5. Liite eskiis Materjal C60E 90 Materjal C60E Materjal C60E 105 Ø50H7/r6 6. Kontakpindade pinnakaredused Võlli ja rummu liitepindade pinnakaredused peaksid olema piirides: Rq = (0,8 ... 3,2) m. Siledad pinnad ei ole soovitatavad, pinnad tuleks karestada pikisuunas. Kuna pressliites tekivad suured pinged, mis võivad põhjustada liitepindade plastseid deformatsioone ja detailide purunemise, tuleb pressliite töökindluse tagamiseks kontaktsurve p väärtusele sätestada piirang ning arvutuslikult leitud pingu võib võtta veidi suurema, kuna liite pressimisel pinnakonarused osaliselt tasanduvad
SILEDATE KALIIBRITE PROJEKTEERIMINE 6.1 Lähteülesanne: Projekteerida kaliibrid antud istu liitepindade kontrollimiseks. 6.2 Lähtevariant: −0,017 P7 Ø42 h 6 ( ) −0,042 0 −0,016 6.3 Lahenduskäik: Leiame kaliibri ava ja võlli tolerantsi järgud tabelist 6 [1.3] Z = 3,5 Z1 = 3,5
paksuse plaadi puhul. Õhukeste materjalide puhul on kujumuutused väiksemad sest soojus hajub ühtlasemalt kogu materjali ulatuses. Paksudel materjalidel on aga piisav jäikus, et kujumuutusi ära hoida. Vesiniku lahustumine sulas alumiiniumis on suur võrrelduna tahkes olekus oleva alumiiniumiga, suhe 20:1, kui võrrelda lahustuvust temperatuuril 660 C . Pooride tekkimise tõenäosus on palju suurem kui terase keevitamisel. Erilist tähelepanu tuleb pöörata keevistoorikute liitepindade puhtusele, lisamaterjalide ladustamisele (3 kuni 6 kuud), liitepindade mehhaanilisele ja keemilisele puhastamisele, kaitsegaasi piisavusele ja puhtusele. Erilised puhtusnõuded . Keevitussuits ja aerosoolid keevitamisel mõjuvad mürgiselt kesknärvisüsteemile. Al- ja sulamite keevitamise probleemid Keevituspraod- eranditult kuumpraod. Neid võib jagada 2 rühma. Tekivad kahanemispingetest või detailis tekkivatest pingetest. Kas tardumispraod keevisõmbluses või keevisõmbluse kõrval
talitluseks ja tehniliseks teenindamiseks ettevalmistava tehnoloogia juhtmäärustikule; 10) koostu kokkupaigutus peab ette nägema tõstesõlmede, montaazitugede ja teiste toote transporditavust võimaldavate seadmete ratsionaalset paigutust. 48. Nimetage vähemalt kolm nõuet koostu koostisosade liidete konstruktsioonile. Nõuded koostisosade liidete konstruktsioonile: 1) üldjuhul peab koostisosade liitepindade ja kohtade arv olema minimaalne; 2) koostisosade liitekohad peavad olema liigipääsetavad koostetööde mehhaniseerimiseks ja liidete kvaliteedi kontrolliks; 3) koostisosade liited ei tohi nõuda keerukat ja põhjendamatult täpset ühenduspindade töötlemist; 4) koostisosade konstruktsioonid ei tohi nõuda koostamise protsessis täiendavat töötlemist. 49
Remonditud sild undab siis, kui ta ei ole õigesti reguleeritud. Diferentsiaali kulumisel kuuldub kohalt liikumisel või pärast hooga sõitu gaasi lisamisel tagasillast iseloomulik kõlksatus. Tagaratta lähedusest kostuvad kõlksud tekivad siis, kui pidurikilp on lahti tulnud või on lõtk rattalaagris.Kurvides ja hooga sõitmisel on nõrk metalne heli lubatav. Pideva kloppimise puhul on aga tegemist detailide purunemisega. Lekkimine võib esineda nii tihenditest kui ka liitepindade vahelt. Välispinna vähene õliga märgumine, mis nivood ei vähenda, on lubatav. Enne tihendite vahetust tuleb kontrollida, kas õlinivoo ei ole ettenähtust kõrgem. Mõnikord põhjustab lekkimist karteri tuulutuskorgi ummistumine. Pooltelje tihend võib rikneda rattalaagri liigsel määrimisel. Peaülekande remontimisel vahetatakse välja kõik laagrid. Hammasrattad asendatakse uutega komplektselt, sest nad on valmistamiselüksteisega sobitatud.
27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. Kuidas arvutatakse pöördemomendiga koormatud pressliidet (valemid +seletus)? 37. 38. 39. Kuidas näeb välja pressliite tugevustingimus telgjõu ja pöördemomendi koosmõjul? 40. 41. Kirjeldada võlli ja rummu pinge tööseisundid pressliite korral? 42. 43. Kuidas kontrollida, et pressliites tekkivad pinged ei põhusta liitepindade plastseid deformatsioone ning detailide purunemist? 44. Millistest reeglitest tuleb kinni pidada pressliite kujundamisel? Mida võib põhjustada pressliite liiga suur või liiga väike ping? 45. Pressliite kvaliteedi praktilised probleemid: Detailid on väga jäigad ning liite vajalik ping on detailide valmistamistolerantsidega samas suurusjärgus; 46. 2
41. Kujutolerantsid. Pinnakaredus. Kujutolerantsiks nim. kujuhälbe suurimat lubatud väärtust. Kujuhälve all mõistetakse detaili tegeliku pinna või profiili kuju erinevust geomeetrilise(nimi-) pinna või profiili kujust. Pinnakareduse all mõistetakse detaili pinna reljeefi moodustavaid suhteliselt väikese sammuga konarusi, mida vaadeldakse teataval kindlal pikkusel. Pinnakaredus mõjutab oluliselt liidete, eriti liikuvate liidete kvaliteeti. Pinnakareduse vähenemisega väheneb liitepindade hõõrdumine ja kulumine, parenevad määrimistingimused, suureneb detaili liikumine, täpsus ja ühtsus. Kinnisliites kasvab detailide korrosioonikindlus, pingu väärtus on võimalik täpselt määrata. Suureneb liite hermeetilisus ja väsimustegur. Sõltuva kujutolerantsi korral määratakse joonisel tolerantsi vähim väärtus, mida tohib ületada sedavõrd, kuivõrd antud detaili piirde- või baaselement tegelikult hälbib läbivuspiirist.
Sõuvõll Töötab kõige raskemates tingimustes. Ahtri poolne ots on valmistatud alati koonilisena ja võib olla varustatud liistu soonega. Sõukruvi kinnitatakse sõuvõlli otsa koonusistuga, mille koonilisus on 1:12, 1:15 või 1:50. Sõukruvi rummu töödeldud kooniline ava sobitatakse sõuvõlli otsa koonuspinnaga et tagada pindade ühtlane kokkupuude kogu koonuspinna ulatuses.Nõuetekohaselt ettevalmistatud ja paigaldatud sõukruvi koonusliide sõuvõlliga tagab liitepindade vahelised hõõrdejõud pöördemomendi ülekandmiseks, kuid koonilisusel 1:12 kindlustatakse liide täiendavalt liistuga. Koonilisustel 1:15 ja 1:50 liistu ei kasutata ning sõukruvi ja sõuvõlli liikumatu kinnipingutus tagatakse sõukruvi kinnitusmutri pinksusega. Võlli laagritappidele on sageli peale pressitud pronks hülsid, laagritappide vaheline võlli osa võidakse isoleerida mereveest vaikude ja spetsiaalsete katetega. Suure Ø võllid valmistatakse seest õõnsad, RSS
tuleb suurendada järsult valmistamiskulusid. Sel juhul sorteeritakse detailid eelnevalt gruppidesse ja sõlmed koostatakse vastastikku sobivate gruppide detailidest (kellakivid, veerelaagrite veerekehad jm). Sellist vastastikust vahetatavust nimetatakse osaliseks. Eristatakse veel välist ja sisemist vahetatavust. Väline vahetatavus on sellise toodete vahetatavus, mis paigaldatakse teise, keerukamasse tootesse kasutustunnusarvude järgi ja mis on vahetatavad liitepindade kuju ning mõõtmete järgi. Sisemine vahetatavus on koostu kuuluva detaili vahetatavus. 12.3. Tolerantsid D d Liite detaili, mis haarab teist detaili ehk mida mõõdetakse H seestpoolt (Sele 12.1 a), nimetatakse avaks. d2
ajal .kui ühes kambris tekib alarõhk, algab teises segu eelkomp-rimeerimine. 3 Mootorrattad 8 33 32 Karteripoolmed ühendatakse omavahel poltide või kru- videga. Täpse asendi tagavad tsentreerivad puksid või juhtäärised. Liitepindade tihendamiseks käsutatakse õlis immutatud pabertihendit, bakeliitlakki või tihendusmastik- seid. Neljataktilisel mootoril on karteri alumine osa õli yaru- anumaks. Ülerõhu vältimiseks ühendatakse ta rõhutasändi kaudu perioodiliselt atmosfääriga. Kahesilindriliste nelja- taktiliste mootorite (MT-9, M-66 jt.) tunnel-tüüpi kartereid ei poolitata, väntvõll asetatakse sisse otsa-ava kaudu. Nel- jataktiliste mootorite karteris on veel eraldi kambrid gaa-
annaabi.ee 
