Filosoofia I. Osa Tõlgendustehnikatest sobis mulle kõige rohkem olulise allajoonimine ja jooniste ja mõisteskeemide tegemine. See aitab kõige paremini leida üles teksist olulise. Filosoofiliste tekstidega töötamisel hakkan kasutama ka mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist. 1a) Varasemalt teinud allajoonimist ja kõva häälega tekstide lugemist. 1b) Õppisin hermeneutilise ringi, mõttekäikude lihtsustava ümbersõnastamise, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamise kohta. II. Osa 1) K.R.Popperi tekstis kaheldakse empirismi võimekuses teadmiste päritolu välja selgitada. Peamiselt arutatakse kahe probleemi üle. Esiteks, kas vaatlus on
Osa I Teksti tõlgendamisel kasutan kõige enam olulise allajoonimist. Täpsemalt öeldes markeerin enda jaoks olulise informatsiooni värviliseks. Minu jaoks on see kõige sobivam meetod, sest see hakkab paremini silma ja talletub mällu. Samuti meeldib mulle kasutada erinevaid skeeme, jooniseid ja tabeleid. Süstematiseeritud informatsiooni on palju lihtsam mõista ning vajaliku informatsiooni üles leidmine on lihtsam. Olen kasutanud veel mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist, lühikokkuvõtte kirjutamist ja teksti liigendamist alateemadeks. Antud tehnikatest ei ole ma kasutanud hermeneutilist ringi. See tehnika on minu jaoks täiesti uudne. Osa II 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti põhiteema seisneb selles, et teadmiste kõige algsemaid allikaid pole olemas. Lähtuvalt eelnevast tekkis autori uurimisprobleem:“ Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, siis
allajoonimine, mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine ja jooniste, mõisteskeemide tegemine. Proovinud olen erinevaid viise. Nagu igale inimesele omane, siis mis mõnele sobib, see teisele inimesele jällegi ei pruugi sobida. Samas proovin hakata kasutama rohkem jooniste tegemist, et tekst oleks veel arusaadavam ja lühidalt ära mõtestada tähtsaim. 1a.) Oskasin eelnevalt olulise allajoonimist, mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist ja jooniste tegemist. 1b.) Juurde õppisin lühikokkuvõtte kirjutamise ning hermeneutilise ringi tehnika. II OSA Struktueeritud kokkuvõte Karl Raimund Popperi tekstis „Teadmised ilma autoriteedita“ on autoril teksti teemaks valitud teadmiste käsitlus ning nende olemasolu. Uurimisprobleemiks on seega ka püstitatud teemast lähtuv küsimus, et millel põhineb inimeste teadmiste allikas, kuskohast nad võtavad vastused oma väidetele
Filosoofia vahearvestus I osa 1a) Tekstide paremaks mõistmiseks olen eelnevalt kasutanud erinevaid õpimeetodeid. Kõige enam olen üldiselt kasutanud alati olulise allajoonimist, kuid harvematel juhtudel olen kasutanud ka mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist ja lühikokkuvõtte kirjutamist. 1b) Minu jaoks oli täiesti uueks tekstide tõlgendamise tehnikaks hermeneutiline ring. Kuigi sain sellest tehnikast kerge ülevaate, ei tundu see olevat siiski tehnika, mida hakkan tulevikus kasutama. Kuigi eelmises osas ei maininud ma järgnevaid tehnikaid: teksti liigendamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine, ei tähenda see, et ma neid
kokku mingit hüvist tahetakse, turunõudluskõver – väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad tarbijad on tasakaaluseisundi puhul nõus maksma hüvise eest kõrgemat hinda, kuid saavad selle ikkagi fikseeritud hinnaga – nende võit Millised eeldused tehakse majapidamisteoorias? Majapidamise ehk tarbija käitumise kohta 2 lihtsustavat eeldust – majapidamised tunnetavad hästi oma vajadusi ja soovivad neid võimalikult hästi rahuldada; oskavad valida alternatiivide hulgast parima; sissetulekud moodustavad tarbimiseelarve; esialgses mudelis tarbitakse ära kõik sissetulekud- ei ole säästmist ega laenamist; hüviste hinnad on fikseeritud ja tarbija ei saa neid mõjutada; sisekonfliktid majapidamises on uurimise alt väljas. 2. Miks kaasatakse esialgsesse analüüsi vaid kaks hüvist? Lihtsustamiseks; hiljem on
kokku mingit hüvist tahetakse, turunõudluskõver väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad tarbijad on tasakaaluseisundi puhul nõus maksma hüvise eest kõrgemat hinda, kuid saavad selle ikkagi fikseeritud hinnaga nende võit Millised eeldused tehakse majapidamisteoorias? Majapidamise ehk tarbija käitumise kohta 2 lihtsustavat eeldust majapidamised tunnetavad hästi oma vajadusi ja soovivad neid 2 võimalikult hästi rahuldada; oskavad valida alternatiivide hulgast parima; sissetulekud moodustavad tarbimiseelarve; esialgses mudelis tarbitakse ära kõik sissetulekud- ei ole säästmist ega laenamist; hüviste hinnad on fikseeritud ja tarbija ei saa neid mõjutada; sisekonfliktid majapidamises on uurimise alt väljas. 2
kokku mingit hüvist tahetakse, turunõudluskõver – väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad tarbijad on tasakaaluseisundi puhul nõus maksma hüvise eest kõrgemat hinda, kuid saavad selle ikkagi fikseeritud hinnaga – nende võit Millised eeldused tehakse majapidamisteoorias? Majapidamise ehk tarbija käitumise kohta 2 lihtsustavat eeldust – majapidamised tunnetavad hästi oma vajadusi ja soovivad neid 2 võimalikult hästi rahuldada; oskavad valida alternatiivide hulgast parima; sissetulekud moodustavad tarbimiseelarve; esialgses mudelis tarbitakse ära kõik sissetulekud- ei ole säästmist ega laenamist; hüviste hinnad on fikseeritud ja tarbija ei saa neid mõjutada; sisekonfliktid majapidamises on uurimise alt väljas. 2
Makroökonoomika tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantuina ja muutumatuina (ceteris paribus printsiip). Kuna miljonite individuaalsete majandussubjektide käitumist üksikult pole võimalik uurida, kasutatakse makroökonoomikas asendusena kolme lähenemist. 1. Kõigepealt püütakse mõista üksikute ettevõtete ja majapidamiste käitumise teoreetilisi aluseid. Selleks kasutatakse tavaliselt lihtsustavat eeldust, et majanduses eksisteerib teatud keskmine (esinduslik) majapidamine ja ettevõte. Viimase käitumist uuritakse seejärel mikroökonoomika vahenditega. 2. Majanduse kui terviku käitumise uurimiseks liidetakse (agregeeritakse) kõigi üksikute majapidamiste ja ettevõtete käitumine. Agregeeritud põhinäitajate (hinnad, tootmismahud, tarbimine jne.) alusel tuletatakse seosed nende näitajate vahel ja analüüsitakse nimetatud seoseid. 3
Proovikeha massiga m asub taevakeha masskeskmest kaugusel r. Tema liikumiskiirus on v . Märkus. Ka selles alapunktis oletame, et taevakeha mass on proovikeha omast väga palju suurem, näit. Maa mass 6 ⋅ 10 kilogrammi võrreldes tehiskaaslase massiga, mis jääb suurusjärku mõni tonn. Siis on see kiirendus, mille taevakeha saab proovikeha gravitatsioonijõu mõjul, samuti tähtsusetult väike ja me võime teha kaks lihtsustavat eeldust: 1) taevakeha võib lugeda paigalseisvaks, 2) proovikeha tiirleb ümber taevakeha masskeskme. Tegelikkuses tiirlevad nii taevakeha kui proovikeha mõlemad ümber oma ühise masskeskme, kuid kui ≫ , siis taevakeha masskese langeb süsteemi proovikeha pluss taevakeha ühise masskeskmega praktiliselt ühte. Et jääda tiirlema ringikujulisele orbiidile, peab proovikehale mõjuv gravitatsioonijõud olema tasakaalustatud tiirlemisest põhjustatud kesktõukejõu poolt, s.t
annaabi.ee 
