ülased, sveitsi männid aj alpi jänesekäpp (edelweiss). Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. Loomad Põlised loomad on põhiliselt kadunud. Metsades võib kohata rebast, mägikitse ja ümisejat. Linde on natuke rohkem. Tuntuimad lindudest on rähn ja sinine pilalind. Riik Riigikord 1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud. Sveitsi parlament on kahekojaline Liidukogu, mis koosneb Kantonite Nõukogust ja Rahvusnõukogust. Kodade õigused on kõigis punktides, kaasa arvatud seadusandluses, võrdsed. Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistest poolkantonitest) valitakse otseselt igas kantonis. Rahvuskogu 200 liiget valitakse otseselt ja proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat. Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil.
Itaalia ja Sveits Euro, silling 9 liidumaad haldusjaotus 7 550 000 ( 1983) Lipp Valge triip sümboliseerib Doonau jõge Punased triibud aga õitsvat Austriat http://austria8b.wordpress.com/austria/ Riigikord Föderatiivne vabariik Kõrgeim võimuorgan Rahvusnõukogus 183 on parlament saadikut ( Liidukogu), mis Riigipea 6 aastat koosneb kahest kojast Rahvusnõukogust ja Liidukantsleri määrab Liidunõukogust riigipea Liidunõukogu koosneb liidumaade maapäevade valitud saadikuist Ajalugu Ala on olnud asustatud alates keskmisest paleoliitikumist Iseseisvaks sai 10 sajandil Liitus Euroopa liiduga 1995 aastal
vahel koostööleping. 8 Riigikord Sveits on fõderaalvabariik, mis koosneb 23 osariigist (millest kolm on omakorda pooleks jaotatud), mida nimetatakse kantoniteks. Valitsus asub ametlikus pealinnas, Bernis, kuid riigi majanduslikud keskused on Genf ja Zürich. 1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud. Sveitsi parlament on kahekojaline Liidukogu, mis koosneb Kantonite Nõukogust ja Rahvusnõukogust. Kodade õigused on kõigis punktides, kaasa arvatud seadusandluses, võrdsed. Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistest poolkantonitest) valitakse otseselt igas kantonis. Rahvuskogu 200 liiget valitakse otseselt ja proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat. Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil.
3. München - 1,256 miljoni elanikku Riigi kord Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Õigusloome eest vastutavad iga nelja aasta järel otsestel valimistel valitav Bundestag, ja Bundesrat, kus on 69 esindajat 16 liidumaalt. Saksamaa president valitakse Liidukogu poolt viieks aastaks. Praegune president on Christian Wulff ja Kantsler Angela Merkel. Raha ühikuks on Euro. Loodus Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Järvi on Saksamaal vähe kuid jõgesid on üsna palju. Kalavarud on veekogudes tühised. Jõed 1. Doonau (2852 km) 2. Rein (1320 km) 3. Elbe (1165 km) Järved 1. Bodeni (536 km2) 2. Müritz (117 km2) 3
Itaalia 8,08%, Austria 5,38% (2009). (2009). Riigikord · 1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud. · Sveitsi parlament on kahekojaline · Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistest poolkantonitelt) valitakse otseselt igas kantonis. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat. · Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil. Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ.. · Sveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone. Haldusjaotus · Sveits koosneb 26 kantonist: · Sveitsis on ka kaks enklaavi: Büsingen kuulub
teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul.) Usuline koosseis: Religions: Roman Catholic 42%, Protestant 33%, Muslim 4.3%, others 5.4%, no religion 11%. http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/3431.htm#people Riigikord: 1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud.Sveitsis on kahekojaline Liidukogu. Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ. Sveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone. 3 1.2 Geograafiline asend Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest
,,See on NATO, mitte EL, mis annab meile julgeolekugarantiid", tsiteerib teda 29. IV 2004. a. Financial Times. Niisiis võib Saksamaa rolli Prantsusmaa välispoliitika osana pidada minevikku kuuluvaks. Kuigi tugev Prantsuse-Saksa koostöö jääb ka tulevikus ELi jaoks ülioluliseks, püüab Saksamaa end tasapisi ankurdada Euroopa keskpaika ning hakkab balansseerima Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. PRESIDENDIVALIMISED. 24. V 1999.a. valis Liidukogu Saksamaa presidendiks Johannes Rau SDP-st. 2004. a. presidendivalimised võitis kristlike demokraatide (CDU) kandidaat, senine IMFi juht Horst Köhler, kes asus oma ametipostile 1. juulil. Köhleri võidu arhitektina nähakse CDU juhti Angela Merkelit, kes avaldas lootust, et võimuvahetus presidendipostil annab kristlikele demokraatidele lootust ka kahe aasta pärast toimuvatel parlamendivalimistel võita sotsiaaldemokraate
Sellest annab 49,3% teenindus, 35,7% tööstus ja 15% põllumajandus. Austria Austria on merepiirita riik Kesk-Euroopas. Piir Saksamaa, Liechtensteini, Itaalia, Sloveenia, Ungari ja Tsehhiga. Pindala 83 871 km2, rahvaarv 8 189 000. Pealinn on 1,6 miljoni elanikuga Viin. Austria on jagatud 9 liidumaaks, riigikeeleks saksa keel ja rahaühikuks euro. Austria on parlamentaarne liitriik. Riigipea on president, kelle valib 6 aastaks rahvas. Seadusandlik organ on kahekojaline Liidukogu, mis koosneb Liidunõukogust (liikmed valivad liidumaade parlamendid) ja Rahvusnõukogust (liikmed valib rahvas). Valida võivad vähemalt 18. aastased ja presidendivalimistel osalemine on kohustuslik. Valitsusjuht on presidendi nimetatav liidukantsler, kelle ettepanekul nimetab president ametisse ministrid. Valitsus on vastutav parlamendi ees. Rahvastiku keskmine tihedus on 98 in/km2, hõredalt on asustatud Alpide kõrgemad nõlvad
seaduse, poliitika poolt või vastu. Referendum võib toimuda valimistega üheaegselt. Üldjuhtudel on ainult valitsustel õigus neid korraldada, samas on riike, kus ka rahvas (kodanikud) saavad asju rahvahääletusele panna (vaja koguda mingi hulk hääli a la 10000). Referendumid on eriti olulised otsedemokraatiate puhul. Nt Šveits, mis on poolotsene demokraatia, seal on rahval õigus referendumil hääletada iga otsuse üle, mille parlament ehk Liidukogu on vastu võtnud. Teised süsteemid Suurbritannia (ka India, Kanada, Pakistan, Uus-Meremaa) – kõige vanem kasutatav süsteem majoritaarne ehk enamusvalimine. Riik on jaotatud ühemandaadilisteks ringkondadeks (single-member districts). Kandideerida võib piiramatu arv kandidaate ja see, kes võidab ringkonnas kõige rohkem hääli, osutub valituks (first-past the post või ka winner-takes-it-all). Sellise süsteemi „ohvrid“ on väikesed parteid (nt 1983.a. Alliance
8) kontaktid teiste riikide parlamentidega ning parlamentidevahelistes organisatsioonides osalemine; 9) kõrgema kohtu (sh ka konstitutsioonikohtunike) valimine või nimetamine; 10) sõja või rahu lõplik sanktsioneerimine; P. 4. STRUKTUUR Parlamendid on kas ühe- või kahekojalised. Kahekojalised parlamendid on enamasti tekkinud kolmel põhjusel: 1) ajalooliselt (Šveits - Liidukogu ja Rahvuskogu; Suurbritannia Alam- ja Lordide koda); 2) föderatsiooni alusel ( Saksa LV - Bundestag; Bundesrat); 3) kui üks koda on teise suhtes kontrolli(revisjoni)funktsioonis. Föderaalparlamentide üks koda valitakse reeglina otse rahva poolt, teine koda aga mingil proportsionaalse esindatuse põhimõttel riikliku korralduse ja haldusterritoriaalse jaotuse alusel. Samas võivad formaalselt ühekojalised parlamendid korraldada oma tööd sisuliselt kahekojalistena.
annaabi.ee 
