....................................................................................7 8.Eelarve................................................................................................7 2 Põhimõisted: Eesmärk tulevikupildist lähtuv soovitud seisundi kirjeldus, milleni tahetakse teatud ajaks jõuda ja mis on määratletav, mõõdetav, reaalselt elluviidav ja liigendatav. Arengukavas võib eristada pea ja alaeesmärki. SWOT analüüs meetod protsessi, nähtuse, olukorra vms eri külgede analüüsiks. Tuleneb ingliskeelsete sõnade algustähtedest (strengths `tugevused', weaknesses `nõrkused', opportunities `võimalused', threats `ohud'). Visioon tulevikupilt, mida tahetakse linnas teatud ajaks saavutada. Ajapiir lepitakse kokku arengukava koostamisel. Tegevuskava loend konkreetsetest ülesannetest ja tegevustest, mida on vaja täita
Ohver Lumivalgeke + tema isa Vale kangelane kuri võõrasema (?) Võluvahendi kinkija prints (?) Abistaja hea jahimees, pöialpoisid Teelesaatja hea jahimees (?) Juri Lotman: ,,Kunstilise teksti struktuur" Kirjandusteose käsitlemine tervikliku struktuurina: iga element realiseerub vaid suhtes teistega ja kogu tekstiga. Kunstiteos: teatud liiki reaalsus ja on sellisena osadeks liigendatav. Teksti reaalsuse loob suhete süsteem tähenduslikud opositsioonid. Tekst: struktuuri realiseering või interpretatsioon (Hamlet: raamat-lavastus) Struktuur võib realiseeruda erinevates tekstides (lugu on ikka sama, ainult realisatsioon on erinev). Iga vaatleja võib struktuuri kirjeldada oma nägemuse kohaselt (iga lugeja/vaataja pöörab tähelepanu erinevatele asjadele). Kirjeldav vs. strukturaalne poeetika
Eesti keele korpus on avatud korpus st et seda arendatakse järjepidevalt. Mõeldud on koguda erinevat ,,tüüpi suulist kõnet, nii argivestluse kui ka avaliku suhtluse keelekasutus, nii spontaanset kui ettevalmistatud kõnet, nii monolooge kui ka dialooge." (Hennoste 2000: 257). Literateerimisel on kasutatud konversatsioonianalüüsi ja kõik nimed ning identifitseeritavad numbrid on asendatud. Samuti on lisatud vajalik taustakirjeldus jms. Korpus on liigendatav mitmete allkeele kaudu. ,,Allkeeled jaotatakse sotsiolingvistiliselt kahte suurde rühma: kasutajakeskselt defineeritud murded ning situatsioonikeskselt defineeritud registrid." (Hennoste 2000: 257). Tegemist on linnakeelekorpusega ja seega murderühmi paju ei ole, suurimad jagunemised käivad kolme suurema linna Tallinna, Tartu ja Pärnu järgi ning on seotud konkreetset piirkonda mõjutanud murdega/murretega. Teine suur allkeelte
Näiteks pidevalt klientidega telefoni teel vestlev sekretär suure tõenäosusega segab raamatupidaja tööd. Tavaliselt arvutatakse ühe töötaja jaoks umbes 6m² põrandapinda. Elemendid, millest töökoht tavaliselt koosneb on töölaud, arvutilaud ja abilaud-riiulid. Tänapäeval on need kõik enamasti üheks mööblitükiks integreeritud. Umbes 70-95% töödest tehakse ära arvutiga, seetõttu on üheks olulisemaks osaks arvutilaud. Arvutilaud peaks olema liigendatav ja muudetava tasapinnaga. Kuvari asendit peab saama muuta nii, et ekraanile vaatamise nurk oleks võrreldes laua tasapinnaga võimalikult väike. Ergonoomilise töölaua miinimumnõudeks on monitori- ning lauatasapinna kõrguse reguleerimise võimalus. Istetöökohana mõeldud laua kõrgust saab muuta reguleeritavate lauajalgade abil, tavaliselt 10-12 cm ulatuses. Ergonoomiline töölaud võib olla nii tavalise neljakandilise lauaplaadiga kui ka selline, kuhu inimene saab nö "sisse sõita".
tervikuna muusika ja tema organisatoorsete vormide ajalugu on üldjuhul kulgenud teatud rahvuse raamides. ... Hoolimata oma univer- saalsest iseloomust ... on muusikal olemas rahvuslik spet- siifika. muusika üldinimlik ise- loom on läbi põimunud rahvuslikkusega. "Muusikal puudub aines, teda on või- matu üheselt seostada välismaailma mis tahes ilmingutega, kuid ikkagi on muusikal kui sellisel vägagi olemas kindlalt määratletav sisu, muusika on liigendatav ja selle tagajärjel omandab ta taas ühismõõdulisuse välismaailmaga, ühiskondliku reaalsusega, olgugi et väga kaudset teed pidi. Muusika on küll keel, kuid niisugune keel, mis ei koosne mõistetest. Muusika peamised ülesanded ühiskonnas ühen- dada inimesi ning rääkida neile tõtt on suured ülesanded. + VT Kuulajate tüüpe! helivoogude rühmitamine Muusika tähtsaim omadus on helide omavaheline seostatus, nad ei ole üksteisest isoleeritud. Selleks, et
*Seotud morfeem esineb ainult koos teiste morfeemide või sõnadega, mitte kunagi iseseisva sõnavormina (eba-). Seotud morfeemi sisaldavad sõnavormid on seega alati mitmemorfeemilised. Seotud morfeemide kohta kasutatakse ka terminit afiks, liitub tavaliselt tüvele, kliitilised morfeemid liituvad tavaliselt sõnavormile. Tüve minimaalset põhiosa, mis esindab lekseemi, nimetatakse juurmorfeemiks (kõne näites kõne+le+va+d). ,,Minimaalne" tähendab, et järjend ei ole enam liigendatav väiksemateks morfoloogilisteks osadeks. Termin tüvi on tegelikult kahetähenduslik. Sellega võidakse mõelda mis tahes sõnaosa, millele afiks liitub, või tüve eespool määratletud tähenduses, olgu see siis minimaalne juurmorfeem või morfoloogiliselt komplekssem struktuur. Teiselt poolt võidakse tüve all mõista ka lihtsalt juurmorfeemi. Vastavalt asendile tüve suhtes võib eristada kolme liiki afikseid . Tegemist on seega
liigitatakse mõnikord naturaalarvude hulka, mõnikord mitte). Liigitada saab ka mittetaksonoomiliselt. Tuntuim mittetaksonoomiline liigitus on mereoloogiline liigitus. Mereoloogilise liigituse korral liigitatakse tavaliselt koguterminit ning liigituse liikmed ei ole liigitatava termini suhtes alluvad terminid. Näib, et seda oleks õigem nimetada liigenduseks. Liigenduse liikmed tähistavad siin hoopis terviku mõttelisi osi. Nt kogutermin molekul on liigendatav koostise järgi aatomiteks ning aatom omakorda elementaarosakesteks, kuid liigenduse liikmed ei ole siin sootermini suhtes alluvaid liigitermineid. Liigituse reeglid 1. Liigitama peab ühel ja samal alusel. Liigituse aluseks olevat tunnust ei tohi liigituse käigus muuta. Veanäide: Kassid jagunevad isasteks, emasteks ja mustadeks. 2. Liigitus peab olema adekvaatne. Liigituse liikmete mahtude summa peab täpselt võrduma liigitatava termini mahuga
liigitatakse mõnikord naturaalarvude hulka, mõnikord mitte). Liigitada saab ka mittetaksonoomiliselt. Tuntuim mittetaksonoomiline liigitus on mereoloogiline liigitus. Mereoloogilise liigituse korral liigitatakse tavaliselt koguterminit ning liigituse liikmed ei ole liigitatava termini suhtes alluvad terminid. Näib, et seda oleks õigem nimetada liigenduseks. Liigenduse liikmed tähistavad siin hoopis terviku mõttelisi osi. Nt kogutermin molekul on liigendatav koostise järgi aatomiteks ning aatom omakorda elementaarosakesteks, kuid liigenduse liikmed ei ole siin sootermini suhtes alluvaid liigitermineid. Liigituse reeglid 1. Liigitama peab ühel ja samal alusel. Liigituse aluseks olevat tunnust ei tohi liigituse käigus muuta. Veanäide: Kassid jagunevad isasteks, emasteks ja mustadeks. 2. Liigitus peab olema adekvaatne. Liigituse liikmete mahtude summa peab täpselt võrduma liigitatava termini mahuga
annaabi.ee 
