ESSEE Gottfried Wilhem Leibnizi Teksti põhjal Autori põhiväide, et maailm eksiteerib Jumala armu põhjal lihtsubstsantidest ehk monaadidest ja liitsubstantsidest ehk kehadest. Lihtsubstants on kaaluta ja osadeta mass. Ning neid on lõputul hulgal. Liitsubstants on aga keha koos oma monaadiga (hingega, vaimuga). Kui elussubstants on tekkinud, ei saa enam monaad kehast lahkuda ennem kui saabub nö. Surm. Pärast surma on monaad uuesti lihtsubstants. Loomad on oma monaadidega lihtsate monaadide seisundis, kellel ei täheldata tõdede järelduste tegemist. Neid lihtsaid monaade kutsutakse hingedeks. Aga need kes
liikumise kui paigalseisu (see- ja teistsuguse liikumise) suhtes ükskõikne, temas ei ole võimalik leida liikumise (ja veel enam ühe kindla liikumise) põhjust. · Loomade tajumusel on sarnasus mõistusega loomad mäletavad toiminguid ja tagajärgi, kuid ei tunne ära põhjusi. Olulised mõisted: · Monaad üksus, ühtne, eristatav sisemiste omaduste ja tegevuste kaudu (tajumused ja himud) · Substants teovõimeline olemine · Lihtsubstants ELU, HING, VAIM (eriline monaad, keskmonaad), ei ole moodustatav ega lõhutav, ei oma väliskuju. o Erikujude paljusus lihtsubstantsil/monaadil väliste ajadega seondumise mitmekesisus, sisemised omadused ja tegevused · Liitsubstants KEHA (o r g a a n i l i n e), monaadide kogum, paljune, looduslik masin, elussubstants, (liikmed ja organid) · Elussubstants - monaad (eriline monaad) koos oma erilise kehaga (monaadide
tõestada ka olematu asja olematust. Seda on võimalik ainult uskuda. Kristlik positsioon: 4 klassikalist jumalatõestuse viisi: 1. Ontoloogiline: Anselm Cantebury'st: · Mul on idee täiuslikust olendist · Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine Järelikult kui on olend, mis on igas mõttes täiuslik ning olemine on üks täiuseid saame tuletada, et selline täiuslik olend eksisteerib. Thomas Aquino: · Jumal on ainus lihtsubstants. Jumala olemuseks ongi olemine ise. 2. Kausaalne: Mis põjustas asjade olemise? Keegi pidi olema, kes lõi need esimesed asjad, millest said kõik järgmised. 3. Kineetiline: Mis paneb asjad liikuma? Mis tekitas suure paugu? 4. Kosmoloogiline: Mis tekitas korrapärase maailma? Uued jumalatõestused: 1. Teleoloogiline: Hume kõik asjad on loodud eesmärgi pärased. Aineosakesed ei saanud kokku juhuslikult. Vastuargument:
Freud: religioon on neuroos Jumala eksistentsi küsimus: kristlik positsioon Jumala eksistentslik küsimus: kristlik positsioon: 4 klassikalist jumalatõestuse viisi: ontoloogiline tõestus: Anselm Canteburyst: 1. mul on idee täiuslikust olendist 2. täiuslikkude juurde kuulub ka olemine järelikult olend eksisteerib Thomas Aquinost: Jumal on ainus lihtsubstants: tema olemus on olemine Martin Heidegger: miks on ülepea miski aga pigem eimidagi? Kausaalne tõestus: mis põhjustas asjade olemise? Kineetiline tõestus: mis pani asjad liikuma? Kosmoloogiline tõestus: mis tekitas korrapärase maailma? VI Loeng Jumala eksistentslik küsimus: kristlik positsioon: Uued jumala tõestuse viisid:
Pühavaim). Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Mina isiklikult arvan, et ei ole. Olematute asjade olematust ei ole võimalik tõestada. Ent samas on Jumala olemasolu tõestamiseks 4 klassikalist tõestuseviisi : ontoloogiline (1.Mul on idee täiuslikust olendist. 2 Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine, järelikult täiuslik olend eksisteerib. Anslem Canenbury`st). Aquino Thomas oli seisukohal, et Jumal on ainus lihtsubstants: tema olemus on olemine. Veel on olemas kausaalne tõestus (mis põhjustas asjade olemise?), kineetiline tõestus (mis pani asjad liikuma?) ja kosmoloogiline tõestus (mis tekitas korrapärase maailma?). Mis on teodiike? Teodiike ehk Teoditseia on Jumalaõiguse teooria. See tähendab Jumala õigustamist. Teodiike moraalse kurjuse kohta- vaba tahe. Jumal lõi meile vaba tahte , seega saab inimene ise endale kurjuse valida ning seeläbi kurja teha. Seega saabki öelda, et kurjus
täiuslikust olendist. Kui ma juba mõtlen täiusliku olendi peale, siis kuulub selle juurde ka eksistents. Kui ma suudan mõelda olendist, kes on ideaalne ja eksisteerib ka, siis on ta ju suurem olendist, kes on täiuslik ja eksisteeri kui ma suudan mõelda täiuslikust olendist, siis peab ta eksisteerima. 1. Mul on idee täiuslikust olendist 2. täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine Järeldus: täiuslik olend eksisteerib Thomas Aquino'st: jumal on ainus lihtsubstants: tema olemus on olemine. Tema olemus ongi olemine Martin Heidegger: miks on ülepea miski ega pigem eimidagi? Miks üldse midagi on, kui võiks olla ka nii, et midagi ei ole? Järelikult keegi tahtis, et oleks 2. Kausaalne tõestus Mis põhjustas asjade olemise? Meie olemise kausaalne põhjus on see, et meie vanemad sünnitasid meid. Aga mis sünnitas universumi? Sest keegi tahtis, keegi lõi selle. 3. Kineetiline tõestus Mis pani asjad liikuma? See sai tõuke sellelt ja see sellelt..
). Ideed on tuletatu substantsikategooriast, põhjusekategooriast ja vastastikutoime kategooriast. Psühholoogiline – seotus substantsimõistega, kogemusest midagi ei vasta; kosmoloogiline - siit tulid hingesurematuse tõestused,, teoloogiline – jumala olemasolu tõestused. Kõik eksivad Kanti silmis! Kus on näivus siin, Kant näitab! 8. seminar. 43-49 prg. oli vaja kodus lugeda. 43. prg. kokku surutud tekstid ja kasutama loengu materjali. Lihtsubstants. Lihtne tähendab seda, millel pole osasid ehk ta on tervislik. Substants on Kanti järgi arukategooria ja seda saab rakendada piiramatult enda ümber. Moodustame lihtsubstantsi mõiste, siis pole tegemist arukategooriaga, vaid mõistuse-ideed. Siin pole ideedel objekti. Kogemuse piires ei leia me midagi, mis oleks lihtne. Kogemusepiires midagi lihtsat ei eksisteeri ehk ideedel pole objekti. Kant tahab öelda, et see pole eksitus, vaid juhuslik mõtlemise vääratus
Anselm Cantenbury'st: 1. Mul on idee täiuslikust olendist- seda pole raske omaks võtma, sest kõik oleme võimelised mõtlema olendist, kes on ÜLI. 2. Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine- olemine on üks perfektsioone, üks täiusi- iga asi eelistab olla ja alati on parem olla kui mitte olla. Kui on olet, kes on igas mõttes täiuslik hing, saame tuletada, et selline täiuslik olend eksisteerib, sest tema juurde kuulub täius eksistents. Thomas Aquino'st- jumal on ainus lihtsubstants- olemuseks ongi olla. Olemuseks ongi olemine ise. · Kausaalne tõestus Mis põhjustas asjade olemise? Lõpuks jõuame välja jumalani. Miks mina olen? Minu vanemad on. Nemad on, sest nende vanemad on... Ja lõpuni välja minnes jõuan, et keegi pidi looma esimesed asjad. · Kineetiline tõestus Mis pani asjad liikuma? Miks liigub kuu ümber maa? Maa ümber päikese? See tuli mingitest jõududest, mis olid mateeria tükkidel. Lõpuks küsimuseni välja Mis tekitas suure paugu
Sünnipärane idee on mõeldud potentsiaalsusena, mitte aktuaalsusena (mitte nii, et lapsel peaks need olema juba enne meelelist tunnetust). Determinism, s.o. juhuslikkust ja vaba tahet ei ole [ettemääratus]. Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Ta on lõputu, kogu maailm sisaldub temas. (Spinoza samastab substantsi Jumalaga: panteism -- jumala asetamine kogu loodusse, millega vihastab kirikut.) [Substants teovõimeline olemine. Lihtsubstants ELU, HING, VAIM (eriline monaad, keskmonaad), ei ole moodustatav ega lõhutav, ei oma väliskuju. Erikujude paljusus lihtsubstantsil/monaadil väliste ajadega seondumise mitmekesisus, sisemised omadused ja tegevused. Liitsubstants KEHA (o r g a a n i l i n e), monaadide kogum, paljune, looduslik masin, elussubstants, (liikmed ja organid).)] Leibniz (1646-1716) oli väga mitmekülgne, oluline panus loogikasse ja matemaatikasse.
majaplaanile vastavalt materjalide kokkupanek, nt töömeeste poolt 4) eesmärk - peavari, võimalus maja sees elada 6. Millised on ja mida tähendavad küsimused oleva olemusest? Sõnastage mõni oleva olemust puudutav küsimus ja tooge näiteid võimalikest vastustest. Mis on olev (kui olev)? - 1) Olev on see, millest kõik tekib ja milleks kõik muutub 2) Olev on see, mis lähtub iseenesest. Mis on substants? - 1)Lihtsubstants -eidos/mateeria 2) Liitsubstants - vormi ja mateeria ühendus. 7. Milliste filosoofia tegemise tehnikatega te selle kursuse jooksul kokku puutusite? Erinevate arutluste/traktaatidega, aga ka metafooride/kujundite/allegooriatega ja dialoogiga. 8. Milline on filosoofilise teadmise loomus? Filosoofiline teadmine puudutab metafüüsikat, filosoofiline teadmine seab alati argiteadmise kahtluse alla seada. Tuleb mõista, et õppimine ei lõpe iial, see eeldab küsida suutmist. 1
annaabi.ee 
