujõetekkelised Muldade lähtekivimiks. Jääjärvetekkelised Viirsavid. Ehitus. Meretekkelised Ranna- ja põhjasetted. Tuuletekkelised liivaaladel. Järvetekkelised orgaanilised, karbonaatsed, terrigeensed. Ravimudad. Järvelubi ja kriit, mis sobivad happeliste muldade lupjamiseks. Jõetekkelised, deluviaalsetted, gravitatsioonilised setted, põhjaveetekkelised, eluviaalsed, elutekkelised ning inimtekkelised 4. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veereziim, muld- ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele. 5
Tarvastu jõe alamjooksule on rajatud polder, sest järve üleujutused ei lase muidu maad kultuuristada. Lääneranniku sood on enamasti järve taandumisel tekkinud metsased madalsood, kus turvas on ladestunud järvemudale ja lubjale. 2. Idaranniku paikkond (96 km²) on eelmisest veidi mitmekesisema maastikuga ala. Väikse-Emajõe suudmest Vallapaluni Võrtsjärve idakaldal on valdavalt soiste metsade vöönd. Madalsoodes on ülekaalus kase-kuuse segametsad, nendevahelistel liivaaladel aga männikud. Rõngu jõest põhja poole jääb Valguta soo, mille kohati enam kui 5 m paksune turbalasund on tekkinud järvemuda ja lubja peale. Soo lõunaossa on polderkuivandusega rajatud kultuurkarjamaad, aga keskossa Mustjärve äärsesse rabasse freesturbaväli. Mustjärv ise (23 ha) on koos lähima ümbrusega võetud kaitse alla. 3. Põhjaranniku ehk Kolga-Jaani paikkond jaguneb pinnaehitusest tulenevalt kaheks erineva
Enamasti tuleb Eesti põhjavett joogiveeks kasutamiseks töödelda. Maapinnalähedase veekihi põhjaveevaru korral, mis enamasti on reostuse eest looduslikult kaitsmata, on tähtis veehaarde sanitaarkaitseala kehtestamine ja vajalike veekaitsemeetmete rakendamine veehaarde ümbruses. Veeettevõtte, s.t vee kasutaja seisukohalt on oluline, et põhjaveevaru määramine tagaks vajaliku vee koguse ja kvaliteedi säilimise varu kehtivusperioodil. Piisava veevaru puudumise korral on liivaaladel võimalik põhjaveevaru täiendada pinnavee arvel, luues nii põhjavee tehisvaru. Eestis on kõige paremad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised eeldused põhjavee tehisvaru loomiseks Tallinna külje all Männiku liivikul. 8 Põhjavee hulga säilitamine Põhjavesi on loodusliku veeringe osa. Veeringe peamised elemendid sademed ja
kahjustada (eemaldatakse põõsad, kuivanud oksad ja puud jne.) Aluspõhi, reljeef, mullastik Inimasustuse leviku ja kliima muutumise kõrval on metsade mitmekesisuses jälgitavad väikese Eesti kohta väga suured piirkondlikud eripärad,mis tulenevad järgmistest teguritest: ·Eesti asub kahe aluspõhjakivimi piiril Põhja-Eesti mullad lasuvad paealuspõhjal,Lõuna-Eestis liivakivil. Paealal on arenenud toitainerikkamad mullad kui liivaaladel ning seega on liigirikkamad metsakooslused enam levinud paealuspõhjaga aladel. · Lääne-Eesti oli mandrijääsulamise algaegadel kaetud veega, seetõttu algas sealsetel aladel taimestiku areng hiljem, samuti tasandas ja sorteeris vesi mandrijääst maha jäetud materjali ning peeneteralised setted muutsid pinnase pärast vee alt vabanemist raskesti vett läbilaskvaks. Endistele rannikutele kuhjusid luited ja rannavallid.Seetõttu on ulatuslikud Lääne-Eesti
heledamate triibukeste ja laigukestega. Alapool on roostepruun, kõhualune kollakas. Lind paistab veidi raskepärane, kui ta liigub maapinnal kõndides, hüpates ja joostes väga kiiresti ning osavalt. Elupaik ja -viis Põldlõoke on väga sage haudelind peaaegukõigis lagemaastiku elupaikades - niitudel, laialdastel metsaväludel ja metsaservadelgi, eriti meelsasti aga põldudel (teravilja- ja heinapõllud). Elutseb ka steppides ja kinnistatud liivaaladel poolkõrbetes. Päevase eluviisiga, algul viibivad saabuvad linnud salkades, mõne päeva pärast jagunevad paaridesse. Ränne Oma leviala põhjapiirkondadest rändab talveks ära, lõunapoolsetele aladel on paikne. Talvituvad Lääne-Euroopa maades, Aasia lõunaosas ja Põhja-Aafrikas. Saabuvad pesapaikadesse varakevadel pärast esimeste lumevabade laikude teket, isegi veebruari lõpus; massiliselt märtsi lõpus. Lahkuvad oktoobri lõpuks.
© Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 13 rinnasümbermõõt 4,8 m, Lätis 3,7 m. Euroopa jämedaim kuusk (Kanadast pärit sitka kuusk) kasvab Suurbritannias Devoni krahvkonnas (tüve rinnasümbermõõt 8,1 m, kõrgus 46 m). Harilik kuusk on kasvukoha suhtes üldiselt küllalt nõudlik eelistades viljakamaid muldi. Ta ei suuda kasvada liigniisketel kõrge põhjaveega soostunud muldadel, samuti toitainetevaestel, äärmiselt kuivadel liivaaladel. Kuusk talub edukalt isegi väga madalaid temperatuure (isegi 60 °C), kuid on tundlik järskude temperatuurimuutuste ning ka kevadiste hiliskülmade suhtes (eriti areaali lääneosas), mis esinevad peale pungade puhkemist. Seeläbi kannatavad eelkõige varapuhkevad vormid, millel võib hiliskevadel ja suvel leida pruunistunud või mustaks muutunud okkaid. Metsaservadel kasvavatele puudele võib kahju tekitada ka kuumapõletik, peamiselt õhukese koore tõttu
puidu saamiseks. 5. Harilik kuusk (Picea abies) Hariliku kuuse hiiglaslik areaal ulatub Põhja- ja Kesk-Euroopast kuni Kaug-Idani. Harilik kuusk on männi ja kase kõrval üks meie tähtsamaid puuliike kattes ligi 18% Eesti metsamaast. Harilik kuusk on kasvukoha suhtes üldiselt küllalt nõudlik eelistades viljakamaid muldi. Ta ei suuda kasvada liigniisketel kõrge põhjaveega soostunud muldadel, samuti toitainetevaestel, äärmiselt kuivadel liivaaladel. Kuusk talub edukalt isegi väga madalaid temperatuure (isegi 60 °C), kuid on tundlik järskude temperatuurimuutuste ning ka kevadiste hiliskülmade suhtes (eriti areaali lääneosas), mis esinevad peale pungade puhkemist. Varjutaluv. · Okkad 1,5...2,5 cm pikad, värvuselt rohelised. Varjuokkad ebaselgelt kaherealised, peaaegu lamedad, õhulõheread vaevalt märgatavad. Valgusokkad 4-kandilised,
annaabi.ee 
