Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"liikumiskiiruseks" - 16 õppematerjali

liikumiskiiruseks on kiirematel tõstukitel kuni 15 km/h. Tugiratastõstukid Kõikide tugiratastõstukite puhul eeldatakse, et kauba paigutamisel teisele riiulikorrusele ja kõrgemale kasutatakse esimesel korrusel, standardseid kaubaaluseid või aluseid, mille tugiklotsid ei ole alt ühendatud laudadega, kuna tugirattad sõidavad paigutamisel põrandal seisva aluse vahedesse.
Tõstukid
4
odt

Tõstukid

Ohutuse mõttes on soovitav soetada külgtugedega modifikatsioon, kuna järsul pöördel on oht, et juht paiskub tsentrifugaaljõu toimel seisuplatvormilt maha. Enamik firmasid toodab ka varianti, mis muudab kliirensit ( põhja kõrgust põrandast) keskmiselt 10-15 cm. See on hädavajalik kohtades, kus laadimissilda ja treileri põhjapinda ei ole võimalik viia sujuvalt ühte tasapinda ja on oht, et tõstuk jääb "põhja peale kandma". Toodetakse tõstejõuga 1,6 - 3,0 t. Liikumiskiiruseks on keskmiselt 6-8 km/h, kiirematel isegi kuni 12 km/h. Juhiistmega siirdamistõstuk On mõeldud koormate siirdamiseks pilkkadel distantsidel (60 - 200m). Tänu juhiistmele ja mugavale tööasendile on võimalik päev läbi kestev töö kaubaaluste siirdamisel. Sobib koormate siirdamiseks suurtes ladudes pikkadel teekondadel ühest punktist teise. Tõstukeid valmistatakse ka variandis, millel on juhiistme asemel seismisplatvorm. Vahel on tarvis teostada suurtes ladudes pikki siirdamisi

Logistika → Laomajandus
38 allalaadimist
taevakehad
2
doc

taevakehad

1. Päikesesüsteemi väikekehad on: astreoidid, komeedid ja meteoorid. 2. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide liikumiskiiruseks võib keskmiselt hinnata 21 km/s. Asteroididel on oma kindlad orbiidid. Mõned neist nagu Apollo riivab ka Maa orbiiti. Palju asteroide asetseb aga Marsi ümber, kus on suur asteroidide vöö. Soome teadlaste sõnul liiguvad asteroidid osaliselt päikesekiirguse mõjust sõltuvalt. See muudabki vahel nende orbiite. 3. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja

Astronoomia → Astronoomia
27 allalaadimist
ESSEE Kahetuse väärtus
5
doc

ESSEE Kahetuse väärtus

on see, et mäletan rikkumisi ja kontakti politseiga väga selgelt ja eredalt. Meeles on pisikesed detailid ja isegi trahvisummad, mis mulle määrati. Esimene kiiruseületamine toimus mul 1998 aastal Luise tänaval Tallinnas. Luise tänaval oli seatud piirkiiruseks 40 kilomeetrit tunnis, mis 2 oli linna üldisest lubatud piirkiirusest 10 kilomeetri võrra väiksem. Politsei fikseeris minu juhitud sõiduauto liikumiskiiruseks antud tänaval 52 kilomeetrit tunnis. Mäletan, et kiirustasin sellel hommikul Kaitseliidu õppustele, kuhu olin hilinemas. Peale politsei peatumismärguannet olin väga ehmunud ja hirmul, kuna rikkumine oli mul toime pandud esmakordselt. Kui politseinik maja nurga tagant sõiduteele jooksis, sain kohe teadvuses aru milles on probleem. Peale peatumist politseinik teatas, et olen piirkiirust ületanud 12 kilomeetrit tunnis

Psühholoogia → Õiguse psühholoogia
34 allalaadimist
Punane värv
7
doc

Punane värv

"Ja tuli välja teine, tulipunane hobune, ning selle seljas istujale anti voli võtta ära rahu ilmamaa pealt, et inimesed üksteist tapaksid, ning talle anti suur mõõk." Johannese ilmutus Punane roos on sotsiaaldemokraatide tüüpsümbol Punane poliitikas Punane on sotsiaaldemokraatide ning kommunistide värv. "Punase lipu seadus" oli maailma esimese mootorsõidukite kiirust piirav seadus (kehtestati 1865 Inglismaal). Seadus piiras autode liikumiskiiruseks linnas 3,2 km/h ja maal 6,4 km/h. Seaduse nimi tuleb aga sellest, et selle seaduse kohaselt pidi iga auto ees umbes 50 meetri kaugusel kõndima mees punase lipu või laternaga. Punase saamine Punast värvi on läbi ajaloo saadud põhiliselt ookermuldasid kasutades ja rauaoksiidide abil. Enamlevinud punase pigmendid on olnud alsariin, karmiin ja kinaver, mille järgi on tuletatud ka vastavad punase toonid.

Kultuur-Kunst → Kunst
19 allalaadimist
Lao tehnoloogia-test13
22
odt

Lao tehnoloogia (test13)

tsentrifugaaljõu toimel seisuplatvormilt maha. Enamik firmasid toodab ka varianti, mis muudab kliirensit ( põhja kõrgust põrandast) keskmiselt 10-15 cm. See on hädavajalik kohtades, kus laadimissilda ja treileri põhjapinda ei ole võimalik viia sujuvalt ühte tasapinda ja on oht, et tõstuk jääb "põhja peale kandma". Toodetakse tõstejõuga 1,6 - 3,0 t. Liikumiskiiruseks on keskmiselt 6-8 km/h, kiirematel isegi kuni 12 km/h. Juhiistmega siirdamistõstuk On mõeldud koormate siirdamiseks pilkkadel distantsidel (60 - 200m). Tänu juhiistmele ja mugavale tööasendile on võimalik päev läbi kestev töö kaubaaluste siirdamisel. Sobib koormate siirdamiseks suurtes ladudes pikkadel teekondadel ühest punktist teise. Tõstukeid valmistatakse ka variandis, millel on juhiistme asemel seismisplatvorm.

Logistika → Laomajandus
99 allalaadimist
Lao tehnoloogiad
34
doc

Lao tehnoloogiad

Siirdamistõstukeid on mitut liiki, olenevalt sellest missugust tööd laos on otstarbekas sellega teha. Siirdamistõstukeid valmistatakse erineva tõstejõu (vahemikus 1,4 kuni 2,5 tonni) ja erinevate tegevuste jaoks (horisontaaltransport, tellimuste komplekteerimine, peale- ja mahalaadimine). 1. Juhiplatvormita siirdamistõstuk - Toodetakse tõstejõuga 1,6 - 3,0 t. Liikumiskiirus enamasti vahemikus 6 - 8 km/h. 2. Juhiplatvormiga siirdamistõstuk - Toodetakse tõstejõuga 1,6 - 3,0 t. Liikumiskiiruseks on keskmiselt 6-8 km/h, kiirematel isegi kuni 12 km/h. 3. Juhiistmega siirdamistõstuk - Juhiistmega siirdamistõstukeid toodetakse tõstejõuga 2,0 - 3,6 t. Liikumiskiiruseks on kiirematel tõstukitel kuni 15 km/h. Pildil juhiistmega siirdamistõstuk http://e-ope.khk.ee/oo/tostukite_liigid_ja_ehitus/siirdamiststukid.html 12. Milliste tööoperatsioonide jaoks laos on mõeldud siirdamistõstukid? Juhiplatvormita siirdamistõstuk on mõeldud koormate (kaubaaluste) siirdamiseks

Logistika → Laonduse alused
61 allalaadimist
Metsahäiringud
22
docx

Metsahäiringud

suhtumine hakanud muutuma ja tulekahjusid on hakatud liigitama kasulikeks ja kahjulikeks (Thomas ja McAlpine 2010). Metsatulekahjusid liigitatakse tavaliselt kolmeks: pinna-, ladva- ja maatuli. Pinnatuli põletab ära puhmarinde, sambliku ja alusmetsa. Mida kiiremalt liigub pinnatuli seda vähem ta metsa kahjustab. Kui tekib püsiv pinnatuli siis see võib ära põletada kogu orgaanilise materjali. Selliste pinnatulede tagajärjel hukkuvad kuused. Pinnatule keskmiseks liikumiskiiruseks on 1-3m/min ehk püsiv pinnatuli või 3-5 m/min ülepõlev ehk liikuv pinnatuli. Ladvatuli tekib kui pinnatule teele jäävad puud mille võra ulatub madalale. Ladvatule oht suureneb põuasel ajal ja ka suure tuule tõttu. Ladvatule keskmine kiirus on 17-40 m/min. Kolmandaks tulekahju tüübiks on maatuli. See võib tekkida turbamuldades pinna või ladvatule tagajärjel ning see põleb 0,3-1,5 m sügavusel. Maatule liikumiskiirus on 7 m/ööpäevas ning see võib põleda isegi kuid.

Metsandus → Metsatakseerimine
6 allalaadimist
Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates
12
docx

Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates

Igapäevane kasutamine. Palli- ja muud mängud, rattaga sõitmine, kelgutamine, suusatamine, uisutamine. Sotsiaalne kohtumispaik nii lastele kui ka suurtele. Loodus- ja kultuurelamused. Asend, kaugus ja suurus: tiheasula hoonestatud alal. Maksimaalseks kauguseks elumajadest kuni 150 - 200 meetrit. Ristumisel autoteedega, peab juhul, kui aasta keskmine liiklussagedus ületab 3000 autot ööpäevas, olema kehtestatud maksimaalseks liikumiskiiruseks mootorsõidukitele kuni 30 km/h. Väikesed rohealad, suurusega kuni 1500-5000 m2. Sisu ja kasutamisvõimalused: loodusala, park või haljak, varieeruva taimkatte ja taimekasutusega. Osad alad kvaliteetse kujunduse ja hooldusega, lilled, pursk-kaevud, skulptuurid jmt. Mänguatribuudid, palliplatsid, pingid, valgustatus. Oluline on eraldad vaiksemad ja kärarikkamad tegevused. Soovitatav maksimaalne müranivoo kuni 55 dBA. 16

Arhitektuur → Ruumiline planeerimine
58 allalaadimist
Pilvelõhkujad lõputöö
16
doc

Pilvelõhkujad lõputöö

Saudi-Araabia ametlik püha sümbol. 2. Shanghai Tower | 632 m | | 128 korrust | Asukoht: Shanghai, Hiina Arhitektuuribüroo: Gensler Otstarve: Hotell ja büroopinnad Valmimisaasta: 2015 Põnevaid fakte: Pilvelõhkujast leiab maailma kõige kõrgemal asuvate numbritubadega hotelli, mis paiknevad 84-110 korrustel. Hotellikülastajad ei pea aga muretsema tülika liftisõidu pärast, sest hoones asub ühtlasi ka maailma kõige kiirem lift, mille liikumiskiiruseks on 74km/h. Hoonet ehitati seitse aastat (2008-2015). Hoone läks maksma 15,7 miljardit dollarit. Nagu paljudel teistel pilvelõhkujatel on ka sellel keldrikorruseid. Hoonel on viis keldrikorrust mida kasutatakse ainult parklaks. See on Hiina kõrgeim hoone. 1. Burj Khalifa | 828 m | | 163 korrust | Asukoht: Dubai, Araabia Ühendemiraadid Arhitektuuribüroo: Skidmore, Owings & Merrill LLP (SOM) Otstarve: Äri ja elamispinnad Valmimisaasta: 2010

Ehitus → Ehitusgraafika
10 allalaadimist
Marss
8
doc

Marss

eraldi amortisatsiooniga. Selle tulemusena võib "Sojourner" ületada kuni 15 cm kõrgusi takistusi, kaldudes ühele küljele kuni 60. Kulguril on ka pardaarvuti, mis hoolitseb selle eest, et kaldenurk suuremaks ei läheks ja juhib takistusi avastava laserlokaatori tööd. Energiaga varustab masinat tema katusel olev 0,22 m² päikesepatarei ja kolm mittelaaditavat patareid. Kuna on vaja tarbida võimalikult vähe energiat, liigub "Sojourner" maksimaalselt vaid 1 cm sekundis. Tavaliseks liikumiskiiruseks on 7 mm sekundis. Kulguril on kivimite ja pinnase koostise määramiseks spektromeeter ja ümbruse uurimiseks on paigaldatud kokku kolm telekaamerat. Lisaks "Sojournerile" kuulub "Pathfinderi" koosseisu veel maandur, mille ülesannete hulka kuulub peale kulguri Marsi pinnale toimetamise ka Marsi maastiku pildistamine, meteoroloogiliste vaatluste tegemine ning sidepidamine nii Maa kui "Sojourneriga". "Pathfinder" startis pärast kahepäevast viivitust 4. detsembril 1996. Seitse kuud

Füüsika → Füüsika
66 allalaadimist
Marss
40
docx

Marss

eraldi amortisatsiooniga. Selle tulemusena võib "Sojourner" ületada kuni 15 cm kõrgusi takistusi, kaldudes ühele küljele kuni 60ŗ. Kulguril on ka pardaarvuti, mis hoolitseb selle eest, et kaldenurk suuremaks ei läheks ja juhib takistusi avastava laserlokaatori tööd. Energiaga varustab masinat tema katusel olev 0,22 m² päikesepatarei ja kolm mittelaaditavat patareid. Kuna on vaja tarbida võimalikult vähe energiat, liigub "Sojourner" maksimaalselt vaid 1 cm sekundis. Tavaliseks liikumiskiiruseks on 7 mm sekundis. Kulguril on kivimite ja pinnase koostise määramiseks spektromeeter ja ümbruse uurimiseks on paigaldatud kokku kolm telekaamerat. Lisaks "Sojournerile" kuulub "Pathfinderi" koosseisu veel maandur, mille ülesannete hulka kuulub peale kulguri Marsi pinnale toimetamise ka Marsi maastiku pildistamine, meteoroloogiliste vaatluste tegemine ning sidepidamine nii Maa kui "Sojourneriga". "Pathfinder" startis pärast kahepäevast viivitust 4. detsembril 1996

Füüsika → Füüsika loodus- ja...
6 allalaadimist
Marss
8
doc

Marss

Selle tulemusena võib "Sojourner" ületada kuni 15 cm kõrgusi takistusi, kaldudes ühele küljele kuni 60. Kulguril on ka pardaarvuti, mis hoolitseb selle eest, et kaldenurk suuremaks ei läheks ja juhib takistusi avastava laserlokaatori tööd. Energiaga varustab masinat tema katusel olev 0,22 m² päikesepatarei ja kolm mittelaaditavat patareid. Kuna on vaja tarbida võimalikult vähe energiat, liigub "Sojourner" maksimaalselt vaid 1 cm sekundis. Tavaliseks liikumiskiiruseks on 7 mm sekundis. Kulguril on kivimite ja pinnase koostise määramiseks spektromeeter ja ümbruse uurimiseks on paigaldatud kokku kolm telekaamerat. Lisaks "Sojournerile" kuulub "Pathfinderi" koosseisu veel maandur, mille ülesannete hulka kuulub peale kulguri Marsi pinnale toimetamise ka Marsi maastiku pildistamine, meteoroloogiliste vaatluste tegemine ning sidepidamine nii Maa kui "Sojourneriga". "Pathfinder" startis pärast kahepäevast viivitust 4. detsembril 1996. Seitse kuud

Füüsika → Füüsika
67 allalaadimist
Ühtlane liikumine
11
doc

Ühtlane liikumine

Ühtlane liikumine Liikumise põhivalem on s = vt s ­ teepikkus (km); v ­ kiirus (km/h); t ­ aeg (h). Vaatame ülesandeid. 1. Bambus kasvab kiirusega ligikaudu 0,001 cm/s. Kui palju kasvab bambus ööpäevaga.? Antud: cm v = 0,001 s Lahendus: t = 24h = 24 60 min = 24 60 60s = 86400s s = 0,001 86400 = 86,4cm Vastus: Bambus kasvab ööpäevas 86,4 cm. 2. Signaali liikumiskiiruseks mööda närvikiudu võib lugeda 50 m/s. Kujutleme, et inimese käsi on nii pikk, et ulatub Päikeseni. Missuguse aja pärast tunneks siis inimene põletust? Antud: m v = 50 s s = 15 1010 m Lahendus: Arvutame kiiruse aastates. Saame s 15 1010 m t= = = 3 10 9 s 100 v m 50 s Vastus: Inimene tunneks põletust umbes 100 aasta pärast. 3

Füüsika → Füüsika
91 allalaadimist
LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED
52
doc

LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED

Ohutuse mõttes on soovitav soetada külgtugedega modifikatsioon, kuna järsul pöördel on oht, et juht paiskub tsentrifugaaljõu toimel seisuplatvormilt maha. Enamik firmasid toodab ka varianti, mis muudab kliirensit ( põhja kõrgust põrandast) keskmiselt 10 ­ 15 cm. See on hädavajalik kohtades, kus laadimissilda ja treileri põhjapinda ei ole võimalik viia sujuvalt ühte tasapinda ja on oht, et tõstuk jääb "põhja peale kandma". Toodetakse tõstejõuga 1,6 - 3,0 t. Liikumiskiiruseks on keskmiselt 6-8 km/h, kiirematel isegi kuni 12 km/h. Juhiistmega siirdamistõstuk On mõeldud koormate siirdamiseks pikkadel distantsidel (60 ­ 200m). Tänu juhiistmele ja mugavale tööasendile on võimalik päev läbi kestev töö kaubaaluste siirdamisel. Sobib koormate siirdamiseks suurtes ladudes pikkadel teekondadel ühest punktist teise. Tõstukeid valmistatakse ka variandis, millel on juhiistme asemel seismisplatvorm. Vahel on tarvis teostada suurtes ladudes pikki siirdamisi

Logistika → Laomajandus
347 allalaadimist
Üldise taimekasvatuse kogu materjal
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

Seepärast tuleks umbrohtunud põllud künda 25...27 cm sügavuselt. Sügavkünnile järgnevatel aastatel peab kündma 5...7 cm võrra madalamalt. Künnisügavust tuleb aastati muuta ka seetõttu, et hoida ära nn. künnitihest. KÜNNI KIIRUS Künni kiirusest sõltub suuresti tootlikkus, alati ei saa seda aga aluseks võtta. Kuid esmajärjekorras määravad kiiruse mulla niiskusaste ja adra sahkade konstruktsioon. Küpsete muldade kündmisel peetakse sobilikuks künniagregaadi liikumiskiiruseks 4,5...7,5 km/h ja vähese veesisaldusega muldadel kuni 6 km/h. PRAKTILINE KÜNDMINE Kündmise agrotehniliste nõuete teadmise ja rakendamise kõrval on teiseks tähtsaks osaks praktiline kündmine. Küntud põld peab olema kogu põllu ulatuses ühtlases sügavuses küntud. Adra töökäigud peavad olema liibunud (ei tohi olla nn. peenrasse kündi) ja künni pealispind harjaline. Kergete muldade kündmisel tuleks ader komplekteerida tihendusrullidega

Botaanika → Taimekasvatus
250 allalaadimist
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

lastest koostatud rühmad või erinevate võimetega lastest koostatud rühmad. Esimesel juhul on lihtsam planeerida liikumiskiirusi ja vahemaid, paraku on sellise rühma kokkusaamine küllaltki küsitav. Teisel juhul tuleb liikumiskiirust ja vahemaid planeerida matkrühma liikmete "kõige nõrgema lüli" järgi. Erineva tasemega lastele on hea võimalus selgitada matkamise üht kandvat põhimõtet ­ teineteise aitamine raskematel matkalõikudel. Näiteks jalgrattamatka keskmiseks liikumiskiiruseks on 10 km/h, jalgsimatkal 5 km/h ja veematkal 5 km/h. Keskmised näitajad muutuvad vastavalt eelpool nimetatud teguritest. Planeeri matka ohutuse tagamiseks turvalisuse küsimused. Turvalisus sõltub suurel määral matka hoolikast ettevalmistusest, matkajuhtide pädevusest ning ohutuse tagamiseks mõeldud varustuse olemasolust (eriti tehnilisemate matkade korral). Normaalne matkajuhtide hulk lastematkal on 1 juht 10-12 lapse kohta. Optimaalne 160 rühma suurus on 8-24 last rühmas

Muu → Amet
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun