majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Tulundusühistute tegevust reguleerivad tulundusühistuseadus ja äriseadustik. Tulundusühistu nimetus ei ole päris korrektne, sest ühistulise ettevõtlusvormi eesmärgiks ei ole tulu teenimine ning kasumi jagamine, nagu see on äriühingute puhul, eesmärgiks on liikmete vajaduste rahuldamine. Samas aga katab tulundusühistu oma tegevuskulud majandustegevuse abil, mitte annetuste ja/või liikmemaksude abil, nagu on tavapärane mittetulunduslikele organisatsioonidele. Kui ühistu tarbija ja omanik on samad isikud, muutub mõttetuks tarbijalt kõrgema hinna nõudmine lisandväärtuse vormis, sest parimal juhul saab sama isik omanikuna kasumi vormis pisut vähem tagasi sellest summast, mille ta tasus tarbijana. Rahvusvahelises praktikas kasutatakse ühistu puhul määratlust not-for-profit, mida eesti keeles võiks määratleda kasumit mitte eesmärgiks seadva ettevõttena
26. Miks on OPEC-st saanud mõjuvõimas majandusorganisatsioon? Kuna tema mõjutab väga palju ühe väärtuslikuma ja nõutuma ressursi - nafta - hindu, tootmist ja eksportimist. 27. Miks EL on huvitatud laienemisest? Kuna Euroopa Liit on majanduslik ühendus, siis selle eesmärk on laiendada oma majandus- ja kaubanduspiirkonda. Uute liikmesriikide turud ja sealt pärinevad tooted soodustavad kaubandust. Samuti suureneb Euroopa Liitude ühiskassasse laekuvate liikmemaksude hulk. 28. Selgita mõisteid: Elatusmajandus - rahatu majandus, kus kõik eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu Geograafiline tööjaotus - ettevõtte spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilistest, sh inimtekkelistest eelistest. Koloonia - riik või territoorium, mis poliitiliselt ja majanduslikult sõltub mõnest teisest riigist, emamaast. Koloonia valitsuse määrab tavaliselt emamaa.
selle toetamiseks. Nii võib maksudest kõrvalehoidja kohra öelda, et ta rikub ausa mängu kohustust - ta võtab vastuvalitsuse hüved, kuid ei anna oma osa selle vahenditesse. Samuti ütlevad ametiühingute liikmed tihti, et need kaastöölised, kes ühinemisest keelduvad, käituvad ebaausalt, kes kasutavad väidetavalt unionismist tulenevaid hüvesid nagu kõrgemad palgad, lühem tööaeg, töökindlustus jms, kuid kes keelduvad jagamast selle koormisi liikmemaksude maksmisel jne. Ausa mängu kohustuse heakskiitmine ühises praktikas osalejate poolt peegeldub selles, et nad tunnistavad teiste püüdlusi ja huve, mida püütakse ühises tegevuses ellu viia. Edasi toob autor välja ausameelsena mõistetud õigluse konseptsiooni mõned omadused, võrreldes neid klassikalises utilitarismis. Kontseptsioon sarnastab, õigluse heatahtlikkusega ning viimase omakorda kõige tõhusama institutsioonide korraldusega üldise heaolu edendamise eesmärgil. Õiglus
suhete halvenemine võib mõjutada ebasoodsalt ühistu tegevust; · Et otsuseid tehakse demokraatlikul alusel, ei saa neid teha nii kiiresti, kui olukord võib nõuda. Mittetulundusühing · Kasumit mitte taotlev ja jaotav. · Asutajad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. · Mittetulundusühingul peab olema vähemalt kaks liiget. · Liikmetel on õigus osaleda ühingu tegevuses ning ühiste asjade otsustamisel. Peamine kohustus on liikmemaksude tasumine. · Kõrgemaiks juhtimisorganiks on üldkoosolek. · Juhatuse liikmed vastutavad ühingu ees. 7 Sihtasutus · Ei ole liikmeid; · Loodud vara valitsema ja kasutama; · Rajavad üks või mitu asutajat (füüsilised või juriidilised isikud) määramata või määratud ajaks; · Võib asutada ka testamendi alusel; · Juhtorganiks on juhatus ja nõukogu; · Nõutav on audiitor;
9 Kaitseliidu vara ja õigusvõime Kaitseliidu vara Kaitseliidu vara on: 1) enne käesoleva seaduse jõustumist tema omandis olnud vara; 2) vara, mis Kaitseliidu taotlusel antakse käesoleva seaduse alusel tema omandisse; 3) vara, mis soetatakse riigieelarvest selleks eraldatud vahenditega; 4) vara, mille teine isik võõrandab Kaitseliidu kasuks; 5) vara, mis soetatakse siseastumis- ja liikmemaksude arvel; 6) vara, mis on saadud muul seadusega lubatud viisil. Kaitseliidu õigusvõime Kaitseliidul ei või olla õigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärkidega Kaitseliidul on õigus: 1) sõlmida lepinguid; 2) asutada huvialaringe, harjutusväljakuid ja lasketiire; 3) avada puhkekodusid, puhke- ja spordibaase ning toitlustuskohti; 4) välja anda ajalehti, ajakirju, õpikuid, käsiraamatuid ja muid trükiseid;
Tulundusühistu. Ühistu eesmärgiks on liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevusega toetamine teenuse osutamisega. Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Osakapital peab olema vähemalt 2500. Ühistu võib asutada vähemalt kaks isikut. Mittetulundusühing. Kasumit mitte taotlev ja jaotav. MTÜl peabolema vähemalt kaks liiget. Liikmetel on õigus odaleda ühingu tegevuses ning ühiste asjade otsustamisel. Peamine kohustus on liikmemaksude tasumine. Juhtorganiks on üldkoosolek. Euroopa äriühing(SE). Kapital peab olema vähemalt 120 000. Olemuselt võrreldav AS-ga. Suunatud suurtele ja keskmistele ettevõtetele. Euroopa Majandushuviühing. Kohaldatakse tulundusühistu sätestatut, ei tohi eesmärgiks olla kasumi saamine. Ühingu ärinimi peab sisaldama täiendit Euroopa majandushuviühing või lühendit EMHÜ. Euroopa Ühistu(SCE). Kapital peab olema vähemalt 30 000.
välismaalasest Kaitseliidu au- või toetajaliikmel tegevliikmega võrdsed õigused. KAITSELIIDU VARA JA ÕIGUSVÕIME Kaitseliidu vara on: 1) enne käesoleva seaduse jõustumist tema omandis olnud vara; 2) vara, mis Kaitseliidu taotlusel antakse käesoleva seaduse alusel tema omandisse; 3) vara, mis soetatakse riigieelarvest selleks eraldatud vahenditega; 4) vara, mille teine isik võõrandab Kaitseliidu kasuks; 5) vara, mis soetatakse siseastumis- ja liikmemaksude arvel; 6) vara, mis on saadud muul seadusega lubatud viisil. Kaitseliidul on õigus omada vara, mis oli Kaitseliidu või tema üksuse või allüksuse omand enne 1940. aasta 16. juunit. Kaitseliidu sisseastumis- ja liikmemaksu tasumise kord kehtestatakse põhikirjaga. Kaitseliidul on õigus: 1) sõlmida lepinguid; 2) asutada huvialaringe, harjutusväljakuid ja lasketiire; 3) avada puhkekodusid, puhke- ja spordibaase ning toitlustuskohti;
Mõned majanduslikud huvigrupid, nt ametiühingud, koguvad siiski ka liikmemaksu, ent samal ajal on neil inimestele vastu pakkuda nn. erahüviseid (private goods) töökohtade ja kõrgema palga näol. Seevastu kodanikegruppidel sellised rahalised eelised üldjuhul puuduvad, kuna nad ei tegele üldjuhul majandustegevusega, mis tooks neile tulu, ning ühtlasi on neil üsna keerukas suurendada oma tulubaasi ka läbi liikmemaksude, kuna inimesed pole tihtipeale lihsalt huvitatud grupiga liituma, saamata vastu erahüviseid. Ainus, millega kodanikerühmad saavad indiviidide heaolu parandada on nn. ühishüved (collective goods), mis kuuluvad kõigile ja mida ei saa anda üksikule inimesele. Selliste hüvede alla kuuluvad nt puhtam õhk, säilitatud metsaalad jne. (Patterson, 2013, 227-228) Ühishüvede pakkumisega käib kaasas ka "tasuta kaasasõitja" probleem (free-rider problem), mis seisneb selles, et inimesed võivad
annaabi.ee 
