aktiivsemad püüdlevad eri julgemad otsuseid teevad liider ja kollektiivne või individuaalne eesmärkide poole domineerivad mingi spetsialist kahekesi, teised nõustuvad Suhtumine katsetav Liidrit vastutavaks võimuvõitlus Liidri tegevust toetav Liidri tegevust toetav, liidrisse pidav erimeelsused tuuakse välja Rühma ignoreerivad Teadvustatud, aga Kasutatakse relvana Arutelu vaheldub kriitikast Hinnangulised vestlused tegevuse mitte kogetu. Rühma ülima nõustumiseni aitavad kaasa töö
Liidrit aetakse segi tihtipeale juhiga. Liider on alati juht, kuid juht ei pruugi olla alati liider. Et saada liidriks, tuleb kõigepealt saada juhiks. 1.1 Liidri primaarsed omadused · Isikliku tahtejõu kõrge tase (energilisus, otsusekindlus, tahtejõud, visadus) · Soov olla liider (motivatsioon teisi mõjutada) · Isiklik ausameelsus (eetikatunnetus, ausus ja usaldatavus) · Enesekindlus (optimism ja usk endasse kui efektiivsesse liidrisse) 1.2 Liidri sekundaarsed omadused · Analüüsivõime · Karisma · Loovus ja originaalsus · Paindlikkus ja kohanemisvõime · Ärialased teadmised · Positiivne hoiak Liidriomadused on huvi pakkunud aegade algusest. Esimeste uuringute käigus püüti välja selgitada füüsilisi, intellektuaalseid ja isikuomadusi, mis eristaks liidreid mitteliidritest või edukaid liidreid ebaedukatest
Kaasaegsetest liidriomaduste uuringutest järeldatakse, et mõned omadused aitavad eristada liidreid mitteliidritest (joonis). Kõige olulisemad, primaarsed omadused on: isikliku tahtejõu kõrge tase (energilisus, otsusekindlus, tahtejõud, visadus), soov olla liider (motivatsioon teisi mõjutada), isiklik ausameelsus (eetikatunnetus, ausus ja usaldatavus), enesekindlus (optimism ja usk endasse kui efektiivsesse liidrisse) Analüüsivõime, ärialased teadmised, karisma, loovus, paindlikkus ja isiklik soojus (seltsivus, tagasihoidlikkus) on samuti soovitud omadused, kuid tähtsuselt sekundaarsed. Liidrikäitumine Paljud uuringud on keskendunud liidrikäitumise väljaselgitamisele. Selle seisukoha järgi sõltub edukas eestvedamine rohkem sobivast käitumisest, oskustest ja tegevustest ning vähem isikuomadusest. See eristamine on oluline seetõttu, et
Tööd hakati hindama ning majanduse arenedes muutus kõigi sakslaste elukvaliteet paremaks. Adolf Hitler pühendas end täielikult sakslaste heaolu parandamisele. Ta andis endast peaaegu kõik, et nn. Kolmandas riigis oleks eelkõige sakslastel hea elada. Et neil oleks turvaline, kuid väärtuslik elu. Hitleri kavatsused olid õilsad, luua nt. uus ja tugev Saksamaa ehk Kolmas riik. Parandades sellega kaasnevaid eluolusid saavutaski ta masside poolehoiu, sest temasse usuti kui tugevasse liidrisse. Adolf Hitler Foto 1.( Hitler Historical Museum) Kasutatud kirjandus Hitler Historical Museum(foto) - http://www.hitler.org/images/uniform.jpg (12.10.08) Degrelle, Leon -Kuidas Hitler koondas oma kätte võimu riigis ja alustas sotsiaalsete ümberkorraldustega - http://www.kool.ee/?7816 (09.10.08) Eelmäe, Urmas Juutide ajalugu ja holokaust- http://www.muuseum.harju.ee/holokaust/index2_est.htm (12.10.08) Fest, Joachim Clemens 1974. Hitler. New York, lk 405
Kaasaegsetest liidriomaduste uuringutest järeldatakse, et mõned omadused aitavad eristada liidreid mitteliidritest (joonis). Kõige olulisemad, primaarsed omadused on: isikliku tahtejõu kõrge tase (energilisus, otsusekindlus, tahtejõud, visadus), soov olla liider (motivatsioon teisi mõjutada), isiklik ausameelsus (eetikatunnetus, ausus ja usaldatavus), enesekindlus (optimism ja usk endasse kui efektiivsesse liidrisse) Analüüsivõime, ärialased teadmised, karisma, loovus, paindlikkus ja isiklik soojus (seltsivus, tagasihoidlikkus) on samuti soovitud omadused, kuid tähtsuselt sekundaarsed. Üks tähtis järeldus nendest liidriomadusest on see, et need tingimata ei garanteeri edukust eestvedamises. Neid võiks arvestada kui isiklikke kompetentse või ressursse, mida võib arendada ja kasutada või siis mitte. Liidrikäitumine Paljud uuringud on keskendunud liidrikäitumise väljaselgitamisele
Järgija positsioonist tulenevad mõjuallikad: Asukoht Info Juurdepääs inimestele JÄRGIMISE STRATEEGIAD: · Ole liidrile ressursiks Millised on liidri vajadused? Ole seal kus on liider. Juhindu visioonist ja eesmärgist. · Aita liidril olla hea inimene Küsi liidrilt nõu. Räägi liidrile millest mõtled. Leia põhjust liidrit tänada. · Loo suhteid liidriga kasuta tagasisidet ja kriitikat. Esita küsimusi vastavalt oma positsioonile. · Suhtu liidrisse realistlikult ära kritiseeri liidrit teiste ees. Ära nõustu alati. Ära peida midagi. 21. D. Goleman: emotsionaalne intelligentsus Iseenda ja teiste emotsionaalse külje mõistmine piisavalt hästi, et suunata inimesi ettevõtte eesmärkide saavutamise suunas. Emotsionaalse intelligentsuse komponendid: Eneseteadvus - põhjalik arusaam enda emotsioonidest, tugevatest ja nõrkadest külgedest (viide SWOT-analüüsile?), ning vajadustest ja tungidest
mõjuallikad: Asukoht Info Juurdepääs inimestele JÄRGIMISE STRATEEGIAD: Ole liidrile ressursiks Millised on liidri vajadused? Ole seal kus on liider. Juhindu visioonist ja eesmärgist. Aita liidril olla hea inimene Küsi liidrilt nõu. Räägi liidrile millest mõtled. Leia põhjust liidrit tänada. Loo suhteid liidriga kasuta tagasisidet ja kriitikat. Esita küsimusi vastavalt oma positsioonile. Suhtu liidrisse realistlikult ära kritiseeri liidrit teiste ees. Ära nõustu alati. Ära peida midagi. 21. D. Goleman: emotsionaalne intelligentsus Iseenda ja teiste emotsionaalse külje mõistmine piisavalt hästi, et suunata inimesi ettevõtte eesmärkide saavutamise suunas. D.Goleman jagas EQ kahte suurde omaduste blokki: ENESEJUHTIMINE, mis koosneb eneseteadlikkusest, regulatsioonist ja võimest ennast innustada SUHETE 15
kasutades järgmise strateegiaid: · Ole liidrile ressursiks Millised on liidri vajadused? Ole seal kus on liider. Juhindu visioonist ja eesmärgist. · Aita liidril olla hea inimene Küsi liidrilt nõu. Räägi liidrile millest mõtled. Leia põhjust liidrit tänada. · Loo suhteid liidriga kasuta tagasisidet ja kriitikat. Esita küsimusi vastavalt oma positsioonile. · Suhtu liidrisse realistlikult ära kritiseeri liidrit teiste ees. Ära nõustu alati. Ära peida midagi. Loe lisaks: 36 Türk, K. Eestvedamine. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 2001 ptk.3.4, lk.130-139: järgija stiilid, rollid ja järgimisstrateegiad. 1.7 Tulemusjuhtimine Tulemusjuhtimine on tulemuste saavutamist taotlev juhtimisfilosoofia st. juhte ja kogu personali suunav mõtlemisviis ja tegutsemismoodul
annaabi.ee 
