kaudu vürst A. Golitsõnile, kes need 1797.a. pantis Carl Georg Arpshofenile. Viimase lesk müüs mõisad 1808. aastal õuenõunik Friedrich Georg von BERGILE (17631811), kes 1792. aastal oli abiellunud praegusest Lätist Ergemest pärit paruness Gertrude Agnes Wilhelmine von Ermesega. Friedrich Wilhem Rembert ja Gustav(Astav)Gotthard sündisid ja veetsid nooruse Sangastes. Friedrich Wilhelm Rembert Berg (17941874) läks vabatahtlikuna 1812. a isamaasõtta Liibavi jalaväepolgu ridades. Haritud ja võõrkeeli oskava mehena sai ta armees 1865.a. kindralfeldmarssali auastme. Krahvitiitli oli ta saanud varem 1856. a. 1839. a.abiellus ta Veneetsia Gicogna patriitsiperekonnast pärineva krahvinna Leopoldinega, kes oli Austria feldmarssal Dauni tütretütar. Kuna neil lapsi ei olnud, adopteeris kindralfeldmarssal 1873.a. oma venna Gustavi pojad, andes neile parima hariduse, krahvitiitli ja lemmikvennapojale Friedrich Georg Magnusele ka varanduse
Golitsõnile, kes need 1797.a. pantis Carl Georg Arpshofenile. Viimase lesk müüs mõisad 1808. aastal õuenõunik Friedrich Georg von BERGILE (1763-1811), kes 1792. aastal oli abiellunud praegusest Lätist Ergemest pärit paruness Gertrude Agnes Wilhelmine von Ermesega. Friedrich Wilhem Rembert ja Gustav (Astav) Gotthard sündisid ja veetsid nooruse Sangastes. Friedrich Wilhelm Rembert Berg (1794-1874) läks vabatahtlikuna 1812. a isamaasõtta Liibavi jalaväepolgu ridades. Haritud ja võõrkeeli oskava mehena sai ta armees 1865.a. kindralfeldmarssali auastme. Krahvitiitli oli ta saanud varem -1856. a. 1839. a.abiellus ta Veneetsia Gicogna patriitsiperekonnast pärineva krahvinna Leopoldinega, kes oli Austria feldmarssal Dauni tütretütar. Kuna neil lapsi ei olnud, adopteeris kindralfeldmarssal 1873.a. oma venna Gustavi pojad, andes neile parima hariduse, krahvitiitli ja lemmikvennapojale
Kuna Läti valitsusel puudus maa kaitsmiseks oma sõjavägi, välja arvatud mõned kiiresti formeeritud roodud ja - Landeswehr, sõlmis Läti valitsus Saksa vabariigi peavoliniku A. Winnigiga 1918. a. detsembris sõjalise abistamislepingu, mille alusel saksa väejuhatus formeeris "Rauddiviisi". Diviis komplekteeriti Saksa 8. armee vabatahtlikest ja see pidi jääma Lätti, kaitseks Punaarmee vastu juhul, kui Saksa väed Lätist tagasi tõmbuvad. Liibavi all olid küll ka puht läti üksused polkovnik J. Balodise juhtimisel, kuid Saksa väejuhatus takistas kõigiti nende üksuste suurendamist, mistõttu polkovnik Balodisel tuli oma väeosa nõrkuse tõttu olla nii riigipöörde kui järgnevate sündmuste ajal vaid pealtvaataja rollis. Liitlased alul küll protesteerisid riigipöörde vastu Lätis, kuid baltisakslaste esindusel õnnestus neid rahustada. Ja kui Läti uus valitsus moodustati läti
Oma teisel käigul Liivimaale asutas Albert Väina jõe suudmesse Riia linna. Henriku järgi näitasid piiskopile soodsa asukoha kätte kohalikud liivlased. Riiast kujunes kiiresti misjoni keskus ja piirkonna olulisim sadamalinn. Selleks lasi Albert kaupmeestele keelata ka kauplemise teistes sadamates, eriti semgalite sadamas, mis ilmselt oli seni olnud saksa kaupmeeste olulisim kauplemiskoht Liivimaal. Võimalik, et semgalite sadam asus hilisema Liibavi (Liepaja) piirkonnas. Läänemere idakalda kaubanduse kiire koondumine Riiga tegi muret seni Väinat kontrollinud Polotski vürstile, kes korraldas järgnevatel aastatel mitu rünnakut ristisõdijate linnuste vastu, jõudes nii Üksküla kui ka Holmi (Salaspilsi) alla, ent Riiani ei jõudnud tema väed kunagi. Riiast sai piiskopi residents ning toomkiriku asukoht. Koos toomkirikuga pühendati
(Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996) Eesti merepiiride kaitse osas pandi suuri lootusi Suurbritannia laevastikule, millele oli pärast Saksamaa kapituleerumist avatud tee Läänemerre. 20. Novembril lubatigi Londonist saata Eestile appi sõjalaevade eskaader. See koosnes 5 kergeristlejast, 9 hävitajast ja 1 transpordilaevast. Paraku sattus üks laevadest Hiiumaa lähedal meremiinile ja uppus, peale seda pöördus Inglise laevastik Kopenhaagenisse, kust suunduti mõni aeg hiljem Liibavi sadamasse. Kuna Venemaalt Soome kaudu Tallinna jõudnud polkovnik Johan Laidoner, mõistis asja tõsidust, tõttas ta läbirääkimisi pidama. 11. Detsembril alustas Inglise laevastik uuesti sõitu Tallinna poole, kus neid pikisilmi oodati. Abi otsiti ka Rootsist ja Soomest. Rootslased ütlesid ära: neil ei olevat võimalik Eestile mingit militaarset abi anda. Küll kiirustas appi äsja kodusõjas läbi teinud Soome Vabariik, kes oli
neid tunnistama. Alustasid tegevust mitmesugused sektsioonid, kirjanduse – trükisõna väljaandmine ja levitamine, teartrisekstsioon, muusika -ja ajakirjandusesektsioon. Koondas kõiki sotsiaalseid kihti . Riia lätlaste seltsiga oli ikka tegemist, väljast poolt eriti ei võetud, küll aga tekkisid selle eeskujul ka lätlaste seltsid mujal, Miitavi keskuses , Dünaburgi keskuses. 1870 aastatest oluline ärataja B Kronvalds, pärit Kuramaalt Liibavi lähistel, isa oli heatasemeline rätsep, jõukas mees, poeg sai saksa hariduse , ta pidi hakkama õppima läti keelt, jõudis gümnaasiumi haridusena Miitavis, kõrgharidus jäi omistamata. Tuli ükskord tartusse ja sai Õpetaja Seminari liikmeks. 1870 koondas Kronvalds enda ümber lätiüliõpilasi , kes olid Tartus, nendest kasvas välja esimene läti üliõpilasselts ,,Lettonica“ kes võttis kasutusele ka läti rahvuslikud värvid.
Samal hommikul hõivati Irboska ning jõudsid Pihkvasse. Operatsiooni tulemusena võeti 2000 vangi, kelle hulgas domineerisid eesti punased kütid. Lisaks Pihkva kaotusele, punaarmee loobus Riiast, mis langes Saksa vägede kätte. 5. juunil jõuti Jakobstadti rajoonis Väina jõeni, kus kohtuti Poola armee eelsalkadega. Koos Läti Punaarmeega lakkas olemast Läti Nõukogude Vabariik. Landeswehri sõda. Sõja põhjused: poliitiline olukord Lätis; Saksamaa roll; Liibavi riigipööre; EestiLäti suhted. Esimesed kokkupõrked, vaherahu ja Entente'i positsioon: Sõja põhjused: Eestlased tahtsid sõdida balti-saksa Landeswehr'i vastu, sest see oli kättemaks kõikide orjuste aastate eest. Tekkis suur hulk dessertööre, kes ei läinud koju, vaid läksid Riia alla sakslasi peksma. Poliitiline olukord Lätis- Eesti ja Läti olid 1918. aasta lõpus usnagi sarnastes oludes, neil puudus varustus, relvad, kuid suurimaks takistuseks oli meeste puudus, keda
kokkuleppe kohaselt pidi Landeswehris olema lätlaste enamus. Kuna aga lätlasi polnud kuskilt võtta, kujunes Landeswehrist baltisaksa armee, mis oli Läti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud. 29. detsembril allkirjastas Läti valitsus Winnigiga lepingu, mille kohaselt said Läti kodakondsuse ja kõik õigused (muuhulgas ka õiguse maad saada) kõik Saksa kodanikud, kes neli nädalat olid Läti riigi teenistuses sõdinud. Liibavi riigipööre, Edukamalt läks Landeswehril aga 16. aprillil, kui baltisaksa väeosad desarmeerisid Liibavis asuvad Läti üksused, võtsid enda kontrolli alla valitsusasutused ning arreteerisid Ulmanise valitsuskabineti liikmed. Ulmanisel õnnestus põgeneda Liibavi sõjasadamas asuva auriku "Saratov" pardale Antandi kaitse alla. Kõik see toimus kindral Goltzi vaikival heakskiidul. Mõni päev hiljem moodustati
annaabi.ee 
