Kontrolltöö Eestist 1939-1945 1)Millal ja kelle vahel sõlmiti MRP? Mittekallaletungileping Saksamaa NSVL vahel, 23.august, 1939. 2)Kuidas MRP mõjutas Eestit? Eesti läks Vene huvisfääri. Eesti jäi ilma oma viimasest liitlasest, Eesti jäi üksinda. 3)Millal ja miks sõlmis Eesti nn ,,baasidelepingu" NSVL'ga? 28.sept, 1939, see oli vastastikuse abistamise leping, millega lubati Eestit kaitsta. 4)Millised tingimused seati baasidelepingus Eesti jaoks? 3 põhibaasi: Hiiumaale, Saaremaale ja Paldiskisse. Lennuväljad Eestisse. 5)Kas Eesti oleks pidanud käituma nagu Soome? (Baaside lepingust loobuma) Põhjenda! Ma arvan, et Eesti oleks võinud samuti baaside lepingust loobuma, Soomega oma jõud liitma
9. Millise relvaüksusega tegi Eesti sõjalist koostööd 1919.a sügisel? Mida saavutati? Eesti tegi sõjalist koostööd loodearmeelastega, kellega kavandati vallutada Petrograd. Punarmee jõulise vastulöök tähistas valgete seas tõsise agoonia algust. Sellises olukorras võitlusvõime kaotanud valged veeresid kiiresti Eesti poole, mistõttu valitsus otsustas neil relvad käest võtta, mis vabastas Eesti ebameeldivast liitlasest, aga jättis Rahvarinde silm-silma vastu Punaarmeega. Valgetega tehti seepärast koostööd, et eestlased lootsid, et kui valged võimule saavad, tunnustavad nad Eesti Vabariiki, see unistus purustati valgete endi poolt, kes olid piisavalt lühinägelikud, et eestlaste vabadust tunnistada ei tahtnud, mis võttis viimastel tahte neid aidata, samuti nõudsid seda Antandi riigid. 10
Prantsuse Suur armee Neemeni jõe ja sellega Preisimaa-Venemaa piiri. Prantsuse sõda) oli 1812. aastal toimunud relvakonflikt Prantsusmaa ja Venemaa vahel. Napoleoni Prantsuse Suur armee, mille koosseisus oli Poolast, pärast Kościuszko ülestõusu (1794. aastal) ja Poola kolmandat jagamist lahkunud poolakate ja Varssavi hertsogiriigi väeosad hõivasid Vilno ja Vitebski. 1. juulil 1812 kuulutati välja Poola alasid ühendava Leedu suurvürstiriigi taasloomine. Prantsusmaa liitlasest Preisi kuningriigi väed tungisid Lätimaa lõunaossa Kuramaale Prantsuse vägede vasakul tiival asunud, kindral Étienne- Jacques-Joseph Macdonaldi armee koosseisus Venemaale tunginud Preisimaa 20 000 väegrupp kindral Ludwig Yorck von Wartenburgi juhtimisel. 5. juulil (vkj 23. juunil) toimus Kuramaa piiril Šiauliai juures lahing, mille võitsid Preisi väed kindral Julius von Grawerti juhtimisel, misjärel tungisid Kuramaale ja hõivasid juuli esimesel poolel enamiku
3) Vabariigi aluseid õõnestas Mariuse sõjaväereform, millega senat hakkas oma tähtsust kaotama, sest sõjamehed olid tihedalt oma väepealikuga seotud. Peale selle õõnestasid vabariiklust kodusõjad Mariuse ja Sulla, Pompeiuse ja Caesari ning Antoniuse ja Octavianuse vahel. Vabariigi lõpuks peetakse 30 eKr, kui Octavianus ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. 2. Vana-Rooma sõjaväekorraldus Vabariigiajal koosnes sõjavägi kodanikest ja liitlasest, kes kutsuti tarviduse korral kokku. Pärast Mariuse reformi asendati see elukutselise palgaväega. Peamine väeüksus oli leegion, kuhu kuulus umbes 5000 meest. Selle põhiosa moodustasid raskerelvastuses jalaväelased. Leegion rivistus ristkülikutena. Väga tähtsaks peeti sõjatehnika täiustamist ja olid tänu sellele oma aja parimad kindlusepiirajad. Alaline sõjavägi koosnes 25 leegionist, mis paigutati keisririigi piiridele.
Sellega Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaale. Soome aladest läksid Venele ainult Viiburi linn ja Karjala kannas. Ülejäänud Soome alad tagastati Rootsile. Rootsi väis 50 000 rubla eest tollivabalt välja viia teravilja aastas. Baltisakslaste eesõigused pidi jääma alles, need eesõigused, mis vahepeal olid kaotatud, taastati. Venemaa sai rohkem kui plaanis alasid. Taani tahtis saada L-Rootsit, aga ei saanud. Poola pidi saama Eesti- ja Liivimaa, aga ei saanud, sest neist 3 liitlasest Vene kõige tugevam, tema roll sõjas kõige suurem.
Loodearmee vastu panna ei suutnud. Demoraliseerunud valged väed valgusid üle Eesti piiri ja Eesti valitsus otsustas neilt relvad võtta. Vahekorrad Loodearmee juhtkonnaga olid nagunii olnud pinevad, kuid nüüd muutunuksid lüüasaamisest muserdatud sõdurite jõudu Eestile otseselt ohtlikuks. Relvadeta sõdurid koondati Virumaale laagritesse, kus neist paljud tüüfusesse surid. Loodearmee lakkas olemast. Nii oli Eesti vabanenud problemaatilisest liitlasest, kuid see tähendas, et väike Eesti pidi hakkama oma piire üsna üksinda suure Venemaa vastu kaitsma. Antant ei tahtnud rahu sõlmimisest endiselt midagi kuulda, Venemaa aga koondas hilissügiseks Narva alla võimsad jõud, mis ületasid Eesti vägesid mitmekordselt. Järgnesid Narva kaitselahingud Vabadussõja raskemad ja ohvriterohkemad. 7. detsembril õnnestus punaväel Krivasoo juures üle Narva jõe tungida ja selle läänekaldal sillapea luua, millega
Nemad jätkasid katsetusi ka atmosfääris. Prantsusmaa katsetas tuumarelva Mururoa atollil, Hiina viis katsetusi läbi Hiinas (kõrbe ja stepialadel). 1960ndate aastate lõpul algas pingelõdvendus ida-lääne suhete ajutine paranemine. Pingelõdvendus oli tingitud tuumasõja ohust (mis oli 60ndate alguses väga suur). Kommunismi preztiis oli maailmas kasvanud. Hiina ja NSVLi suhted olid 60ndate lõpul väga pingelised NSVL oli ilma jäämas oma endisest suurest liitlasest. NSVL tahtis domineerida kommunistlikus maailmas, see oli aga vastuvõtmatu Hiinale. Pingelõdvendus väljendus esmalt selles, et üritati lahendada Saksamaaga seotud probleeme. 1970 sõlmiti SLV-Poola ja SLV-NSVL vahel lepingud, mida nimetatakse idalepinguteks. SLV tunnustas idalepingutega II ms järgseid piire Euroopas ja tunnustas, et Poola ja SDV piiriks on Oder-Neisse jõgi. Idalepingutega algas kahe Saksamaa suhete paranemine. 1971
C. Venemaa loobus oma nõudmistest Narvajõe läänepoolsetel aladel: kinnitas II korda Põhja-Eesti ja Narva Rootsile (I korda 1583) Liivi sõja II pool (1562-1583) · Lähtekoht: Taani (1559), Rootsi (1561) ja Poola-Leedu (1561) olid saanud endale alasid vabatahtlikult: - Venemaa laienenud vaid sõjalisel viisil: Eesti idaalade okupatsioon - Venemaa soov edasi laieneda diplomaatiliste vahenditega: vasallist liitlasest hertsog Magnusest sai näiline ,,Liivimaa kuningas" (1570-78) · Pöördepunkt: ,,venesõbralik" Erik XIV kaotas Rootsi trooni (1568) ja Poola-meelne ja Vene-vastane Johan III tõhustas sõda idas ja lõunas - Magnus palgasõdurid ja Vene vägi alustasid rünnakut Rootsi Põhja-Eesti valduste vastu 1570 · Kurnav sõda käis edasi tagasi ja katkuepideemiad: - 1575 oli Põhja-Eesti manner (va Tallinn) venelaste käes
Pildi rüüste toimus ka viljandis narvas ja pärnus. Lihtrahvas ei seostanud toimunut lutheriga. Nad leisid usupuhastuse mõtte selles, et kõik inimesed on jumala ees võrdsed. Liivimaal sälitas katoliiklus suures osas oma positsiooni ka pärast reformatsiooni. 1525a läks saksa ordu kõrgmeister üle lutheri usku ja müüs liivi ordu valdused wolter von blettenbergile. Sellega jäi liivi ordu ilma tähtsast sõjalisest liitlasest ja seisis üksi suureneva ida ohu ees. Toom koolide ja kloostri koolide kõrval hakkas tegutsema ka linna ehk ladina koolid. Kus õpisid peamiselt kaupmeeste lapsed. Õpetati kirjutamist lugemist arvutamist ladina keelt ja vähem kiriklike aineid. Edasi õppida soovijatel tuli suunduda euroopa ülikoolidesse. Tüdrukutele haridust ei antud. KIRJANDUS Seoses reformatsiooniga tekkis vajadus eestikeelse kirjasõna järgi.
Kujunenud vastuolud viisid nn diplomaatilise revolutsioonini, mis muutis varasemat liidusuhete struktuuri. Kuna Prantsusmaa vajas toetust inglaste vastu, otsis ta liitu Austriaga, Austria aga vajas tuge Preisimaa vastu (seni oli Habsburgide-Bourbonide rivaliteet olnud keskne faktor Euroopa poliitikas) – sõlmiti Versailles’ lepingud, millega kujunes välja kahe Euroopa võimsaima kuningakoja, Habsburgide ja Bourbonide liit. . Inglismaa eemaldus aga oma traditsioonilisest liitlasest Austriast ning lähenes Preisimaale. See tõi ühtlasi kaasa Briti-Vene suhete jahenemise. Samuti lähenesid Venemaa ja Prantsusmaa, kes seni olid rivaalitsenud mõjuvõimu pärast Ida-Euroopas (Poola pärilussõda, Prantsusmaa traditsiooniline toetus Rootsile, kes oli Vene rivaal), eemaldusid aga Prantsusmaa ja Preisi. 51
annaabi.ee 
