Mandri-Euroopa õigussüsteemi. Põhiseadus lõi uue aluse eelkõige avalikule õigusele, mis andis võimaluse reguleerida inimkeskselt riigi ja inimese suhted. Seaduse ülesanne on reguleerida ühiskonnas küpsenud suhted. Rahvas peab austama ja teadma seadusi ning täitma neid vabatahtlikult, riigi sunnita. Eesti õigusloome on olnud järjepidev ja suuremate suunamuudatusteta, mistõttu Eesti rahvas sellele ilma sunnita allubki. Omariiklik õigussüsteem valmis 2004. aastal kui me liitusime EL-ga. EL-i ainupädevus ja jagatud pädevus seavad rahvusparlamendi seadusloomele omad raamid, mis on ülimuslikud ka meie põhiseaduse ees. Põhiseaduse roll õigussüsteemi loomise vundamendina on küll ajas muutunud, kuid pole kaotanud oma olemust. Põhiseaduse rakendamise seadus pidi personaalsel tasandil läbi lõikama võimaliku nõukoguliku järjepidevuse tekke. Loodud põhiseaduslikud institutsioonid moodustasid avaliku võimu ning põhiseadus välistas
Vastasel juhul lähevad needsamad õpetajad, politseinikud ja arstid mõnele teisele maale tööle. Maininuna eespool ka väikeseid toetusi, nagu näiteks pensioni puhul, tuleb tagada inimväärne sissetulek ka pensionäridele, sidudes pensionid keskmise sissetulekuga ja tagades vanaduspensionäridele suurem vanaduspension, kui seda on praegune. Kas Eesti on heaoluriik? Jah on, aga samas on veel palju arenguvõimalust. Me ju alles liitusime Euroopa Liiduga, mistõttu me ei ole veel nii kõrgel tasemel, aga heaoluriigi tunnused on meil olemas.
Vastasel juhul lähevad needsamad õpetajad, politseinikud ja arstid mõnele teisele maale tööle. Maininuna eespool ka väikeseid toetusi, nagu näiteks pensioni puhul, tuleb tagada inimväärne sissetulek ka pensionäridele, sidudes pensionid keskmise sissetulekuga ja tagades vanaduspensionäridele suurem vanaduspension, kui seda on praegune. Kas Eesti on heaoluriik? Jah on, aga samas on veel palju arenguvõimalust. Me ju alles liitusime Euroopa Liiduga, mistõttu me ei ole veel nii kõrgel tasemel, aga heaoluriigi tunnused on meil olemas.
tasapisi omale jalgu alla saama. Tekkisid uued kombed ja traditsioonid, mis Vene ajal olid keelatud. Kultuur arenes jõudsalt ning inimestel hakkas siin riigis elamine aina rohkem meeldima. Sajandivahetusel oli Eesti maailmas juba tunnustatud riik, kelle majandus kasvas kiiresti. Oldi eeskujuks teistele väikeriikidele ja taasiseseisvunud maadele. Eesti oli küll teistest Euroopa suurriikidest majanduses ohtralt maas, kuid vaatamata sellele liitusime me Euroopa Liiduga 2004. aastal. Euroopa Liidult oleme saanud rahalisi toetusi, mida on kasutatud erinevate asjade arendamiseks, nagu näiteks kultuur. Eesti oli 2011. aastal Euroopa kultuuripealinn, mis oli meie jaoks väga suur ja uhke saavutus. Samal aastal võetu vastu ka Euroopa ühisraha euro, millega kohanemine võttis inimestel palju aega, sest meie oma raha, Eesti kroon, oli selle lühikese aja jooksul nii kalliks saanud ja paljud ei tahtnud temast loobuda.
Muud ei jää üle, kui süüdistada iseennast ja enne otsustamist ja tegutsema asumast mõelda, mis võib endaga kaasa tuua vabadus lõbutseda. 1991. aastal sai Eesti taasiseseisvaks ning riik sai vabaks. Selline vabadus eeldab aga seda, et riik peab oma rahva eest hoolt kandma ning võimaldama oma rahvale täisväärtuslikku elu. Eestlastel oli võimalik valida, kas liituda Euroopa Liiduga või mitte, mis eeldas suurt vastutust. Aastal 2004. liitusime Euroopa Liiduga ning mõningad kaubad, mis olid varem odavad, muutusid kallimateks. Samuti tuli Eestisse alates 2011. aasta jaanuarist käibele euro, mis tegi rahutuks paljud inimesed, kuna hinnad tõusid veelgi. Inimestel oli valikuvabadus ja sellega kaasnes neil ka vastutus. Kahjuks paljud inimesed ei mõtle sellele ning süüdistavad muutustes või siis näiteks hinna tõusus riiki, aga tegelikult oli see ju rahva valik.
Eestis on veel palju põllumehi kes enamjaolt tegelevad looma kasvatamise ja põldude harimisega. Nad saavad Euroopa liidult toetusi, et omale uut tehnikat osta, et tootmine oleks kiirem ja suuremas koguses. Ning tänu nendele toetustele on nii mõnelgi talumehel elu paremaks läinud. Mis on iseenesest päris hea, sest ega kogu toodang välismaale lähe vaid jääb päris palju ka omale tagavaraks. Kokkuvõttes on ikka päris hea, et me Euroopa Liiduga liitusime kuna piirid on vabad, saab erinevaid toetusi, tuleb ühis raha kasutusele. Samas jälle me poleks saanud väikeriigina jääda üksi sinna venemaa kõrvale. Euroopa liit on meile kindlus tunde andnud, et me ei ole üksi ja on tore kuulda kui teised riigid aitavad üksteist nagu sõpru.
5 L.Tanning, Reisid Euroopa kultuuripiirkonna riikides. Tallinn: Infotrükk, 2008, lk 101. 3. Omavahelised suhted Meie riikidel ei ole olnud erilisi kokkupuuteid, millest me kõik teaksime. Samuti ei ole ka aktuaalseid teemasid või probleeme hetkel, mis tekitaks meie vahel suhtemuutusi. Oleme olnud siiamaani sõbralikud üksteisega, ning kui just äkki maailmas midagi drastilist ei muutu, siis jätkub see hea tasand pikka aega. 3.1. Majandussuhted Kui 2004. aastal liitusime mõlemad Euroopa Liiduga, tegi see alguse regulaarsele kommunikatsioonile, sest EL-il on olemas oma reeglid ja kokkulepped, millest peab kinni pidama. 3.1.1. Kaubavahetus Peamiseks kaubapartneriks on Hollandil siiski Saksamaa, ning sellele järgnevad Belgia, Prantsusmaa jt. Eesti jaoks on küll tuulikutemaa oluline, kuid mitte peamisi kaubavahetajaiks. Põhiliseks sisse- ja väliveoks on meie vahel masinad ja seadmed, järgmisena aga rohkem loodustooted. Peamised ekspordiartiklid 2008. a.:
teha, sest vene tegeles oma riigipöördega ning gorbatsov ei pööranud meile tähelepanu. 21 august tunnustas meie iseseisvumist island, 23 august tunnustab läti ning 24 august tunnustab venemaa ka. 1944 a 31 august kohtusid b.Jeltsin ning L.Meri ning kirjutasid alla lepingule, mille alusel eestist lahkusid võõrväed. Iseloomusta muutusi taasiseseisvunud eestis. Rahareform, rublad kroonideks. Tekkis sellega inflatsioon. Liitusime ÜRO, EL, NATOga. Tähtsaks oli suhelda Põhjamaadega ning Balti riikidega, kellega toimub koostöö nii kaitse-, politsei-, piirivalvejõudude vahel. Eesti tegutseb läänemere maade nõukogu töös, olles huvitatud läänemere regiooni poliitilise ja majandusliku arengust. 1992 toimusid presidendi- ja parlamendivalimised. 1994 a 31 august kohtusid b.Jeltsin ning L.Meri ning kirjutasid alla lepingule, mille alusel eestist lahkusid võõrväed.
(EKEI 2015) Põhiseadus ei ole püsinud sellepärast, et selle muutmise kord on keeruline ja nõuab poliitikute üksmeelsust, vaid seetõttu, et see on toimiv väärtuseline ühisloomind, mis vastab rahva arusaamisele ühiselu korraldusest ning püsib rahva tahtel, toel ja vaimul. Muutumatu põhiseadus on üks olulisi garante ühiskonna stabiilsuse tagamisel. Eesti põhiseaduse olemust ei ole aegade jooksul muudetud. Põhiseadust vaid kohaldatakse. Nii pidi Eesti oma seadusi kohaldama kui liitusime Euroopa Liiduga. Euroopa Liiduga ühinemine oli vajalik omariikluse kindlustamiseks ja arendamiseks. Arvan, et just tänu põhiseadusele on inimeste vabadused säilinud. Põhiseadus seab piirid, mis takistavad vabaduse piiramist. Põhiseaduse järgi on igal inimesel olemas põhiõigused ja vabadused. 10 Kasutatud kirjandus E-uropian justice https://e-justice.europa.eu Eesti Kohtuekspertiisi Instituut EKEI ,,Kuidas moos kommi sisse
oli disainer Tim Martin Kenkmaa disainibüroost Velvet. Sama ettevõte korraldas ka näitusetahvlite valmistamise. 2.1.7 Näituse ülespanek Näitus ülespanek Väike-Maarja algkoolis algas mööbli ja klaasvitriinide paigaldamisega 24.augustil 2014, 25.augustil installeeriti näituse valgustus ja asetati eksponaadid vitriinidesse, 26.augustil toodi kohale ja seati üles näitusetahvlid ja riputati seintele maalid. Näituse ülespanekul liitusime Velveti meeskonna, Kadri Kopso, Lembit Kopso, Mirjam Savisto, Anu Kotli, Piret Smagari ja Hando Kuntroga ka töö kirjutajad. Osalesime näitusetahvlite kokkupanekul, riputasime seintele maale, puhastasime ja koostasime klaasvitriine ja asetasime eksponaate vitriinidesse, paigutasime näitusesaali toolid seinale projetseeritud slaidiesitluste jälgimiseks, asetasime sobivatesse kohtadesse näitust tutvustavad infomaterjalid jne. 2.2 Näitus Väike-Maarjas Algkoolis 2.2.1
Reziimi teooria institutsioone on erinevaid Ratsionaalse valiku institutsionalism koostööd on vaja kordineerida Funktsionalism kui on vajadust, tekib norm. Ajalooline institutsionalism *Ajalogu loob konteksti/ ajalugu mõjutab olevikku ja tulevikku; * Rajasõltuvus- liitudes mingi organisatsiooniga eeldatakse, et mööda seda rada liigutakse edasi ehk vastuvõetud otsus viib järgmise otsuseni mis tuleb vastu võtta ( nt. liitusime el-ga ja liikusime mööda rada edasi võtsime vastu euro jne.)ehk. Mineviku otsused kallutavaid meie oleviku otsuseid ühele poole. Sotsioloogiline institutsionalism - *inimene ei ole ratsionaalne otsustaja, vaid on mõjutaja; * Valikud on kultuurilised ,,ettemääratud"; *Instutsioonid on moraalsed ja kultuurilised käitumismallid. Konstruktivism- Reaalsus on konstrueeritud- me õpime, teame, arvame, et see ongi reaalsus;
ELi liitumine muutis nii mõndagi. Raputas meie õiguskorda ja mõneti ka riikliku korraldust tervikuna. Seadusandjail tuli loovutada osa oma pädavusest Liidu institutsioonidele. See on aga mõneti vastuolus põhiseadusega ("Eesti iseseisvus on võõrandamatu ja aegumatu"), see ei vasta enam päris täpselt reaalsusele. Euroopas on 21. saj suveräänsus nn jagatud suveräänsus. Keegi ei võta seda sult, vaid sa ise jagad seda ntx Liiduga. Kui liitusime Liiduga, siis saime juurde üle 80 000 lk õigustekste. Nende loomises ei ole olnud meie osalised. Oleme aastaid elanud teistsugust elu. Kuna me ei ole olnud kokkuleppes osalised, siis see jääb meile osaliselt võõraks ja me ei pruugi sellest alati aru saada. Sellel põhjusel võib tekkida kahtlus. Kahtlusest üle saamiseks on vaja hakata asjast aru saama. Kaitseklausel - Euroopa Liidu seaduste koostamisel, kuid aluseks tuleb võtta meie põhiseaduse aluspõhimõtted
annaabi.ee 
