EESTI LOODUSGEOGRAAFIA 1. Kursuse ülesehitus ja eesmärk Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade: Eesti loodusest, selle mitmekesisusest ja mitmekesisuse põhjustest; Eesti territooriumi paleogeograafilisest arengust; Maastikulisest liigestatusest. Õppekirjandus: Arold, I., 2005. Eesti maastikud. 453 lk. Arold, I., 2004. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 2001. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk. Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk. INIMMÕJU Maastikumuutused Eestis 20. sajandil (Mander ja Palang 1994; Mander et al. 1996 järgi) Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised
ja tekitada suuri purustusi. Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul. Vaatlused on näidanud, et enamiku suurte tsunamid algavad veetaseme langusega ranna ääres, mis kestab 10 - 15 minutit: meri lahes, sadamas või rannas äkitselt taandub, jättes kalad ja paadid kuivale - see on märguandeks, et järgneva 5 - 30 minuti jooksul võib tsunami rannale jõuda. Seejärel algab veetaseme tõus - saabub pika laine hari. Olenevalt rannamere sügavuste erinevusest ja ranna liigestatusest muutuvad tsunamid järskude nõlvadega veevallideks kõrgusega 10 meetrit ja enam. Loodusõnnetusi põhjustavate tsunamite hulka arvatakse need, mis tekitavad veetaseme tõusu enam kui 8 meetrit 400-kilomeetrise rannajoone ulatuses. Tsunamid purustavad rannikul asuvaid rajatisi ja ujutavad üle rannikualasid mitme kilomeetri kaugusel. Selliseid tsunameid registreeritakse maailmameres umbes üks kord 10 aasta jooksul.
Kvadratuursed looded: Kuu ja päike on maa suhtes erinevad ja möllavad omaette loodetega. 38. TVP tegevusulatus sõltub sellest, et hetketaseme vahe TVP'st teatud kaugusel ei yleta lubatud viga (sigma) 39. Eeldused TVP tegevusulatuse hindamisel:1)Veetaseme kõikumised on yhesuguse iseloomuga. 2)Hetketaseme loodpind kujutab endast siledat kõ'verpinda. 3)Loodete suurus ja faas muutuvad tööpiirkonnas ühtlaselt. 40. Loodeteta meredes TVP vahed: Oleneb põhjareljeefist, ranna liigestatusest, ja veetaseme kõikumisest. Vahed võivad olla 30-100 km olenevalt teguritest.
............7 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................8 Lisad Sissejuhatus Käesolevas referaadis teen põhjalikuma ülevaate merest kui ökosüsteemist. Uurimisaluseks mereks on Eesti ainuke ja kõige suurem meri Läänemeri. Tutvustan lugejaile, mis on ökosüsteem, millest see koosneb ning mis tagab selle toimimise. Pikem ülevaade Läänemerest, sinna kuuluvatest organismidest, veereziimist ning liigestatusest. Referaadiga püüan lugejale ülevaatlikult anda edasi pilti Läänemerest kui omaette ökosüsteemist. 1. Ökosüsteem 1.1 Ökosüsteemist üldiselt Ökosüsteemi moodustavad ökotoop ehk ökosüsteemi eluta osa, kuhu kuuluvad õhk-, vesi-, ja muldkeskkond, ja biotsönoos ehk ökosüsteemi elusosa, kuhu kuuluvad taime-, seene-, loomakooslused ning mikroorganismid. Ökosüsteem on isereguleeruv, sinna kuuluvate populatsioonide omavaheliseed suhted avalduvad toitumisseostena
lainetusele avatud või lainete eest varjatud. Olulised on ka põhjakatte tüüp ja kasvupinna püsivus. Tugeva lainetusega piirkondades ei kinnistu taimkate pehmetel ja liikuvatel põhjadel (liival, savil), ka peenekivine ja klibune põhi on taimedeta. Isegi suured ühtlased paeplaadid võivad avamere rannaäärses vees paljad olla. Sügavamal on aga kõvad põhjad (kivid, paeplaadid, veealused kaljud) ikka suuremal või vähemal määral taimedega asustatud. Olenevalt rannajoone liigestatusest ning saarte ja laidude olemasolust varieerub lainetuse mõju Läänemere erinevais piirkondades üsna suures ulatuses. Näiteks on Sõrve poolsaare avamerepoolses rannavees veel 10-11 meetri sügavusel kruusasel ja klibusel põhjal 20-30 cm kõrgused kartulivagusid meenutavad lainevired. Taimed seal kasvada ei saa. Lainetuse eest kaitstud merelahtedes küünib lainete mõju vaid mõne meetri sügavuseni. Liigestunud rannajoonega pehme
2004 a tsunami Tsunami 2004 tsunami Iseloomulik: Tsunami Tsunam algab veetaseme langusega ranna ääres, mis kestab 10-15 minutit: • meri lahes, sadamas või rannas äkitselt taandub - see on märguanne • järgneva 5 - 30 minuti jooksul võib tsunami rannale jõuda. Seejärel algab veetaseme tõus - saabub pika laine hari. Olenevalt rannamere sügavuste erinevusest ja ranna liigestatusest muutuvad tsunamid järskude nõlvadega veevallideks kõrgusega 10 meetrit ja enam. Loodusõnnetusi põhjustavad tsunamid • veetaseme tõusu enam kui 8 meetrit 400-kilomeetrise rannajoone ulatuses. • Tsunamid purustavad rannikul asuvaid rajatisi ja ujutavad üle rannikualasid mitme kilomeetri kaugusel. • Selliseid tsunameid registreeritakse maailmameres umbes üks kord 10 aasta jooksul.
Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul. Vaatlused on näidanud, et enamiku suurte tsunamid algavad veetaseme langusega ranna ääres, mis kestab 10 - 15 minutit: meri lahes, sadamas või rannas äkitselt taandub, jättes kalad ja paadid kuivale - see on märguandeks, et järgneva 5 - 30 minuti jooksul võib tsunami rannale jõuda. Seejärel algab veetaseme tõus - saabub pika laine hari. Olenevalt rannamere sügavuste erinevusest ja ranna liigestatusest muutuvad tsunamid järskude nõlvadega veevallideks kõrgusega 10 meetrit ja enam. Loodusõnnetusi põhjustavate 6 tsunamite hulka arvatakse need, mis tekitavad veetaseme tõusu enam kui 8 meetrit 400- kilomeetrise rannajoone ulatuses. Tsunamid purustavad rannikul asuvaid rajatisi ja ujutavad üle rannikualasid mitme kilomeetri kaugusel. Selliseid tsunameid registreeritakse maailmameres umbes üks kord 10 aasta jooksul.
lainetusele avatud või lainete eest varjatud. Olulised on ka põhjakatte tüüp ja kasvupinna püsivus. Tugeva lainetusega piirkondades ei kinnistu taimkate pehmetel ja liikuvatel põhjadel (liival, savil), ka peenekivine ja klibune põhi on taimedeta. Isegi suured ühtlased paeplaadid võivad avamere rannaäärses vees paljad olla. Sügavamal on aga kõvad põhjad (kivid, paeplaadid, veealused kaljud) ikka suuremal või vähemal määral taimedega asustatud. Olenevalt rannajoone liigestatusest ning saarte ja laidude olemasolust varieerub lainetuse mõju Läänemere erinevais piirkondades üsna suures ulatuses. Näiteks on Sõrve poolsaare avamerepoolses rannavees veel 10-11 meetri sügavusel kruusasel ja klibusel põhjal 20-30 cm kõrgused kartulivagusid meenutavad lainevired. Taimed seal kasvada ei saa. Lainetuse eest kaitstud merelahtedes küünib lainete mõju vaid mõne meetri sügavuseni. Liigestunud rannajoonega pehme
Muhu põhjaranniku maastikud, Muhu ja Pöide lõunaranniku maastikud, LõunaSaaremaa rannikumaastikud ja JärveAnseküla rannikumaastikud. Peale looduslike erinevuste peatutakse raamatus lühidalt ka inimasustuse jamaakasutuse erinevustel. Kildema järgi kuulub rannikumaa 7 alla 0,55,0 km laiune rannikuala ning rannikumeres asuvad lähissaared. Rannikumaa laiuse erinevus oleneb rannajoone liigestatusest. Saaremaa (2671 km2) rannajoone pikkus on 854 km ja rannajoone liigestatuse koefitsient on 4,7. See koefitsient on palju suurem kui sõsarsaarel Muhumaal (2,2) ning ümbritsevatel väikesaartel, näiteks Vilsandil (2,6), Kõinastu laiul (1,4) ja mujal. Liigestatum on Saaremaa rannajoon nii loode kui kaguosas, kus esineb mitmeid kaugele merre ulatuvaid poolsaari ning nende vahele jäävaid maismaasse lõikuvaid lahtesid. Nendes piirkondades on rannikumaastike osatähtsus palju
Mis on transgressioon, mis ta moodustub auruvast veest välja saare ümbruses ja teine kagu- Eestis ja nad murenemise kulgu samuti kas otseselt (reljeefi regressioon, mis on regionaalne kristalliseerudes. Merevees lahustunud suundusid mõlemad Lätti. liigestatusest sõltub lähtekivimi paljanduvus ja ja mis planetaarne? sooladest moodustab haliit 77,6% . Haliit hakkab leonduvuse intensiivsus) või kaudselt - Kaledoniidide kulutus (seal, kus tänapäeval
annaabi.ee 
