Varem värvitud pinda töötlema asudes tuleb enne välja selgitada, mis värvitüübiga on olnud varem tegemist. Tuleb välja selgitada kas vana värv on läikiv või matti poolsem ja kas see määrib või on mittemääriv. Abiks tuleb ka teadmine, millal viimati remonti tehti. Kui viimasest remondist ei ole möödas rohkem kui kümmekond aastat, katab tõenäoliselt seina lateks-, õli või alküüdvärv. Leidub ka hooneid, kus seinu ja lagesid katab liimvärvikiht. Kuna liimvärv pehmeneb veega kokkupuutes, tuleb see üle värvida lahustipõhise värviga, või võimaluse korral eemaldada see eelnevalt veega niisutades või mehaanilisel meetodil. Tugevasti seotud liimvärv tuleb kruntida värviga Master Base millele on lisatud 20% lakibensiini. Varem lubi- või kriitvärviga kaetud pind kruntida Silikat Base?ga, mis on lahjendatud veega 1:1 või kruntida Master Base?ga, millele on lisatud 40% lakibensiini.
värvus. Pigmendid üldjuhul ei lahustu vedeldites. 6. Lakiks nimetatakse? Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb mingist kihitekitajast ja lahustajast. 7. Emailvärv koosneb? Emailvärv koosneb lakist ja pigmendist. 8.Õlivärv koosneb? Õlivärv saadakse värnitsa ja värnitsas lahustumatu pigmendi hoolikal segamisel 9. Loetle vesivärve Lubivärv, tsementvärv, silikaatvärv, emulsioonvärv, liimvärv, rootsi värv. 10. Pahtlisegudeks nimetatakse? Pahtlisegudeks nimetatakse pastataolisi masse, mille abil toimub värvitava pinna lõplik silumine. 11. Kuidas liigitatakse viimistlusmaterjale? Värvmaterjal- kantakse pinnale vedelas olekus, mis kuivades tekitab viimistluskihi. Kleepmaterjal- on õhuke rullmaterjal(tapeet), mis liimitakse viimistletavale pinnale. Plaatmaterjal- on jäigad, pooljäigad ja pinnale kantakse nad liimi, mördi, kruvide jne abil. 12. Plaatmaterjaliks nimetatakse?
Sideainena kasutatakse taimset või loomset liimi, nagu näiteks tselluloosliim, rukkijahukliister, kondiliim või kaseiinliim. 6 Eelisteks on nende odavus ja heade hingamisomadustega värvikile, samuti siidjas valgust peegeldav pind, mis püsib pikka aega värske. Liimvärvi ei saa kasutada niisketes ruumides ega välistingimustes. Pindu saab küll hooldada, aga mitte pesta. Sellega sobib katta kipsi, krohvi või pappi. Puidu peal liimvärv end eriti ei õigusta, kuna värvil puudub piisav elastsus - puidu paisumisel ja kokkutõmbumisel tekivad värvisisesed praod. Algselt jäävad liimvärvid määrima ka pärast värvikile lõplikku kuivamist, mistõttu liimvärv sobib ennekõike lagede värvimiseks- eriti sobilik väärtuslike reljeefsete osade värvimiseks. Pärast vee aurustumist hakkab värvikile kuivama ning liimjas pind muutub vähehaaval jäigaks, seega saab liimvärviga mööndustega katta ka seinu
ja pahtli valmistamine, lasta seista nii kaua kui pakendil kirjas, segada uuesti, katta tööpinnal põrand et ei saaks kokku pahtliga, lihvida pinnad kui vajadus, pühkida tolm. Tulemuse kvaliteedi kontrollimine on pinna siledus ja ühtlus. Ja ka hiljem värvi peale kandmisel tulevad välja vead, kui neid leidub. Tööohutus ja individuaalsed kaitsevahenditeks on vastav riietus ja lihvimisel respiraator. 2. Värviliigid ja omadused Peamised värvi liigid on õlivärv, liimvärv, akrüülvärv, alküüdvärv, lateksvärv, lubivärv, emailvärv, emulsioonvärv, polüvinüülatsetaat värv, vesiemulsioonvärvid. Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui subjektiivsetest omadustest. Objektiivsed omadused on värvitoon, värvus ehk kromaatilisus, värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus, heledus ja tumedus ning akromaatilisus. Värvide teise omaduse tajuvad inimesed erinevalt, seega on
põlevkivi toodetele omane lõhn, mis kaob kuivamisel. Värv on tuleohtlik. Lahtise tule kasutamine ja suitsetamine on käitlemisel keelatud. Töötamisel kasutada kindaid. Toote nahale sattumisel pesta rohke sooja vee ja seebiga ning puhastada piiritusega. Silma sattumisel pesta rohke veega ja pöörduda arsti poole. Tööriistad saab pesta kuuma vee ja pesemisvahenditega. Kulu hööveldatud puitpinnale 150-200 g/m2 või 4-6 m2/kg. Saetud puitpinnale kulu 2-3 m2/kg. 2. Liimvärv: Värv on elastne, ning sobilik pindadele, kus on vajalik saavutada pragudeta pind. Sobib ka reljeefsetele pindadele või ornamentidele, mida on vaja hiljem võib-olla värvist puhastada. Värvi saab vajadusel sooja veega leotades pinnalt uuesti maha pesta. Aluspinnaks võib olla kipsplaat, tapeet, krohvid või kivi. Puidule värvi ei soovitata, kuna tal puudub vajalik elastsus ning puidu ,,mängides" hakkab see pudenema.
Keskküte puudub. Sel ajal on ehitise omanikuks Elamute Valitsus. Inventariseerimisaruandest hoone konstruktsioonide kohta väga konkreetseid andmeid ei saa. 1957. aastal on kirjeldused täpsemad: välis- ja kap.seina konstruktsioon pole mitte palk, nagu varem oli üles tähendatud, vaid sõrestik, 2x laud, poorse täidisega. Seinte väliskate: laud+ krohv+ lubivärv. Seinte siseviimistlus: 70% papp+ tapeet, 30% krohv+ tapeet Laed: konstruktsioon- puit+ krohv+ liimvärv Küte: 50% plekkkestas, 50% klaasitud pott 1971. aastal on maja vundamendi, põrandate, akende ja uste ning ahjukütte seisukord juba mitterahuldav; sõrestikseinad, katus ja laed on kõdunenud. KAHJUSTUSED JA NENDE PÕHJUSTAJAD Põhilised tegurid, mis on hoonele hävitavalt mõjunud, on katkised veerennid ja vihmaveetorud, mistõttu vesi on rikkunud fassaadi. Tõenäoliselt laseb ka katus ning korstnaühendus läbi. Hooletu suhtumine väljendub ka maja vundamendi
Lakibensiin nafta destillatsioonil tekkiv bensiinifraktsioon, mida laialdaselt kasutatakse värvide ja lakkide lahusti ning vedeldina. Lakk segu, mis koosneb lahustist, sideainest e kilemoodustajast ja enamikul juhtudel ka lisaainetest. Moodustab pinnale läbipaistva läikiva või läiketa kile. Toonitavad lakid sisaldavad vähesel määral ka värvipigmente. Lateksvärv vt dispersioonvärv. Liimvärv odav halva kvaliteediga veepõhine värv, mida varem kasutati peamiselt lagede valgendamiseks. Sideaineks on naha või kondiliim, pigmendiks jahvatatud kriit. NB! Mitte segi ajada värvliimiga, mida kasutatakse klaaskiudtapeedi üheaegseks liimimiseks ja kruntimiseks. Lubivärv varem kasutusel olnud ja ka tänapäeval muinsuskaitseobjektidel kasutatav kivimajade fassaadivärv. Sideaineks on kaltsiumhüdroksiid, mis õhu süsihappegaasiga reageerides moodustab kaltsiumkarbonaadi
XIX sajandi teisel poolel olid kunstnikud üle maailma ametis värvide tarvis uute sideainete otsimisega. Leiutati palju uut, kuid ühtlasi taasavastati ka unustatud tempera. Naturaalne emulsioon asendati vaid kunstliku emulsiooniga. Taassündinud tempera asus uue jõu ja hooga kibekähku Euroopat vallutama. Tehnoloogiliselt on temperal palju kokkupuutepindu õlimaaliga ja seetõttu nimetatakse temperat ja vahamaali mõnikord õlimaali emaks. Liimvärv Liimvärvid on tänapäeval kasutusel seal, kus kunstnik peab katma äärmiselt suuri pindasid ning värvi kulub sõna otseses mõttes ämbrite kaupa. Ajaloolisest vaatevinklist on liimmaal olnud ka omaette maalimiszanr, kuid just seesama ajalooline vaatepunkt toob välja ka liimmaali suurima nõrkuse. Nimelt võib liimmaal, juhul kui sideaineks on kasutatud loomseid liime, lihtsalt roiskuma minna. Et seda ennetada, lisatakse värvi sisse antiseptikuid (tenool, formaliin jne.)
Tarvo Maaring V-07 1. Pigmentide liigid ja omadused Värvilised pigmendid jagunevad anorgaanilisteks ja orgaanilisteks. Mõningad pigmendid: Kriit, Kips, Titaanvalge, Kollane ooker, Kaadmiumkollane, Ultramariin, Preisisinine. Omadused: nad ei lahustu vees ega õlis 2. Värvide liigid ja omadused Õlivärvid, temperavärvid, liimvärv, akrüülvärvid, alküüdvärvid, lateksvärvid. Omadused: viskoossus, tihedus, kuivamisaeg, läige ja sobivus teiste värvidega 3. Tapeetide liigid ja omadused · Pabertapeedid- Õhukesed, pole vastupidavad tugevale hõõrumisele. Vinüültapeedid- Vastupidavad, kerge puhastada, tapeedil on mikroskoopilised augud, mille kaudu toimub õhu liikumine. · Tekstiiltapeedid- Väga eksklusiivne, esinduslik. Ei soovita kasutada kodudes, kus
põlevkivi toodetele omane lõhn, mis kaob kuivamisel. Värv tuleohtlik ning lahtise tule kasutamine ja suitsetamine on käitlemisel keelatud. Töötamisel kasutada kindaid. Toote nahale sattumisel pesta rohke sooja vee ja seebiga ning puhastada piiritusega. Silma sattumisel pesta rohke veega ja pöörduda arsti poole. Tööriistad pesta kuuma vee ja pesemisvahenditega. Kulu hööveldatud puitpinnale 150-200 g/m2 või 4-6 m2/kg. Saetud puitpinnale kulu 2-3 m2/kg. 2. Liimvärv: Värv on elastne, ning sobib pindadele, kus on vajalik saavutada pragudeta pind. Värvi saab vajadusel sooja veega leotades pinnalt uuesti maha pesta. Aluspinnaks võib olla kipsplaat, tapeet, krohvid või kivi. Puidule värvi ei soovitata, kuna tal puudub vajalik elastsus ning puidu ,,mängides" hakkab see pudenema. Odav, ei sisalda mürgiseid lisandeid, kauni säraga, hingab, kuivab kiiresti, veepõhine ja katab ühe kihina
lenduva süsihappegaasiga reageerides moodustab kaltsiumkarbonaadi. Valmistatakse kõrgekvaliteedilisest kustutatud lubjast ja veest. Kivist välisseintevärvimiseks eriti seal, kus on kasutatud lubimörte ja  krohve ning lubivärve. Võib kasutada nii kivi, kergbetooni pindadele, samuti krohvipinnale. Poorne, kuid mehaaniline tugevus väike, Ka väävlioksiide sisaldavatööstuspiirkondade õhu suhtes madal püsivus. Heledad värvitoonid. Värvida tuleb tihti. Lubi-liimvärv lisatud 1% tselluloosliimi kleepuvuse ja kontsistensi parandajaks Mõlemad kasutusel restaureerimisel Silikaatvärv -  Kaasaegne kivimajade fassaadivärv, mis koosneb kaaliumvesiklaasist, täiteainest ja pigmentidest. Kasutatakse krohvipindadel, kui on nõutav kõrge veeauruläbilaskvus. Sideaineks kaaliumvesiklaas Vinüülvärv Tsementvärv- Sideaineks portlandtsement või lubja-tsemendi segu. Betooni värvimiseks: nii sise- kui välistööd
XIX sajandi teisel poolel olid kunstnikud üle maailma ametis värvide tarvis uute sideainete otsimisega. Leiutati palju uut, kuid ühtlasi taasavastati ka unustatud tempera. Naturaalne emulsioon asendati vaid kunstliku emulsiooniga. Taassündinud tempera asus uue jõu ja hooga kibekähku Euroopat vallutama. Tehnoloogiliselt on temperal palju kokkupuutepindu õlimaaliga ja seetõttu nimetatakse temperat ja vahamaali mõnikord õlimaali emaks. c) Liimvärv Liimvärvid on tänapäeval kasutusel seal, kus kunstnik peab katma äärmiselt suuri pindasid ning värvi kulub sõna otseses mõttes ämbrite kaupa. Ajaloolisest vaatevinklist on liimmaal olnud ka omaette maalimiszanr, kuid just seesama ajalooline vaatepunkt toob välja ka liimmaali suurima nõrkuse. Nimelt võib liimmaal, juhul kui sideaineks on kasutatud loomseid liime, lihtsalt roiskuma minna. Et seda ennetada, lisatakse värvi sisse antiseptikuid (tenool, formaliin jne.)
jäljendustehnikaid efektvärvid) erinevusi arvestades lahendab arvutusülesande materjalide värvisegude koostis ja ning nende loodavat efekti ja pinnale Eskiiside kulu kohta. kasutamine (lubivärv, kasutusala kandmise moodust joonistamine õlivärv, liimvärv,  nimetab klassikalisi Referaat; Kaasaegsed efektvärvid, tempera, muldvärv, dekoratiivviimistlustehnoloogiaid pigmendid ja lahustid. kaseiinvärv). (šabloonvärvimine, Pinnakaitsemeetodid ja
Emulsioonvärv on tänapäeval üheks enamkasutatavaks värvi liigiks. Emulsioonvärve turustatakse tavaliselt valge pastana. Seda toonitakse soovi korral kaupluses või ehitusel. Neid saab veega lahjendada. Emulsioonvärvi kasutades saab mati pestava pinna. Emulsioonvärve kasutatakse kõige rohkem sisetöödel seinte ja lagede katmiseks. Toodetakse ka spetsiaalseid fassaadivärve. Emulsioonvärv laseb auru läbi. Seetõttu ei teki värvikihi alla kondensniiskust. Liimvärv. Liimvärvi saab kasutada ainult sisetöödel kuivades ruumides. See annab pinnale nõrga värvikihi. Veekindluselt on kaseiinliim parem kui 227 liimvärv. Kõige rohkem on kasutatud liimvärve lagede värvimisel. Tänapäeval kasutatakse seda vähe, peamiselt vanade lagede ülevärvimisel. Uue värvi pealekandmisel tuleb vana liimvärv eemaldada. Rootsi värv. Seda turustatakse kuiva pulbrina ja vedelana
lasta seista nii kaua kui pakendil kirjas, segada uuesti, katta tööpinnal põrand et ei saaks kokku pahtliga, lihvida pinnad kui vajadus, pühkida tolm. Tulemuse kvaliteedi kontrollimine on pinna siledus ja ühtlus. Ja ka hiljem värvi peale kandmisel tulevad välja vead, kui neid leidub. Tööohutus ja individuaalsed kaitsevahenditeks on vastav riietus ja lihvimisel respiraator. 2. Värvide liigid ja omadused Peamised värvi liigid on õlivärv, liimvärv, akrüülvärv, alküüdvärv, lateksvärv, lubivärv, emailvärv, emulsioonvärv, polüvinüülatsetaat värv, vesiemulsioonvärvid. Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui subjektiivsetest omadustest. Objektiivsed omadused on värvitoon, värvus ehk kromaatilisus, värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus, heledus ja tumedus ning akromaatilisus. Värvide teise omaduse tajuvad inimesed erinevalt, seega on värvide soojus ja külmus, kergus
annaabi.ee 
