Keevitaja eriala alusteadmised eesti keel, 15KE KEEVITAJA KUTSEKIRJELDUS KEEVITAJA KUTSESTANDARD KUTSEKVALIFIKATSIOON Eesti keeles: Keevitaja I, II, III (inglise keeles: Welder I, II, III; soome keeles: Hitsaaja I, II, III; vene keeles: Svarshik I, II, III). KUTSEKIRJELDUS Keevitamine on metallide ühendamine lahtivõetamatuks liiteks, rakendades detailide kohalikku sulatust või koos deformeerimist. Tuntakse üle 60 erineva keevitusviisi, mis liigitatakse kahte põhirühma: sulakeevitus ja survekeevitus. Keevitaja töötab põhiliselt metalltooteid ja -konstruktsioone valmistavas ettevõttes, teda vajatakse ehitus-, paigaldus-, hoolde- ja remonditöödel. Keevitaja põhitööks on keevitustööde ettevalmistamine, tarindi koostamine vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning järeltöötlus ja tulemuse
...1,7 0,7....0,8 2,5....3,7 MAG-keevitus 0,7....1,0 0,6...1,5 0,5....0,7 1,8....3,2 Gaaskeevitus 21 4 2 27 Elekter-räbukeevitus 4,0....5,0 3,0....4,0 4,0....5,0 11,0....14,0 · Keevitusvoolu kasvul 100 A on lubatud kaare pingelangus kuni 7 V. · Elektroodkeevituse keevituskaare temp. On 5000...6000 oC, keevituselektrood sulab liiteks. · Paksukattelise elektroodiga keevitades on süvistus piirides 3...4mm. · Elektroodkeevitust iseloomustab madal voolutihedus elektroodivardas 10...20 A/mm2. · Protsessi tootlikkus kasvab elektroodi läbimõõdu suurenedes. · Elektroodkeevitust kasutatakse tööstuses, surveanumate ja katelde remondil. · Elektroodkeevitust kasutatakse terase, malmi, Ni ja Cu sulamite keevituseks. · Veealuseks keevitamiseks sobib elektroodkeevitus ainsana.
liimliide, keevisliide LAHTIVÕETAV liide = Liide, mida saab detaili(de) materjali purustamata lahti võtta, nt poltliide, liistliide KEEVISLIIDE = kinnisliide, kus kaks või enam detaili on püsivalt ühendatud nende servade KOKKUSULATAMISE teel Keevitada saab METALLE ja TERMOPLASTE Keevisliite saamine: 1. Täitematerjali lisamine – liidetavate detailide ja täitematerjal moodustavad sulanud metalli kogumi, mis jahtudes muundub detailide liiteks; 2. Mehaanilise surve avaldamine detailidele – nn. sepakeevitus on vanim keevituse liik, kus hõõguvate detailide liide saadi sepistamise teel. Keevitustemperatuuri allikad: 1. Gaasileek – kasutatakse atsetüleeni (või mõne muu gaasi) ja hapniku segu; 2. Elektrikaar – on enamlevinud metallide keevitamisel; 3. Laser – saavutatakse kitsas ja sügav keevisõmblus; Kaarkeevitus 4. Elektronkiir – kasutatakse eriti paksude detailide (kuni 15 cm) keevitamisel; 5
Isolatsiooni läbistavad klemmliited- tehakse ühendused ilma juhi isolatsiooni koorimata. Ühendusklemm surutakse läbi juhtme või kaabli isolatsiooni selliselt, et tekib elektriline kontakt…. – Kasutatakse näiteks tänavavalgustuse ja liitumispunktide vaskkaablite ühendamisel rippkeerd juhtmetega teostatud madalpingevõrgus. Ühendamiseks tuleb kasutada kas sobivat üleminekuklemmi või klemmi, mis sobib nii vask- kui ka alumiiniumjuhtide liiteks. Pressliited – kasutatakse väikeste ristlõikepindalade puhul, peamiselt peenekiuliste juhtide otsa- ja jätkuhülssidel ning kaablikingadel. Paljudes paigaldustarvikutes, nt pistikupesades olevad klemmid on mõeldud ühe või mõne traadilise juhi jaoks ja peenekiuliste juhtide usaldusväärne ühendamine nendega nõuab otsahülsside kasutamist…. – Pressliiteid tehes paigutatakse kõik juhitraadid või kiud ühepikkustena hülsi või kaablikinga sisse
Seetõttu loetakse seda keevitusviisi MAG-keevituseks. 8 Kaarjootmine. MIG/MAG-masinat saab kasutada tsingitud, teras- ja roostevabast plekist liidete saamiseks, kus detailide servadele kantakse sulajoodise kiht. Kaare võimsus on väiksem ja kasuta- tud pronkstraatide sulamistemperatur madalam kui liidetavatel metallidel. Kaar ei sulata detailide servi, kuid liitepindu kattev sulajoodis ühendab viimased tugevaks liiteks. Nii saab protsessi kiirust kuni 10 korda tõsta. 1.3. MIG/MAG-keevituse eelised ja puudused Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus, mis on tingitud suurte keevitusvoolude 80...500 A rakendamisest ja keevitustraadi väikesest läbimõõdust (0,82,0 mm) põhjustatud suurest voolutihe- dusest 100...500 A/mm2. Suurt voolutugevust võimaldab kasutada asjaolu, et keevitusvool juhitakse keevituselektroodile vahetult enne keevituskaart keevituspüstolis oleva voolukontakti kaudu.
html http://web.zone.ee/metallityy/KEEVITAMINE/keevitus_4.html http://eprints.tktk.ee/176/2/17939695964fdf213359f44/mig-mag-keevitusprotsessi- kirjeldus.html http://eprints.tktk.ee/176/2/17939695964fdf213359f44/mig-mag-keevituse- kaitsegaasid.html http://eprints.tktk.ee/176/2/17939695964fdf213359f44/uumlldiselt- keevitamisest.html KOKKUVÕTE: Keevitaja töö eesmärgiks on metalltoodete ja konstruktsioonide valmistamine. Keevitamine on metallide ühendamine lahtivõetamatuks liiteks, milleks rakendatakse detailide kohalikku sulatust või koosdeformeerimist. Erinevaid keevitusviise on üle 60, mida liigitatakse kahte põhirühma: ·sulakeevitus ·survekeevitus. Keevitaja põhitööks on keevitustööde ettevalmistamine, tarindi ehk konstruktsiooni koostamine vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning järeltöötlus ja tulemuse kontroll. Töö nõuab jooniste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja materjalide omaduste tundmist.
Vees lahustuvad ja lahustumatud happed reageerivad alustega, eriti leelistega ning alkoholidega, tekivad estrid. Iseendaga reageerides moodustab hape anhüdriidi. Ammoniaagi või amiiniga moodustab hape ammooniumisoola, mis kuumutamisel annab amiidi. Karboksüühapete derivaadid (omadused, saamine). Süstemaatilise nomenklatuuris asendatakse liide hape või karboksüülhape vastavale derivaadile omase liitega. Soolal ja estril on niisuguseks liiteks aat või karboksülaat, amiidil amiid või karboksamiid, nitriilil nitriil või karbonitriil ja anhüdriidil anhüdriid. Halogeniidi nimetamisel lisatakse radikaali R- CO-nimetusele lisatakse liide -fluoriid, -kloriid, -bromiid või jodiid. Isotsüaniidi nimetamisel lisatakse radikaali nimetusele liide isotsüaniid. Etüületanaat (etüülatsetaat) - saadakse etanooli liitmisel keteeniga. Lahusti ja sünteesilähteaine. 3 metüülbutüületanaat
nad muutuvad veest kergemaks. TIOOLIDE OMADUSED: KARBOKSÜÜLHAPETE DERIVAADID: *Metaantiool on gaas, teised tioolid on vedelikud või tahked ained. Süstemaatilise nomenklatuuris asendatakse liide hape või karboksüülhape Keemistemperatuurid madalamad kui vastavatel alkoholidel, kuna vastavale derivaadile omase liitega. Soolal ja estril on niisuguseks liiteks aat moodustavad ainult nõrku vesiniksidemeid (väävli väike elektronegatiivsus). või karboksülaat, amiidil amiid või karboksamiid, nitriilil nitriil või Eriti iseloomulik tunnus on vastik lõhn, 3-metüül-1-butaantiooli ja 2-buteen- karbonitriil ja anhüdriidil anhüdriid. Halogeniidi nimetamisel lisatakse 1-tiooli, on leitud skunksi nõrest.
Vees lahustuvad ja lahustumatud happed reageerivad alustega, eriti leelistega ning alkoholidega, tekivad estrid. Iseendaga reageerides moodustab hape anhüdriidi. Ammoniaagi või amiiniga moodustab hape ammooniumisoola, mis kuumutamisel annab amiidi. 15. Karboksüühapete derivaadid (omadused, saamine). Süstemaatilise nomenklatuuris asendatakse liide hape või karboksüülhape vastavale derivaadile omase liitega. Soolal ja estril on niisuguseks liiteks aat või karboksülaat, amiidil amiid või karboksamiid, nitriilil nitriil või karbonitriil ja anhüdriidil anhüdriid. Halogeniidi nimetamisel lisatakse radikaali R-CO-nimetusele lisatakse liide -fluoriid, -kloriid, -bromiid või jodiid. Isotsüaniidi nimetamisel lisatakse radikaali nimetusele liide isotsüaniid. Etüületanaat (etüülatsetaat) - saadakse etanooli liitmisel keteeniga. Lahusti ja sünteesilähteaine. 3
püsivalt ühendatud nende servade KOKKUSULATAMISE teel Keevitada saab METALLE ja TERMOPLASTE Keevitamisel materjalide sulatamisega võib kaasneda: 1. Täitematerjali lisamine liidetavate detailide ja täitematerjal moodustavad sulanud metalli kogumi, mis jahtudes muundub detailide liiteks; Gaasipõletid 2. Mehaanilise surve avaldamine detailidele nn. sepakeevitus on vanim keevituse liik, kus hõõguvate detailide liide saadi sepistamise teel. Keevitustemperatuuri allikatena on kasutusel: 1. Gaasileek kasutatakse atsetüleeni (või mõne muu gaasi) ja hapniku segu; 2. Elektrikaar on enamlevinud metallide keevitamisel; 3
ülevõtmine ladina keele kaudu uute Encephalitis (ajukelmepõletik) võõrsõnade tähistamiseks. Ophthalmiatria (silmahaiguste ravi) Hysterectomia (emaka eemaldamine) PÕHJUSED: 14 Rahvusvahelise terminoloogia moodustusvõtted: 1. sõnatuletus: eesliited ehk 1. isikunimed: prefiksid, järelliited ehk sufiksid, liiteks taandunud tüved (bio-, geo-, 2. KAHEKOMPONENDILINE NIMI: mikro-, makro-, termo- jne); eesnimi+pärandatav perekonnanimi Levinumad ladina eesliited Levinumad ladina järelliited 3. Nimevaramu: Ab-, ad-, con-, de-, a) antiiksest eesnimevaramust: dis-, ex-, in-, inter-, Cornelius, Lucius- Lucia, Marcus, Titus ob-, per-, prae-, pro-, b) roomlaste pere- ja lisanimedest:
dmax – võlli suurim piirmõõde, dmin – võlli vähim piirmõõde, Dnom – ava nimimõõde, dnom – võlli nimimõõde, T – tolerants, TD – ava tolerants, Td – võlli tolerants. ES Dmax Dnom , EI Dmin Dnom , es d max d nom , ei d min d nom , TD ES EI , TD Dmax Dmin , Td es ei , Td d max d min . 12.4. Istud Masinaosade kooslust nimetatakse liiteks. Liide võib koosneda mitmest detailist, mis puutuvad üksteisega kokku kaaspindade ehk liitepindade kaudu. Istuks nimetatakse liite detailide liikuvuse astet, st kui hästi või kui halvasti nad üksteise suhtes liiguvad. Istud liigitatakse: - liikuvad, ehk garanteeritud lõtkuga, - liikumatud, ehk garanteeritud pinguga, - siirdeistud. N S