Highmore´i urge e. õhkusisldav urge luu kehas. Alveolaar- e. sombujätke. Pirnavaus ninaõõne eesmine avaus. Tagasõõrmed e.koaanid ninaõõne paarilised tagumised avaused. Liidused ehk pidevühendid ehk sünartroosid. Liigesed ehk diartroosid. Sündesmoosid sideliidused. Sünkondroosid kõhrliidused. Sünostoosid luuliidused. Häbemeliidus e. sümfüüs. Poolliiges e. hemiartroos. Liigesvõie ehk sünooviat. Teineteisega kuju poolest sobivaid liigespindu nim. kongruentseteks. Vastand nendele on inkongruentsed liigesed. Liigeste abiaparaadid on lisamoodustised, mis täiendavad liigespindu või liigeskihnu. Liigesesidemed e. ligamendid. Liigeskettad e. diskid. Liigesmokad e. kiudkõhrkoest äärised. Lihtliiges liigestub kaks luud. Liitliiges liigestub kolm või enam luud. Lordoos lülisamba ettepoole suunatud kumerus. Küfoos lülisamba tahapoole suunatud kumerus.
Liigesed- pidev ühendus luude vahel katkenud, on kahe või enama luu liikuv ühendus (liigesekihn, liigeseõõs, liigestuvad pinnad) Liigeste abiaparaadid: · Liigesmokad- kiudkõhrkoeste äärised · Liigeskettad- koosnevad kiudkõhrkoest ja paiknevad liigesõõnsuses · Liigesesidemes ehk ligamendid- liigesesisesed ja liigesevälised Kõik liigestuvad pinnad on kaetud kõhrega, mis teeb nad väga siledaks ja tasandab liigutusi. Luude liigespindu katab hüaliinse kõhrkoe kiht. Kõhre funktsioon- tagada liikuvus liigestes Kõhrkoe liigid- hüaliinkõhr, elastne kõhr, kiudkõhr Liigesed jaotuvad: · Üheteljelised (plokkliiges, ratasliiges) · Kaheteljelised (ellipsoidliiges, sadulliiges) · Kolme- ja enamteljelised liigesed (keraliiges) Lihastes on väga hea vere- ja närvivarustus. Lihas koosneb lihaskoest ( valgud) ja sidekoest. Lihaskoe järgi eritatakse kolme gruppi lihast
Hüaliinne kõhrkude territoorium Kondrotsüüt Kollageensed kiud Fibroosne kõhrkude Kondrotsüüt Elastsete kiudude võrgustik Elastne kõhrkude Hüaliinne kõhrkude · Levinuim kõhrkoeliik embrüo kõhreline skelett, roidekõhred, nina, kõri, trahhea ja bronhide kõhred katab liigespindu · Mikroskoopiliselt on sinakas, klaasjas (hyalos, Kr. klaas) · Intertsellulaarsubstants sisaldab kollageenseid fibrille, kuid need ei ole nähtavad põhiaine ja fibrillide lähedase valgusmurdvuse indeksi tõttu · Kondrotsüüdid paiknevad kõhreõõntes e. -lakuunides 2- 4 kaupa nn. isogeensete gruppidena Kõhrekihn ja rakuterritoorium · Põhiaine moodustab vahetult kõhreõõnte ümber õhukesi kõhrekihne · Kõhre sügavamates kihtides kõhrerakke
Arvatakse, et olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus. Kudede põletikku ja lagunemist selle haiguse korral põhjustab immunoloogiline protsess, mis on tingitud tundmatu antigeeni sattumisest liigespindadele. Antigeen põhjustab aga antikehade ehk vastuainete tootmise, mille eesmärgiks on kahjustav antigeen eemaldada. Autoimmuunhaiguste korral on antigeeniks organismi enda rakud ning tulemuseks on oma kudede hävitamine. Reumatoidartriidi puhul hävineb liigespindu kattev sünoviaalkiht, mistõttu häirub normaalne liigese liikuvus ja töövõime. 1. Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 5 Sümptomid ehk avaldumine Tavaliselt algab põletik korraga mitmes liigeses. Iseloomulik on ka asjaolu, et reumatoidartriit haarab liigesed sümmeetriliselt ehk mõlemal kehapoolel ühtemoodi. Kõigepealt tekib liigeste valulikkus ning turse. Iseloomulik on ka kuumus,
Reumatoidartriidi puhul põhjustab kudede põletikku ja kudede lagunemist immunoloogiline protsess, mis on tingitud tundmatu antigeeni sattumisest liigespindadele.Reumatroidartriidi korral on häirunud keha kaitsemehhanismid. Antigeen aga põhjustab antikehade ehk vastuainete tootmise. Vastuainete eesmärgiks on kahjustav antigeen eemaldada. Autoimmuunhaiguste korral on aga antigeeniks organismi enda rakud. Tulemuseks on oma kudede hävitamine. Reumatoidartriidi puhul hävineb liigespindu kattev sünoviaalkiht. Tänu sellele häirub normaalne liigese liikuvus ning töövõime. Kehavõõraste ainete ja haigustekitajate viiruste, bakterite ja teiste äratundmise ja kõrvaldamisega tegeleb immuunsüsteem. Olukorda, kus immuunsüsteemi rakud asuvad ründama ja kahjustama keha enda rakke ja kudesid, nimetatakse autoimmuunhaiguseks. 2.1. Diagnoosimine Reumatoidartriiti saab diagnoosida kahel viisil : 1. Röntgenuuring - püütakse selgitada liigeste kahjustuse ulatust ning iseloomu
tantstõbi · Haigestuvad sagedamini 515 aasta vanused lapsed Reumatoidartriit on krooniline progresseeruv, sageli invaliidistav liigeste autoimmuunhaigus, mis haarab ennekõike liigeseid · Ühised sümptomid · Erisused · Valu: liigestes (sõrmeliigesed, · RA puhul hävineb liigespindu kattev randmeliigesed, küünarliigesed, sünoviaalkiht ja liigeste töövõime häirub varbaliigesed, hüppe ja põlveliigesed · Põletikulised tunnused liigestes: turse, · Põletik algab mitmes liigeses korraga kuumamine · Põletik haarab liigeseid sümmeetriliselt · Deformatsioonid liigestes · Nahaalused reumatoidsõlmed
- Võimaldab lisaks lülisamba liikumisele vaagnasuhtes ka vaagnaliikumist kere suhtes - Liigest stabiliseerivad: lig. iliolumbale ja torakolumbaalfastsia Liigutused: vaagna tõstmine (elevatsioon) ja langetamine (depressioon) (sag telg, fron tasa); ettekallutus (sagitaaltasapind; frontaaltelg); rotatsioon paremale ja vasakule (vert telg, hor tasa) ALAJÄSEME VABAOSA LUUDE ÜHENDUSED Puusaliiges (art.coxae) - Moodustuvad caput femoris ja acetabulum - Liigespindu täidab labium acetabulare - Keraliiges - Kolmeteljeline - Liigutused: reie fleksioon/ekstensioon; abduktsioon/aduktsioon; siserotatsioon/välisrotatsioon ning vaagnaliikumisega seotud liikumised- vaagna ette kallutus/taha kallutus; vaagna elevatsioon (tõstmine)/depressioon (langetamine); vaagna rotatsioon vasakule/paremale 11 Sidemed: Tähtsaim ja kõige tugevam side: spina iliaca
tavaliselt luukude, vaid on Randmeluud, luuüdiõõs, seda õõnsust selgroolülid täidab rasvarikas sidekude kollane luuüdi NÄITEKS: Õlavarre-, küünarvarre- reie- ja sääreluud LUUDEClick icon to add picture ÜHENDUSED Luud on omavahel ühendatud liiduste (pidevad ühendused) ja liigeste (mittepidevad ühendused) abil Luudevheline liikuv ühendus on liiges Liigespindu katab sile ja elastne, klaasjas liigeskõhr, välimistes osades on kollageenkiude, mille moodustatud kimpe nimetatakse liigesesidemeteks ehk ligamentideks Kogu liigese sulgeb ühelt luult teisele ulatuv tihe liigesekihn, millesse jäävat ruumi nimetatakse liigeseõõneks 1. Luu Liigesekihnu sisepinda katab rohkete 2. Liigesvedelikuga
Rasvkude paikneb inimese kehas peamiselt nahaaluses kihis ning siseelundite mbruses. Rasvkoe rakud on tidetud valdavalt rasvaga. Kuna rasv on halb soojusjuht, on nahaalusel rasvakihil suur thtsus inimese kehatemperatuuri silitamisel. Siseelundite mbruses paiknev rasvkude aga pakub neile kaitset ning fikseerib nad kindlasse asendisse. Rasvkoes sisalduv rasv kujutab endast suurimat energiavaru inimese kehas. Khrkude on elastne ja vastupidav sidekoe vorm. Haliin- ehk klaaskhr katab luude liigespindu ning muudab need libedaks, ta moodustab ka nina elastse toese ning seda leidub sgitoru seinas. Elastne khr on palju elastsem kui haliinkhr, seda leidub niteks krvas ja kris. Kiudkhr on eriti vastupidav ohtra kollageenkiudude sisalduse tttu. Kiudkhr on selgroollide vaheketaste oluline koostisosa, SPORDI LDAINED I TASE mis annab neile htaegu tugevuse ja elastsuse ning vimaldab puhverdada llisambale mjuvaid koormusi. Luukude on kige jigem sidekoe vorm. Luukoe rakuvaheaine sisaldab ohtrasti
Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. II tugi- toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. Nt veri, lümf, rasv. Jaguneb omakorda kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes; tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed ja kõõlused; kõhrkude, mis omab toestusfunktsiooni, on elastne, katab liigespindu, moodustab üksikuid skeletiosi ning erineb eri vanuses olevatel inimestel ehituse poolest (nt nina ja kõrvad); luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti. III lihaskoed neile on omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Jaguneb omakorda silelihas, mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele; vööt- ehk skeletilihas, mis paneb meie keha liikuma ning allub meie tahtele, ent väsib
Arvatakse, et olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus. Kudede põletikku ja lagunemist selle haiguse korral põhjustab immunoloogiline protsess, mis on tingitud tundmatu antigeeni sattumisest liigespindadele. Antigeen põhjustab aga antikehade ehk vastuainete tootmise, mille eesmärgiks on kahjustav antigeen eemaldada. Autoimmuunhaiguste korral on antigeeniks organismi enda rakud ning tulemuseks on oma kudede hävitamine. Reumatoidartriidi puhul hävineb liigespindu kattev sünoviaalkiht, mistõttu häirub normaalne liigese liikuvus ja töövõime. Sümptomid ehk avaldumine 15 16 Tavaliselt algab põletik korraga mitmes liigeses. Iseloomulik on ka asjaolu, et reumatoidartriit haarab liigesed sümmeetriliselt ehk mõlemal kehapoolel ühtemoodi. Kõigepealt tekib liigeste valulikkus ning turse. Tavaliselt haigestuvad väikesed
Siseelundite ümbruses paiknev rasvkude aga pakub neile kaitset ning fikseerib nad kindlasse asendisse. Rasvkoes sisalduv rasv kujutab endast suurimat energiavaru inimese kehas. Kõhrkude on elastne ja vastupidav sidekoe vorm. Hüaliin- ehk klaaskõhr katab luude liigespindu ning muudab need libedaks, ta moodustab ka nina elastse toese ning seda leidub söögitoru seinas. Elastne kõhr on palju elastsem kui hüaliinkõhr, seda leidub näiteks kõrvas ja kõris. Kiudkõhr on eriti vastupidav ohtra kollageen- kiudude sisalduse tõttu. Kiudkõhr on selgroolülide vaheketaste oluline koostisosa, 8 SPORDI ÜLDAINED I TASE
annaabi.ee 
