· Tekivad: -raskuste tõstmisel -tugipinnalt äratõugete kõnnil -jooksul ja hüpetes kõrgustest kukkumisel · Liikumisaparaadile mõjuvad: -keha raskusjõud -väliste koormuste kaal -inertsijõud (liikumisel) -toereaktsioonid · Survekoormuste mõjul deformeeruvad: -lülisammas -jalavõlvid -tugipinnale lähemal asuvad liigesed - need peavad taluma nii ülakeha survet (raskusjõudu) kui ka liigutustegevusel tekkivat inertsijõudu Tõmbedeformatsioonid · Tõmbedeformatsioone esineb sageli: -lihastes -kõõlustes -sidemetes · Venitustest põhjustatud vigastused (rebendid) moodustavad spordivigastustest suure osa Paindedeformatsioonid · Paindedeformatsioonid tekivad neil juhtudel, kui luud talitlevad kangidena · Sel juhul mõjuvad luudele lihaste kontraktsoonijõud, välise koormuse raskusjõud ja inertsjõud (liikumisel) ning liigestele toereaktsioonid
lihase tetaaniline kontraktsioon. HAMBULINE e OSALINE TEETANUS tekib inimese lihaste ärritamisel sagedusega 5 10 Hz. SILE TEETANUS e TÄIELIK TEETANUS tekib inimese lihaste ärritamisel sagedusega 15 20 Hz. Aeglased motoorsed ühikud töötavad sileda teetanuse tingimustes juba ärritussagedusel 20 Hz, kiirete motoorsete ühikute jaoks on selleks vaja aga märksa suuremat ärritussagedust (35 40 Hz). Inimese tahtelisel liigutustegevusel on alati tegemist tetaaniliste lihaskontraktsioonidega. Nõrkadel lihaspingutustel on aktiivsed tavaliselt ainult aeglased motoorsed ühikud, mis töötavad sealjuures hambulise teetanuse reziimis. Pingutuse kasvades lähevad nad üle sileda teetanuse reziimi. LIHASPINGE REGUL. Lihase erijõud lihase poolt arendatav max isomeetriline jõud, jagatuna lihase füsioloogilise ristlõikega. Tavaliselt väljendatakse lihase erijõudu jõukilogrammides ruutsentimeetri kohta (kg/cm2).
Sõltuvalt liikumis tingimustest ja püstitatud ülesandest käsitletakse biomehaanikas inimese keha: punktmassina, jäiga kehana ja mehaanilise süsteemina. 7. Liikumise ajalised karakteristikud: ... 8. Mehaaniline energia: kui kehad liiguvad, siis mõjub neile kineetiline energia ja kehade asukoha muutumisel mõjub potentsiaalne energia. Mehaaniline koguenergia on potentsiaalse energia ja kineetilise energia summa, 9. Välisjõud inimese liigutustegevusel: Välisjõud väljendavad väliskeskonna ja selle materiaalsete objektide mõju inimese kehale ja inimese keha suhtes on välisjõududeks raskusjõud, kehakaal, toereaktsioon, väliste kehade inertsijõud, väliste kehade elastsusjõud, hõõrdejõud, keskkonna taksitused. 10. Keha tasakaalu liigid: Kolm põhilist tasakaalu liiki: püsiv tasakaal, ebapüsiv tasakaal ja neutraalne tasakaal. Valikvastsused: 1. Meestel on keha raskuskese suhteliselt: a
Aeglase sihtmotoorika suunakorrektuur ja nende koordinatsioon tugimotoorikaga Kiire sihtmotoorika sujuvuse tagamine Väikeaju funktsioonid Väikeaju uss kontrollib kehahoiakut, lihaste toonust, tugimotoorseid liigutusi ja kehatasakaalu Ussi abil täpsustatakse kogu aeg mittetahtelisi (automaatseid) liigutisi, väikeaju poolkerade abil aga tahtelisi liigutusi Väikeaju talitluse häired Asünergia – võimetus täpselt doseerida lihaste kontraktsioonijõudu liigutustegevusel Tegevus- ehk intentsionaaltreemor, mis ei avaldu rahulolekus, vaid ilmub tahteliste liigutuste korral Lihaste alanenud ehk hüpotoonus Nüstagm ja kõnehäired Suuraju ehk otsaju Inimese suuraju jaguneb kaheks mõhnkehaga ühendatud poolekeraks, mis koosnevad motoorikat juhtivatest põhimiktuumadest, haisteajust ja mantlist Poolkerad moodustavad ca 4 / 5 kogu peaajust Suuraju poolkerade pind liigendub sagarateks ja sagarikeks (lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagarad)
osas olemasolevate seoste baasil · Motoorset tegevust võib komplitseerida puberteedieas toimuvad muutused nooruki psüühikas ning kiire somaatiline areng · Keha pikkuse järsk suurenemine puberteedieas (kasvuspurt) põhjustab teatud perioodil ebaproportsionaalsuse kehaliste võimete ja keha mõõtmete vahel LIHASJÕU ARENG · Lihasjõu areng lapseeas sõltub kasvuga seotud morfo-funktsionaalsete faktorite koosmõjust · Lihasjõu rakendamine liigutustegevusel sõltub lisaks lihasmassile ka motoorsete närvikiudude müeliniseerumise astmest ja närvisüsteemi küpsusest · Kuna paljude motoorsete närvikiudude müeliniseerumine ei ole enne puberteediiga veel lõppenud, siis on lihaste neuraalne kontroll lapsel ebatäiuslik · Laste võime rekruteerida motoorseid ühikuid (lihasesisene koordinatsioon) tahtelisel maksimaalsel pingutusel on suhteliselt väike, mis tingib osaliselt nende jõukarakteristikute madala taseme
kaela ja kere sirutajate lihaste toonuse ümberjaotumises. Kindlustatakse, et raskuskese jääks keha keskele/sisse. Hoiakurefleksid saavad alguse kaelalihaste lihaskäävidest, selle piirkonna naha ja liigese retseptoritest, vestibulaaraparaadist (tasakaaluaparaat), silma võrkkestast. Pea tahakallutamisel, kutsub esile selja sirutajate lihaste toonuse tõusu. Pea ette suunamisel, kutsub esile kere painutajate lihaste toonuse tõusu. 41.RÜTMILINE REFLEKS Ilmnevad eriti selgelt rütmilisel liigutustegevusel. Rütmiliste reflekside reguleerimisest võtavad osa KNSi paljud osad, alates seljaajust ja lõpetades suuraju poolkerade koorega. Tähtis osa nende regulatsioonis on põhimiktuumadel. Veel võtavad regulatsioonist osa ka vaheaju ja keskaju ning väikeaju. Rütmilised refleksid on aluseks tsüklilistele liigutustegevustele (nt kõnnile ja jooksule). 42.HOIAKUREFLEKSIDE TÕTTU PEA JA KAELA SIRUTAMINE SUURENDAVAD sirutajate
omandamine suures osas olemasolevate seoste baasil · Motoorset tegevust võib komplitseerida puberteedieas toimuvad muutused nooruki psüühikas ning kiire somaatiline areng · Keha pikkuse järsk suurenemine puberteedieas (kasvuspurt) põhjustab teatud perioodil ebaproportsionaalsuse kehaliste võimete ja keha mõõtmete vahel LIHASJÕU ARENG · Lihasjõu areng lapseeas sõltub kasvuga seotud morfo-funktsionaalsete faktorite koosmõjust · Lihasjõu rakendamine liigutustegevusel sõltub lisaks lihasmassile ka motoorsete närvikiudude müeliniseerumise astmest ja närvisüsteemi küpsusest · Kuna paljude motoorsete närvikiudude müeliniseerumine ei ole enne puberteediiga veel lõppenud, siis on lihaste neuraalne kontroll lapsel ebatäiuslik · Laste võime rekruteerida motoorseid ühikuid (lihasesisene koordinatsioon) tahtelisel maksimaalsel pingutusel on suhteliselt väike, mis tingib osaliselt nende jõukarakteristikute madala taseme
selle häirumiseks. Nad tekivad pea asendi muutumisel ruumis, samuti pea asendi muutumisel kere suhtes. Saavad alguse kaelalihaste proprioretseptoritest -lihaskäävidest, kaelapiirkonna naha- ja liigeseretseptoritest, vestibulaaraparaadist, silma võrkkesta retseptoritest. Pea tahakallutamisel, kutsub esile selja sirutajate lihaste toonuse tõusu. Pea ette suunamisel, kutsub esile kere painutajate lihaste toonuse tõusu. Rütmiline refleks- ilmnevad tsüklilisel liigutustegevusel. Nende teke on seotud antagonistlihaste innervatsiooniga. Juhtimine toimub mitme kesknärvisüsteemi osa kaudu alates seljaajust kuni suurajupoolkerade kooreni. 18. Motoorika juhtimise põhiprintsiibid. Tugimotoorika juhtroll: 1) Punatuum – asub keskajus, saadab signaalid automaatsete liigutuste tegemiseks 2) Vestibulaartuum – asub ajusillas, signaalid tasakaalu säilitamiseks 3) Võrkmoodustis – asub ajutüves; saab signaalid meeleelunditest, mis aktiveerib
energiaks. Lihaste sisene töö toimub nende kontr ja lõõgastumise protsessis lihaskiudude müofibrilaaraparaadis ristsillakeste aktiviseerumisel ja lahihaakumisel, samuti lihasesisese hõõrdum ületam. Lihaste väline töö toimub raskuste tõstmisel ja sõltub koormuste suurusest. Inimese liikumisap täidab kahte põhifunkts soorit liigutusi (dünaamil töö) ja säilit kehaasendeid (staatil töö). Liigutustegevusel tehtavat tööd nim dünaamiliseks. Liigutuse isel järgi erist: *positiivset e ületavat tööd (kontsentrilisel kontr), *negatiivset e taanduvat tööd (ektsentrilisel kontr). Kehaasendite säilitam isomeetrilise kontr tingimustes tehtavat tööd nim staatiliseks. Kehaline töövõime sõltub: · Kehaehituse iseäraustest · Tervislikust seisundist · Lihasjõust ja vastupidavusest · Liikumisaparaadi seisundist
liitumine e. lihase tetaaniline kontraktsioon. HAMBULINE e OSALINE TEETANUS tekib inimese lihaste ärritamisel sagedusega 5 10 Hz. SILE TEETANUS e TÄIELIK TEETANUS tekib inimese lihaste ärritamisel sagedusega 15 20 Hz. Aeglased motoorsed ühikud töötavad sileda teetanuse tingimustes juba ärritussagedusel 20 Hz, kiirete motoorsete ühikute jaoks on selleks vaja aga märksa suuremat ärritussagedust (35 40 Hz). Inimese tahtelisel liigutustegevusel on alati tegemist tetaaniliste lihaskontraktsioonidega. Nõrkadel lihaspingutustel on aktiivsed tavaliselt ainult aeglased motoorsed ühikud, mis töötavad sealjuures hambulise teetanuse reziimis. Pingutuse kasvades lähevad nad üle sileda teetanuse reziimi. LIHASPINGE REGUL. Lihase erijõud lihase poolt arendatav max isomeetriline jõud, jagatuna lihase füsioloogilise ristlõikega. Tavaliselt väljendatakse lihase erijõudu jõukilogrammides ruutsentimeetri kohta (kg/cm2).
lihase tetaaniline kontraktsioon. HAMBULINE e OSALINE TEETANUS tekib inimese lihaste ärritamisel sagedusega 5 10 Hz. SILE TEETANUS e TÄIELIK TEETANUS tekib inimese lihaste ärritamisel sagedusega 15 20 Hz. Aeglased motoorsed ühikud töötavad sileda teetanuse tingimustes juba ärritussagedusel 20 Hz, kiirete motoorsete ühikute jaoks on selleks vaja aga märksa suuremat ärritussagedust (35 40 Hz). Inimese tahtelisel liigutustegevusel on alati tegemist tetaaniliste lihaskontraktsioonidega. Nõrkadesl lihaspingutustel on aktiivsed tavaliselt ainult aeglased motoorsed ühikud, mis töötavad sealjuures hambulise teetanuse reziimis. Pingutuse kasvades lähevad nad üle sileda teetanuse reziimi. Lisaks sellele lülituvad nüüd talitlusse ka kiired motoorsed ühikud, mis sõtuvalt pingutuse astmest võivad töötada kas hambulise või sileda teetanuse reziim.Tetaanilise
annaabi.ee 
