välisõigussuhted. Siseõigussuhted on näiteks riigikogu ja VV-e vahelised õigussuhted. Intraorgaanilised õigussuhted on näiteks fraktsiooni ja riigikogu juhatuse vahelised õigussuhted. II Juriidiline isik Juriidilised isikud jagunevad PS-e järgi eraõiguslikud (tulundusühing §31, MTÜ §48) ja avalik- õiguslikud juriidilised isikud. Saab eristada nelja liiki avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid: 1. territoriaalkorporatsioon- territooriumi kaudu määratud liikmeskonnal põhinev juriidiline isik ehk riik ja KOV; 2. personaalkorporatsioon- liikmeskonnal põhinev juriidiline isik ehk kutsekojad (notariaat, advokatuur) 3. asutus- isikuliste ja esemeliste vahendite kogum, mis on moodustatud avalike ülesannete täitmiseks (Otto-Maieri tõlgendus), näiteks rahvusooper Estonia, Rahvusraamatukogu; 4. avalik SA- annetaja poolt teatud vara haldamiseks loodud, nt. Haigekassa, Eesti Pank.
II teema: juriidiline isik tunnused: abstraktne moodustis, õiguskorra poolt antud õigusvõime iga juriidiline isik on väliõiguse objekt (TsÜS § 24 lg 1; PS § ) Põhiseaduse järgne juriidiliste isikute jagunemine: 1) eraõiguslikud * tulundusühingud (§ 31) * mittetulundusühingud ja sihtasutused (§ 48) 2) avalikõiguslikud (kuskil 20 tk terves riigis) * territoriaal korporatsioon – territooriumi kaudu määratud liikmeskonnal põhinev jur. isik (vald, linn, riik) * personaal korporatsioon – liikmeskonnal põhinev jur. isik (advokatuur, notariaat) * õigusvõimeline asutus – isikuliste ja esemeliste esemete kogum, millel on õigusvõime ja mis on loodud mingi avaliku ülesande täitmiseks
54. Riik kui avalik-õiguslik ühendus. Mis on riigi eripära võrreldes teiste avalik- õiguslike isikutega. · Omab vara (riigivara) · Võib sõlmida lepinguid (õiguste ja kohustuste võtmine) · Võib esineda poolena kohtus · Tema suhtes võidakse langetada kohtuotsus (nt kahju hüvitamine) · Toimib organite kaudu (riigiorganid: põhiseaduslikud institutsioonid ja riigi ametiasutused) Ainult riigil on õigus määrata iseenda eesõiguste maht. Liikmeskonnal on kaasotsustamisõigus, teistel avalik-õiguslikel isikutel see puudub. 55. Avalik-õiguslik asutus. Erisused avalik-õiguslikust ühendusest. Näited Avalik-õiguslik asutus on personali ja materiaalsete vahendite kogum, mis täidab vastavalt asutamise eesmärgile teatavaid avalikke ülesandeid. Pole liikmeskonda, on kasutajad. ERR; Rahvusooper Estonia. 56. Avalik-õiguslik sihtasutus Avalik-õiguslik sihtasutus seaduse alusel, täidab avalikke ülesandeid sihtasutuse asutaja
▪ avalik-õiguslikud korporatsioonid- terrritoriaal- (liikmeskond kujuneb territoriaalse põhimõtte alusel), personaal- (kujunevad vastava kutseala ühenduse või vabatahtlikkuse alusel) , reaal- (liikmeskond moodustub omandi või kas asukoha järgi, ntks tööstuskojad, kaubanduskojad) või liitkorporatsioonid (liikmeteks juriidilised isikud) ▪ avalik-õiguslikke asutusi- ei rajane liikmeskonnal, kuid on avalik-õiguslike teenuste kasutajad, ntks Rahvusraamatukogu, ERR, Eesti Pank ▪ avalik-õiguslikud sihtasutused- fondid, instituitsioon, kes täidab avalik- õiguslikke ülesandeid, mis on seaotud varaga Objekt Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks Ese on hüve, mis võib alluda õiguslikule valitsemisele inimese poolt
Pädevus- ja volitusnorm ei tohiks kokku sattuda! Piiriklauslid on pädevusnormid (annavad pädevuse piirata põhiõigusi) Juriidiline isik abstraktne moodustus, millele õiguskord annab õigusvõime Eraõiguslikud juriidilised isikud - põhiseadusest lähtuvalt võib jaotada kaheks: - Tulundusühingud (§31) - Mittetulundusühingud (§48) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud põhiliigid (3,5tk): - Territoriaalkorporatsioon territooriumi kaudu määratud liikmeskonnal põhinev juriidiline isik (nt kohalikud omavalitsused ja riik ehk riik-linn-vald) - Personaalkorporatsioon liikmeskonnal põhinev juriidiline isik (nt advokatuur, notariaat, teoreetiliselt peaks olema ka ülikool, aga õiguslikult pole ülikoolil pädevust avalik-õiguslikku teenust eraisikule (üliõpilasele) müüa) - Õigusvõimeline asutus (asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi täitmiseks; asutused on nt Politsei-
sellest sõltumatu): 1) Territoriaalkorporatsioonid liikmeskond määratletud territoriaalse põhimõtte alusel. 2) Personaalkorporatsioonid kutseala ühendus või vabatahtlikkuse alusel teatud huvi põhimõttel. 3) Reaalkorporatsioonid liikmeskond muutub kas omandi või ettevõtte asukoha järgi. 4) Liitkorporatsioonid liikmeteks juriidilised isikud. Eestis sellised ei ole. Avalik-õiguslikud asutused ei rajane liikmeskonnal. Enamasti teostab järelevalvet Riigikontroll. Eesti Rahvusringhäälingu seadus Avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio ühendatakse käesoleva seaduse alusel, asutades avalik-õigusliku juriidilise isiku Eesti Rahvusringhääling, mis on Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio õigusjärglane. Avalik-õiguslik juriidiline isik. Saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmisel sõltumatu.
reaal liikmeskond omandi või ettevõtte asukoha järgi. Nt tööstus- ja kaubanduskojad. liitkorporatsioonid Eestis näiteid tuua polegi. ühendus, asutus. b. sihtasutused/fondid õigusvõimeline institutsioon, mille eesmärgiks on asutaja poole üle antud vara sihtotstarbeline haldamine. Täidab avalikõiguslikke ülesandeid, mis on seotud varaga. See on seotud avalike huvide realiseerimisega (nt kultuurkapital) Avalikõiguslikud asutused ei rajane liikmeskonnal. Liimeid pole, aga nad on avalike teenuste kasutajaid. Osutavad teatud teenuseid, nt rahvusraamatukogu, eesti pank, rahvusringhääling. Nende tegevuse üle teostatakse üldjuhul riiklikku järelvalvet. Tänapäevased õiguskorrad käsitlevad õiguskorra subjektidena kõiki inimesi. 19.11.2013 ÕIGUSE OBJEKT
(4) Mittetulundusühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud. Mittetulundusühingud · Sellised MTÜd, mis tegutsevad ainult mittetulundusühingute seaduse alusel, pole mängus mingit muud seadust. · Sellised MTÜd, mis tegutsevad mingi eriseaduse ning lisaks mittetulundusühingute seaduse alusel. (Nt. erakond ja erakonnaseadus; kirikud ja kogudused; korteriühistud). Põhinevad liikmeskonnal, liimeid peab olema vähemalt kaks. Ka MTÜ võib asutada ASi. 3) Sihtasutused Sihtasutuse seadus jõustunud: 1. oktoober 1996 Sihtasutuste seadus § 1. Sihtasutuse mõiste (1) Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. (2) Sihtasutuse õigusvõime tekib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (register) kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega.
(4) Mittetulundusühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud. Mittetulundusühingud ∙ Sellised MTÜd, mis tegutsevad ainult mittetulundusühingute seaduse alusel, pole mängus mingit muud seadust. ∙ Sellised MTÜd, mis tegutsevad mingi eriseaduse ning lisaks mittetulundusühingute seaduse alusel. (Nt. erakond ja erakonnaseadus; kirikud ja kogudused; korteriühistud). Põhinevad liikmeskonnal, liimeid peab olema vähemalt kaks. Ka MTÜ võib asutada ASi. 3) Sihtasutused – Sihtasutuse seadus – jõustunud: 1. oktoober 1996 Sihtasutuste seadus § 1. Sihtasutuse mõiste (1) Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. (2) Sihtasutuse õigusvõime tekib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (register) kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega.
annaabi.ee 
