organisatsiooni vahel. 4. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 5. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. 6. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine (WWW) http://europa.eu/index_et.htm/ (20.09.2010). Õigusakte vastu võttes peab nõukogu arvestama Euroopa Parlamendi arvamusega. Nõukogu istungitest võtavad osa kõikide liikesriikide valitsuste esindajad. Seepärast nim. nõukogu ka ministrite nõukoguks. Kõikide liikesriikide ministrid otsustavad ühiselt ELi uute õigusaktide üle. Siis rakendatakse need õigusaktid kõigis ELi liikesriikides. Liikmesriigid soovivad üldist majanduspoliitikat, mis põhineks nende siseriikliku majanduspoliitika täpsel koordineerimisel (Bahovski, 2008: 16-18). Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant. See tähendab, et kõik ELi liikmesriigid
Toetused maapirkondadele Siseturg. Euroopa Liidus on 495 miljonit tarbijat. See teeb Elist maailma suurima turu, isegi suurema kui Ameerika Ühendriigid. Euroopa sisekaubanduse edenemise tagamiseks loodud ühine turg. Igal Eli ettevõtel peab olema võimalus pakkuda oma tooteid või teenuseid tarbijatele kogu Euroopa Liidu turul. Ühine turg ei toimi siiski veel laitmatult, sest mõnedes Eli liikmesriikides kehtivad siiani normid ja koguselised piirangud, mis sulevad nende turu teiste liikesriikide teatud toodetele. Paljusid tooteid on aga võimalik osta igal pool Euroopa Liidus.
omavahelisi kokkuleppeid; terrorismi; finantskriise; inimõiguste pidevat rikkumist ning väga suureks miinuseks on looduskatastroofid. ASEAN on väga kiire arenguga piirkond. ASEANi lipp ASEANil on ka oma lipp, mis sümboliseeris stabiilset, rahulikku, ühendatud ja dünaamilist organisatsiooni. Erinevatel värvidel on samuti erinev tähendus. Lipuvärvid sinine, punane, valge ja kollane sümboliseerivad ASEANi liikesriikide lipuvärve ning sinine tähendab lisaks veel rahu ja stabiilsust, valge sümboliseerib puhtust, punane vaprust ning kollane sümboliseerib organisatsiooni õitsengut. 1.1 ASEANi suhted Eestiga Kuna ASEAN on Euroopa Liidu järel integreerituselt järgmine regionaalne organisatsioon maailmas, siis on organisatsioon Euroopa Liidule seega loomulik partner. ASEAN on Euroopa Liidule suuruselt kolmas kaubanduspartner ning Euroopa Liit on suurim investor Kagu- Aasias.
1979 - otsevalimistel valiti esimest korda europarlament. 1981 - Kreeka liitus Euroopa Ühendusega. 1985 - Liidust astus välja Gröönimaa. 1986 - Liitusid Portugal ja Hispaania. Liidus oli 12 liikmesriiki. Sellest ka Kaksteist tähte EÜ lipul. 1992 Mastrichti lepingud - sõlmiti uus liiduleping. Euroopa Ühendusest sai Euroopa Liit. Lepingutega suurendati ELi juhtivate organite (parlamendi ja ministrite nõukogu) mõjuvõimu. Alates sellest ajast peavad kõigi liikesriikide parlamendid ratifitseerima uue liikme värbamiseks vastavad liitumislepingud. Liitumisel tekkis segadus Taaniga, kus esimesel rahvahääletusel rahvas oli ELi vastu. Teisel korral otsustati siiski liituda. Mastrichti lepingud said lõplikult kõigi riikide parlamentides ratifitseeritud 1993. aastaks. 1995 - ELiga liitusid Soome, Rootis, Austria. Liitumis läbirääkimisi on alsutatud Eesti, Ungari, Tsehhoslovakkia, Küprose, Sloveenia ja Poolaga.
a. Esmane õigus (primaarne) Asutamislepingud ja lisaprotokollid EÜ asutamisleping (1957.a) EURATOM-i asutamisleping (1957) EL e Maastrichti leping (1992) b. Teisene õigus (sekundaarne) Määrused – üldkehtivad, tervikuna siduvad kõikides liikmesriikides, otsekohaldatavad. Tõlgendamisõigus kuulub Euroopa Kohtule. Kehtivad liikesriikide jaoks ja sees. Vastu võtavad Nõukogu ja Komisjon koos või ka eraldi. Direktiivid – iga liikmesriigi suhtes, kellele see on suunatud, saavutatava tulemuse seisukohalt siduv, kuid jätab vahendite vormi ja meetodite valiku siseriiklikele ametiasutustele. Võib anda Nõukogu või Komisjon. Teatud eelduste täitumisel võib olla ka otsene õiguslik mõju
23 o EÜ asutamisleping (1957.a) o EURATOM-i asutamisleping (1957) o EL e Maastrichti leping (1992) -Teisene e sekundaarne õigus. Õiguslikud ettekirjutused, mida annavad EL organid asuta- mislepingute alusel - Määrused - üldkehtivad, tervikuna siduvad kõikides liikmesriikides, otsekohaldatavad. Tõlgendamisõigus kuulub Euroopa Kohtule. Kehtivad liikesriikide jaoks ja sees. Vastu võtavad Nõukogu ja Komisjon koos või ka eraldi. - Direktiivid - Iga liikmesriigi suhtes, kellele see on suunatud, saavutatava tulemuse seisukohalt siduv, kuid jätab vahendite vormi ja meetodite valiku siseriiklikele ametiasutustele. Võib anda Nõukogu või Komisjon. Teatud eelduste täitumisel võib olla ka otsene õiguslik mõju (nt kui parlament venitab vastava seaduse vastuvõtmisega või eelnõu esitamisega
hustusi. Nt tööjõu ja kapitali vaba liikumine, tollikohustused. Asutamislepingud ja lisaprotokollid EÜ asutamisleping (1957.a) EURATOM-i asutamisleping (1957) EL e Maastrichti leping (1992) -Teisene e sekundaarne õigus. Õiguslikud ettekirjutused, mida annavad EL organid asuta- mislepingute alusel Määrused - üldkehtivad, tervikuna siduvad kõikides liikmesriikides, otsekohaldatavad. Tõlgendamisõigus kuulub Euroopa Kohtule. Kehtivad liikesriikide jaoks ja sees. Vastu võtavad Nõukogu ja Komisjon koos või ka eraldi. Direktiivid - Iga liikmesriigi suhtes, kellele see on suunatud, saavutatava tulemuse seisukohalt siduv, kuid jätab vahendite vormi ja meetodite valiku siseriiklikele ametiasutustele. Võib anda Nõukogu või Komisjon. Teatud eelduste täitumisel võib olla ka otsene õiguslik mõju (nt kui parlament venitab vastava seaduse vastuvõtmisega või eelnõu esitamisega. Isik võib
o EÜ asutamisleping (1957.a) 28 o EURATOM-i asutamisleping (1957) o EL e Maastrichti leping (1992) -Teisene e sekundaarne õigus. Õiguslikud ettekirjutused, mida annavad EL organid asuta- mislepingute alusel - Määrused - üldkehtivad, tervikuna siduvad kõikides liikmesriikides, otsekohaldatavad. Tõlgendamisõigus kuulub Euroopa Kohtule. Kehtivad liikesriikide jaoks ja sees. Vastu võtavad Nõukogu ja Komisjon koos või ka eraldi. - Direktiivid - Iga liikmesriigi suhtes, kellele see on suunatud, saavutatava tulemuse seisukohalt siduv, kuid jätab vahendite vormi ja meetodite valiku siseriiklikele ametiasutustele. Võib anda Nõukogu või Komisjon. Teatud eelduste täitumisel võib olla ka otsene õiguslik mõju (nt kui parlament venitab vastava seaduse vastuvõtmisega või eelnõu esitamisega
annaabi.ee 
