l 1 Lengi püstpuu 18 kuusk 1400 150 50 0,01 0,19 2 Lengi ülemine rõhtpuu 9 kuusk 1400 150 50 0,01 0,09 3 Lengi alumine rõhtpuu 9 kuusk 1400 150 50 0,01 0,09 KOKKU: 0,378 Detail Detaili Lihvitavad pinnad Lihvmaterjali kulu mõõtmed mm Lihvmaterjali arvestus nimetus arv pikkus laius arv pindala kokk jämelih vahelihv peenlihv teral. teral. ter mjrk. nr u 2 v norm norm norm
K t - tööaja kasutamise koefitsient K m - masina kasutamise koefitsient u eendekiirus, m/min B vineeri lehe laius, m s vineerilehe paksus, m 32 Lihvimispinkide arvu leian valemiga: Q n = p W Ak = = 0,4 tk. p tööpäevade arv aastas W vahetuste arv tööpäevas 3 Arvutan lihvmaterjali kulu 1 m vineeri lihvimiseks. · Ühe vineerplaadi lihvitav pindala 9m2 · Ühes m3 s lihvitavate plaatide arv : 11,2 tk. · Ühes m3 s lihvitav pindala: 100,8 m2 · Lihvmaterjali kulunorm lihvriidele m 2 / m 2 lihvitava pinna kohta: 0,020 · 1 m 3 - le vineerile kuluv lihvmaterjali kogus: 2,016 m2 3.5. Vineeri sorteerimine ja ladustamine Edasi toimub vineeri sorteerimine järgmistesse kvaliteediklassidesse:
K m - masina kasutamise koefitsient u – eendekiirus, m/min B – vineeri lehe laius, m s – vineerilehe paksus, m 32 Lihvimispinkide arvu leian valemiga: Q n = p W Ak = = 0,4 tk. p – tööpäevade arv aastas W – vahetuste arv tööpäevas 3 Arvutan lihvmaterjali kulu 1 m vineeri lihvimiseks. • Ühe vineerplaadi lihvitav pindala 9m2 • Ühes m3 – s lihvitavate plaatide arv : 11,2 tk. • Ühes m3 – s lihvitav pindala: 100,8 m2 • Lihvmaterjali kulunorm lihvriidele m 2 / m 2 lihvitava pinna kohta: 0,020 • 1 m 3 - le vineerile kuluv lihvmaterjali kogus: 2,016 m2 3.5. Vineeri sorteerimine ja ladustamine Edasi toimub vineeri sorteerimine järgmistesse kvaliteediklassidesse:
võidakse lihvida põikikiudu. Kuna lihvimisel saab toote pind lõpliku kvaliteedi, siis peab toote käsitsemisele küllalt tähelepanu pöörama. Masina töölaud ja abitasapinnad tuleb hoida puhtad, et vältida igasuguseid muid jälgi. Samuti tuleb jälgida käte puhtust ja virnastada detailid hoolikalt. Lihvimine Erinevate lihvmasinatega saab teha erinevaid lihvimistöid ja lõpptulemus sõltub lihvimisprotsessi faktoritest: - Puidusüü suund - Lihvmaterjali karedus - Etteandekiirus - Ostsilleerimine (lihvlindi võnkumine) - Lihvtalla kõvadus - Puidutolmu eemaldamine lihvitavalt pinnalt - Lihvija kvalifikatsioon Kitsaslintlihvpink (horisontaalasendis) Kitsa lindiga lihvpink on oma nimetuse saanud lihvlindi mõõtmetest. Lindi laius on 150-200 mm ja selle liikumiskiirus on ca 20 m/sek. Lõputu lihvlint kulgeb kahest rihmarattast juhituna pealpool lihvitavat eset ning lihvimist juhitakse käsi-lihvtallaga, mis on
· Sideaine seob abrasiivi osakesed alusmaterjali külge · Sideaine on looduslik või sünteetiline liim · Nõuded sideainele : 1. Piisavalt elastne 2. Termiliselt püsiv 3. Nakkuma hästi alusmaterjali ja abrasiiviga 16. Millisel kujul lihvmaterjale valmistatakse, millisel kujul neid turustatakse? · Abrasiivi osakesed kantakse alusmaterjalile elektrostaatilises väljas · Eelis lõikservad orjenteeritakse lihvmaterjali pinnaga risti · Tihedusi on kolm: tihe, hõre ja ekstrahõre. · Tihedat ladestust kasutatakse kõvade ja mitteummistuvate materjalide puhul, tugeval lihvimisel ja siledal lõplikul pinnaviimistlusel · Hõredat ladestust kasutatakse ummistuva massiivpuidu lihvimisel näit. mänd, kus tahetakse saavutada eriti sile lõppviimistlus.
• Sideaine – seob abrasiivi osakesed alusmaterjali külge • Sideaine on looduslik või sünteetiline liim • Nõuded sideainele : 1. Piisavalt elastne 2. Termiliselt püsiv 3. Nakkuma hästi alusmaterjali ja abrasiiviga 16. Millisel kujul lihvmaterjale valmistatakse, millisel kujul neid turustatakse? • Abrasiivi osakesed kantakse alusmaterjalile elektrostaatilises väljas • Eelis – lõikservad orjenteeritakse lihvmaterjali pinnaga risti • Tihedusi on kolm: tihe, hõre ja ekstrahõre. • Tihedat ladestust kasutatakse kõvade ja mitteummistuvate materjalide puhul, tugeval lihvimisel ja siledal lõplikul pinnaviimistlusel • Hõredat ladestust kasutatakse ummistuva massiivpuidu lihvimisel näit. mänd, kus tahetakse saavutada eriti sile lõppviimistlus.
paberi küljest lahti ning tekkinud ava täidetakse tolmu ja vaiguga. Lihvimisel on üsna oluline tähtsus kontaktpinna suurusel, mida arvestatakse erineva teralisusega abrasiivide puhul. Vajaliku eendekiiruse leidmiseks, et tagada nõutav pinna kvaliteet tuleb leida lihvimise eritootlikus, mis erinevatel abrasiivmaterjalidel on erinev. Kuna põhiline materjal mida kasutatakse lihvriiete ja paberite puhul on elektrokorund, siis määratakse selle eritootlikus ja arvestatakse ka lihvmaterjali kulu tootele. Puidu lihvimine võib toimuda kitsa või laia lihvlindiga. Lihvlint võib olla kettakujuline või paigutatud õhkrullile. Mitme erineva abrasiivmaterjali kasutamisel (tavaliselt leht- või rullmaterjali korral) ei tohiks abrasiivide numbrite vahe olla üle ühe. Näiteks kasutades abrasiivi nr. 100, siis järgmine lihvmaterjal oleks nr. 150, mitte 200. 21
Abrasiivmaterjal on lihvmaterjalis kindla teralisusega pulbirina Sideaine – seob abrasiivi osakesed alumaterjali külge Sideaine on looduslik või sünteetiline liim Nõuded sideainele : Piisavalt aleastne Termiliselt püsiv Nakkuma hästi alusmaterjali ja abrasiiviga Abrasiivi osakesed kantakse alusmaterjalile elektrostaatilises väljas Eelis – lõikservad orjenteeritakse lihvmaterjali pinnaga risti Lihvmaterjale turustatakse järgmisel kujul : Rullina täislaiuses Rullina laius lõigatud Lõigatud lehtedena (käsitsi lihvimiseks) Koostatud lintidena (mõõdud vastavalt lihvpinkide mõõtudele) Lihvpatjadena Lehed ja kettad el. Käsiinstrumentidele Lihvimise tehnoloogia. Igaks konkreetseks otstarbeks on sobilik kasutada teatud konkreetse teralisusega lihvmaterjale. Kalibreerimine 40..60
annaabi.ee 
