Kõik lepingu osalised on kohustatud juhtima. Kapitaliühingud Miinimum kapitali nõue. Aktsiaselts ja osaühing. Põhineb kapitalil. Kõige kergem on kaasata kapitali aktsiaseltsi kaudu, suunatud kapitalile. Neid võib liigitada ka riskikapitali alla, kaasneb piiratud materjaalne vastutus. Kui tahad osaühingule kapitali juurde saada, siis saab osakapitali laiendada, aga tuleb leida osanik, see ei ole lihtne. Liikmelisusel põhinevad lepingud Äriühing. Milline on liikmelisusel põhinev äriühing? Tulundusühing on äriühing. Põhineb liikmelisusel. Lähtume eelkõige organisatsiooni teooriast. Oranisatsiooni teooria puudutab ka liikmelisust. Eesmärk on ühistes huvides tegutsemine. See võimaldab: I valida ühistu liikmeid, kehtestada teatud kriteeriumid, mis on seotud ühiste huvidega. Piiratud valikuga kooslus. Kirjutada tuleb avaldus jne, et liikmeks saada
Õigus kandideerida Presidendiks. Ühiskonna sektorid: Avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Erasektor (eraettevõtted) Mittetulundussektor (kodanikuühendused)/ kolmas sektor, vabakond, kodanikuühiskond Kodanikuühiskond- Ühiskond, kus inimese põhiõigused ja - vabadused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Mittetulundusühing: Mittetulunduslikel ja põhikirjas sätestatud eesmärkidel loodud ning liikmelisusel põhinev õiguslikult registreeritud organisatsioon. Sihtasutus: Ei põhine liikmelisusel ning moodustatakse vara haldamiseks ja/või kasutamiseks asutamisel määratud mitteärilisel otstarbel. Seltsing: Registreerimata mittetulundusühendus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid põhineb osalevate juriidiliste ja/või füüsiliste isikute omavahelisele (suulisele või kirjalikule) kokkuleppele.
Liigitamine: · Era- või avalik-õiguslik ... konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel, mis eeldab asutajate poolt seadusega kehtestatud nõuetele vastava tehingu tegemist Nt: ÄS, MTÜS, SAS ... Konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel Nt. Kaitseliidu seadus, Tartu Ülikooli seadus, Tagatisfondi seadus · Korporatsioonid (isikute ühendus) v. Asutus (varade ühendus) ... Korporatsioonid rajanevad liikmelisusel (äriühingud, MTÜ), Korporatiivset juhtimisstruktuuri omavad ühendused (AS, OÜ, MTÜ, TulÜ), Isikuteühendus (TÜ, UÜ) ... Asutused asutaja poolt seatud eesmärgil ning neil puuduvad liikmed (nt. SA, Kultuurkapital, Tagatisfond) · Kapitaliühingud v. Isikuteühendused (mittekapitaliühing) ... Kapitaliühing: AS, OÜ; Isikuteühendus: TÜ, UÜ Eraõiguslik juriidiline isik - äriühingud Numerus clausus põhimõte.
teenida avalikke/kõigu huve; avalik-õiguslik juriidiline isik erahuvides tegutseda ei tohi). Ühenduste liigitus lähtuvalt õiguslikust seisundist: a) Juriidiliseks isikuks olevad ühendused: kõik äriühingud ja MTÜ b) Mittejuriidiliseks isikuks olevad ühendused: seltsingud Ühendused lähtuvalt struktuurist: 1) Korporatsioonid (laiemas tähenduses) isikute ühendused, mis rajanevad liikmelisusel, isikute kuulumisel ühingusse. Siia alla kuuluvad: a) Ühingud, mis omavad korporatiivset struktuuri (AS, OÜ, TulÜ ja MTÜ), b) Isikuühingud (täisühing, usaldusühing ja seltsing) 2) Asutused rajanevad vara kogumil, liikmed puuduvad, eesmärk võõrmääranguline. Ainsaks alaliigiks on sihtasutus, vt SaS § 1. Nii korporatsioonid kui asutused jagunevad era- ja avalik-õiguslikeks. Eraõiguslike juriidiliste isikute numerus clausus (tüübipõhimõte)
18% - käibemaks 28% - kaupmehele Alles pärast seda, kui tootmiskulud on müügitulude kaudu tasakaalustunud, saab produtsent kasumit. Seetõttu on firmad huvitud võimalikult suure hulga heliplaatide turustamisest. Muusikute teenistus heliplaatidelt sõltub suures osas sellest, kui kasuliku lepingu on nad firmaga sõlminud. Superstaarid võivad niimoodi teenida miljoneid, mõned teenivad vaevu äraelamiseks raha. EAÜ – Eesti Autorite Ühing on autorite ja kirjastajate vabatahtlikul liikmelisusel põhinev organisatsioon, mis esindab oma liikmeid ja kaitseb nende õigusi. See organisatsioon asutati 1991 aastal. Teose autoril (autoritel) tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Kõik isikud, kes soovivad autori teoseid kasutada, peavad selleks autoriõiguse valdajalt luba küsima ja kokku leppima tasu suhtes. Nendel autoritel, kes soovivad, et suhetes teoste kasutajatega esindaks neid EAÜ, on võimalus astuda EAÜ liikmeks
- toetada liikmete tegevust muul viisil. Nt mingi teenud teha võimalikuks. Eesmärk pole see, et keegi saaks dividente, vaid et keegi saaks midagi reaalset, käega katsutavat. Näiteks - liikmete avatuse põhimõte ühistu n avatud kõigile isikutele, kes tema teenuseid soovivad. Kannab teatud sotsiaalset ideed rohkem kui tavaline äriühing. Nt vala ühistu koondab enda alla väikseid lehmaidajaid keegi tuleb juurde ja TU võtab ta endale liikmeks. LIIKMED Liikmelisusel põhinev ühing. Et keegi saaks liikme staatuse, peab olema avstastikune tahteavaldus tehtud. Ühingu ja isiku vaheline suhe, suhe on vahetu. Liikiemdi peab olema vähemalt 5. § 4. miks see nõue on? Inimeste kaitseks. Tüüpiline miks ei saa üksi luua? Sest selle mõte on see, et kellegagi koos seda teha. Keeldumise kriteerum peab olema mõitslik. 39
o aktsiaselts piiratud vastutusega äriühing; aktsiateks jaotatud osakapital, avatum. o tulundusühistu suunatud oma liikmete huvide soodustamisele läbi ühise majandustegevuse. Reeglina piiratud vastutus, kui osakapital on rohkem kui 40000. (Esimesed 4 põhinevad äriseadustikul, viimasel juhul kehtib ka äriseadustik). · Mittetulundusühingud mittemajanduslik eesmärk, mitte kasu saamine, põhineb liikmelisusel. Nt erakonnad, kirikud ja kogukonnad · Sihtasutused liikmeid ega osanikke pole; loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Asutajad distantseeruvad (TÜ Kliinikum asutajad Tartu linn, Tartu Ülikool ja Eesti riik). §25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik (1) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik
o aktsiaselts piiratud vastutusega äriühing; aktsiateks jaotatud osakapital, avatum. o tulundusühistu suunatud oma liikmete huvide soodustamisele läbi ühise majandustegevuse. Reeglina piiratud vastutus, kui osakapital on rohkem kui 40000. (Esimesed 4 põhinevad äriseadustikul, viimasel juhul kehtib ka äriseadustik). · Mittetulundusühingud mittemajanduslik eesmärk, mitte kasu saamine, põhineb liikmelisusel. Nt erakonnad, kirikud ja kogukonnad 18 · Sihtasutused liikmeid ega osanikke pole; loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Asutajad distantseeruvad (TÜ Kliinikum asutajad Tartu linn, Tartu Ülikool ja Eesti riik). §25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik
sihtasutused. · Konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel, mis eeldab asutajate poolt seadusega kehtestatud nõuetele vastava tehingu tegemist Nt: ÄS, TüS, MTÜS, SAS · Konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel Nt. Kaitseliidu seadus, Tartu Ülikooli seadus, Tagatisfondi seadus Korporatsioonid (isikute ühendus) v. Asutus (varade ühendus) · Korporatsioonid rajanevad liikmelisusel (äriühingud, MTÜ) . Korporatiivset juhtimisstruktuuri omavad ühendused (AS, OÜ, MTÜ, TulÜ) .Isikuteühendus (TÜ, UÜ) · Asutused asutaja poolt seatud eesmärgil ning neil puuduvad liikmed (nt. SA, Kultuurkapital, Tagatisfond) Kapitaliühingud v. Isikuteühendused (mittekapitaliühing) · Kapitaliühing: AS, OÜ; Isikuteühendus: TÜ, UÜ Era- või avalik-õiguslik
Selliste ühenduste kaudu formeerub ja leiab sobiva rakenduse isikute ühishuvi, samuti saab viimane mõjusama väljenduse ühiskonna asjade korraldamisel. Põhiseaduses ja seadustes sätestatud korras osalevad kodanikud 78 mittetulundusühingute kaudu ka riigiorganite ning kohalike omavalitsuste formeerimisel ning avaliku võimu teostamisel. Seega on nimetatud ühingud ka ühiskonna poliitilise struktuuri elementideks. § 2. Mittetulundusühingute olemus Mittetulundusühingud on isikute liikmelisusel põhinevad ühendused. Nad omavad kindlat struktuuri, organisatsiooni alusdokumenti (põhikirja), tegutsevad omavalitsuslikul alusel ning on kehtestatud korras registreeritud. Mittetulundusühingutesse koondumine on vaba, nende liikmeskond kujuneb vabatahtliku ühinemise teel. Vaid seadusega võib seada piiranguid üksikute isikute kategooriate õigusele kuuluda mõnda liiki mittetulundusühingusse. Isiku seaduslike
Selliste ühenduste kaudu formeerub ja leiab sobiva rakenduse isikute ühishuvi, samuti saab viimane mõjusama väljenduse ühiskonna asjade korraldamisel. Põhiseaduses ja seadustes sätestatud korras osalevad kodanikud 78 mittetulundusühingute kaudu ka riigiorganite ning kohalike omavalitsuste formeerimisel ning avaliku võimu teostamisel. Seega on nimetatud ühingud ka ühiskonna poliitilise struktuuri elementideks. § 2. Mittetulundusühingute olemus Mittetulundusühingud on isikute liikmelisusel põhinevad ühendused. Nad omavad kindlat struktuuri, organisatsiooni alusdokumenti (põhikirja), tegutsevad omavalitsuslikul alusel ning on kehtestatud korras registreeritud. Mittetulundusühingutesse koondumine on vaba, nende liikmeskond kujuneb vabatahtliku ühinemise teel. Vaid seadusega võib seada piiranguid üksikute isikute kategooriate õigusele kuuluda mõnda liiki mittetulundusühingusse. Isiku seaduslike
vaidlustamine, sundlõpetamine (TsMS § 629), sisesuhete vaidlused: hagita menetlused; hagimenetlus: organite otsuste vaidlustamine, vaidlused organi ja juhtorgani liikmete vaidlused 1.2. Ühinguõiguse süsteem, ühingute liigid ja regulatsiooni allikad Ühindused lähtuvalt õiguslikust seisundist: a) juriidiliseks isikuks olevad b) Mittejuriidilised isikud Ühendused lähtuvalt struktuurist a) Korporatsioonid (laiemas tähenduses), rajanevad liikmelisusel. Siia alla kuuluvad: aa) kapitaliühingud, mis omavad korporatiivset struktuuri ja ab) isikuteühingud b) Asutused rajanevad vara kogumil, liikmed puuduvad, eesmärk võõrmääranguline. Alaliigiks sihtasutus, vt. SaS § 1 Nii korporatsioonid kui asutused jagunevad era- ja avalik-õiguslikeks Ühise Euroopa Ühinguõiguse süsteemi väljatöötamine, mis lihtsustab erinevates riikides ühtse vormiga ühingu
annaabi.ee 
