Liikumisverbid (1)

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Vene keele grammatika

, , , , NB! , , - \ , , , , , , - , , , , - ,  11. ­ liikumisverbid - ­ liikumine sisse - ­ liikumine seest - ­ liikumine kindla kohani - - ­ lähenemine millelegi - - ­ eemaldumine (mitte kaugele) - ­ millegi ületamine - - ­ saabumine kusagile - - ­ äraminek - - ­ liikumine millestki mööda või läbi - ­ ajutine sisenemine - ­ liikumine alla -/- - ­ millegi ümber liikumine

Vene keel

17

doc

Inglise keele reeglid

INGLISE KEEL  Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ajavormid ­ Tense vorms.......................................................................................................3 Lihtolevik ­ The present simple..................................................................................... 3 Lihtminevik ­ The past simple....................................................................................... 3 Lihttulevik ­ The future simple...................................................................................... 3 Kestev olevik ­ The present continuous......................................................................... 3 Kestev minevik ­ The past continuous........................................................................... 4 Kestev tulevik ­ The fut

Inglise keel

19

pdf

Inglise keele reeglid

INGLISE KEEL  Sisukord Sisukord 2 Ajavormid ­ Tense vorms 3 Lihtolevik ­ The present simple 3 Lihtminevik ­ The past simple 3 Lihttulevik ­ The future simple 3 Kestev olevik ­ The present continuous 3 Kestev minevik ­ The past continuous 4 Kestev tulevik ­ The future conrinuous 4 Täisminevik ­ The present perfect 4 Enneminevik ­ The past perfect 4 Ennetulevik ­ Future perfect 5 Üldminevik ­ Past tense 5 Üldtulevik ­ Future indefinite 5 Artiklid ja eessõnad 7 Eessõnad 7 Kesksõnad 8 Prefiksid ehk eesliited 8 Sufiksid ehk jär

Inglise keel

150

pptx

Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika

Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika Sissejuhatus füüsikasse • Enamik kaasaja teaduste juuri ulatub kaugesse antiikaega. • Sõna füüsika tuleb kreekakeelsest sõnast φυσικός [fisikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Füüsika kui loodusteadus • Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. • Füüsika keele oskussõnad ehk füüsikaliste nähtuste, suuruste ja nende mõõtühikute nimetused. Füüsikalistel suurustel ja mõõtühikutel on olemas kindlad tähised. • Suuruste tähiste abil kirja pandud füüsikalise sisuga lauseid nimetatakse füüsika valemiteks. Maailm • Maailm on lai mõiste. Seda sõna kasutatakse vägagi erinevates tähendustes. Maailmaks võib pidada planeeti Maa koos tema elanikega, ainult inimkonda või kogu universumit. • Maailma mõiste alla saab paigutada kõik, mis olemas on, meie ise oma mõtete ja harjumustega kaasa arvatud. Ühe konkreetse maailma tunn

Kinemaatika, mehhaanika põhiülesanne

6

rtf

Litosfäär

Maakoor – kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Mandriline maakoor: paksem(kuni 70km), kergemad kivimid, vanem(kuni 4miljr a), väiksema tihedusega(2.7g/cm3), sette, moonde ja tardkivimid,graniit.Ookeaniline maakoor:õhem(kuni 20km), raskemad kivimid, noorem(kuni 18milj a), suurema tihedusega(3), settekivimid ja tardkivimid(basalt).Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks, kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimet litosfääriks, maa tahke väliskiht. Mineraalid:graniit, teemant. Kivimid: tardunud laavavool. Maak: rauamaak. Mida nimet maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid. Mineraal on looduslik tahke lihtaine vüi keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kivim on mineraali

Litosfäär

10

docx

Koed, elundid, elundkonnad

Koed, elundid, elundkonnad 1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimetage kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koed jaotatakse nelja põhirühma: Epiteelkude ­ Katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Oluline osa haavade paranemisel Sidekoed e. tugi- ja toitekude ­ Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Seob, toetab ja toidab Lihaskoed ­ Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid Närvikude ­ Koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest 3. Nimetage kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Epiteelkoe liigid: Katteepiteel ­ Nt: Sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel ­ Nt: Endokriinsed näärmed Sensoorne epiteel e. tundeepiteel ­

Anatoomia

3

doc

Karjääri teooriad

Karjääri teooriad M. Driver eristab nelja karjäärimudelit (Stoner, Freeman 1989: 745- 747; ref Türk 1999: 225): · Lineaarne karjäär (linear) · Püsiv karjäär (steady state) · Spiraalne karjäär (spiral) · Ajutine karjäär (transitory) Lineaarse karjääri mudel on kõige enam kooskõlas karjääri stereotüüpidega. Inimesed valivad varakult ala, millele tahavad pühenduda (Türk 1999: 225). Pühendunud töötajad on palju väärtuslikumad organisatsioonile kui mitte pühendunud töötajad ning selle tulemusena suudavad nad organisatsioonis palju edukamalt karjääriredelil edasi liikuda. Pühendunud töötajat on kirjeldatud kui inimest, kes jääb organisatsioonile truuks nii headel kui ka halbadel aegadel, käib regulaarselt tööl, annab endast maksimumi või enamgi, kaitseb organisatsiooni vara, osaleb organisatsiooni eesmärke täideviimisel jne (Meyer, Allen 1997: 3) Nad koostavad karjääri plaani ja viivad selle ellu.

Avalik haldus

5

docx

Juri Lotman „Sümboolsed ruumid“

Resümee Juri Lotman ,,Sümboolsed ruumid" Geograafiline ruum vene keskaegsetes tekstides Meie arusaamine geograafilisest ruumist on üks viise inimmõistuse ruumkujutamisest. Keskaegses mõttemaailmas oli maapealne elu vastanduses taevase eluga. Maad kui geograafilist mõistet tajuti maapealse elu paigana ning see omandas järk-järgult usulise ja moraalse tähenduse: mõned maad olid pühad, teised patused. Liikumine geograafilises ruumis tähendas liikumist vertikaalsel usuliste ja moraalsete väärtuste teljel. Keskaegses kirjanduses on seepärast inimese teekonda põrgusse või paradiisi kujutatud geograafiliselt - üleval oli taevas ja allpool põrgu. Kuigi maapealset elu vastandati taevasega kui ajutine/igavene, puudus vastandus ruumilises mõttes. Moraalne väärtus ja kohaväärtus segunevad: paikadel on moraalne väärtus ning moraalil on kohalik tähendus. Seega iga liikumine geograafilises ruumis muutub usulises ja moraalses mõttes tähenduslikuks. Erinevad maad klassif

Semiootika

Meedia

Kommentaarid (1)