lühemat aega. Mäletsemine on tahtiline kat. Loom võib selle järsku lõpetada ja soovikohaselt uuesti alustada. Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsalisete eesmaod on unikaale ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Lihtmaoga loomadel on seedetrakti mikrofloora vähe arenenud. Erandiks on hobune kelle umb-ja käärsooles toimuvad mikrobioloogilised protsessid võrdlemisi intensiivselt. Ka sea käärsooles toimuvad mõningased protsessid. Et aga seedekanali alumises osas ei toimu enam nimetamisväärsel määral toitainete imendumist, siis on seal mikroorganismide mõju seedimesele ei vähene. Sööda mälumisel eritub sülge. Sülje eritumine on kaasasündinud refleks ja selle kogus sõltub
Toorkiudu leidub ainult taimsetes söötades, kus ta on taimerakkude kesta põhiaineks. Mida suurem on sööda toorkiusisaldus, seda madalam on tema toiteväärtus. Toorkiud ei lõhustu seedefermentide toimel ning tema lõhustamiseks on vaja bakterite abi. Mäletsejaliste: veiste, lammaste, kitsede vatsas on arvukalt mitmesuguseid mikroorganisme, selletõttu seedivad mäletsejalised toorkiurikkaid söötasid (hein, põhk) võrdlemisi hästi. Lihtmaoga loomad – sead, ka linnud, seevastu seedivad toorkiudu väga piiratult. Teatud kogus toorkiudu peab aga olema kõikide põllumajandusloomade ja ka lindude söödaratsioonis. See on vajalik normaalseks seedimiseks. Rohkesti toorkiudu leidub põhkudes ja heintes, kuid vähe teraviljades, kartulis ja juurviljades. Lämmastikuvabad ekstraktiivained on ühine nimetus kõikidele lämmastikku mittesisaldavatele ainetele peale toorrasva ja toorkiu. Loomade peamised energiaallikad on süsivesikud
poegimist, - suurendab tiinestuvust esimesest seemendusest, - soodustab emaka taandarengut peale poegimist, - vähendab munasarjade tsüstide esinemissagedust B vitamiinid · Kõiki B-rühma vitamiine sünteesivad peamiselt mikroorganismid kellele nad on eluliselt vajalikud. Süntees toimub ka mäletsejaliste seedetraktis (eeskätt vatsas), mistõttu B-rühma vitamiinide olemasolul täiskasvanud mäletsejaliste söödas ei ole tähtsust. Ka lihtmaoga loomad suudavad bakterite abil küllaldasel hulgal B-rühma vitamiine sünteesida. Et aga neil toimub biosüntees põhiliselt jämesooles, kust toitained olulisel määral enam ei imendu, siis ei ole sellel organismi vajaduste rahuldamise seisukohalt sageli enam tähtsust. B- rühma vitamiinid etendavad tähtsat osa kogu organismi ainevahetuses. Paljud nendest kuuluvad ensüümisüsteemidesse, mille kaudu mõjutavad paljusid ainevahetusprotsesse. Nende kaasabil
4,5...4,7%. Toorkiudu leidub ainult taimsetes söötades, kus ta on taimerakkude kesta põhiaineks. Mida suurem on sööda toorkiu sisaldus, seda madalam on tema toiteväärtus. Toorkiude lõhustamiseks on vaja bakterite abi. Mäletsejaliste so. veiste, lammaste, kitsede vatsas on arvukalt mitmesuguseid mikroorganisme, selletõttu seedivad mäletsejalised toorkiurikkaid söötasid (hein, põhk) võrdlemisi hästi. Lihtmaoga loomad – sead, linnud, seevastu seedivad toorkiudu väga piiratult. Teatud kogus toorkiudu peab aga olema kõikide põllumajandusloomade ja ka lindude söödaratsioonis. See on vajalik normaalseks seedimiseks. Söötade toorkiusisaldus on tihedalt seotud taime eaga. Nooremates taimedes on toorkiudu vähe ning selle koostises on ülekaalus tselluloos, mis on mäletsejaliste poolt hästi seeditav. Taimede vananedes rakukestad puituvad, tõuseb ligniini sisaldus, mis on praktiliselt
See ainult ei peenesta toitu, vaid niisutab ka süljega. 6. Süljenäärmed, sülje koostis ja funktsioonid. Süljenõristuse regulatsioon. Sülg koosneb üle 98% veest, sisaldab mutsiini – glükoproteiin, mis veega kokku puutudes muutub viskoosseks limaks.Niisutab ja teeb toidu neelatavaks. Lima hulk sõltub toidust. Antibakteriaalne toime: lüsosüüm (gram+ bakterid - Bacillus, Streptococcus) ja antikehad. Algab tärklise seede, sest süljes on amülaas (omnivooridel, lihtmaoga herbivooridel, mõnedel lindudel). Lipaas esineb noorloomadel (nt vasikal) – rasvade seede, see kaob vanusega. Sülje amülaasi ja lipaasi toime avaldub mao proksimaalses osas, sest suus ei ole toit piisavalt kaua. Mao proksimaalses osas pole näärmeid – pH on sobiv amülaasi jaoks ja see ei inaktiveerita. Mao distaalses osas on pH üsna madal ja süljeensüümid inaktiveeritakse. Ehk kohe kui toit makku jõuab, ei segata maonäärmetega. Liigilised erinevused
Retinoide hulka kuuluvad ka karotinoidid, millest bioloogilist funktsiooni omab beeta-karotinoid, mis muutub soole mükoosas A-vitamiiniks. Imendub läbi soole seina rasvade koostises. D-vitamiin: on taimsetes söötades vähe, ainsana on seda heinas. D-vitamiini pole ka loomsetes söötades, va kalamaks. Sellest tuleb loomadel alati puudus. D-vitamiin on väga oluline ka närvide töös ja kaltsiumi transportimisel. 6. Süsivesikute seede lihtmaoga loomadel. Süsivesikud mäletsejaliste söödas on tselluloos, hemitselluloos, tärklis, monosahhariidid, disahhariidid Süsivesikute omastamine mäletsejalistel sõltub taimedes olevast ligniinist (mida vanem on taim, seda enam on seal ligniini). Ligniin on seedumatu, lisaks annab ta ka ristisidemeid tselluloosi ja hemitselluloosiga, nii et need ei saa ka imenduda. Süsivesikute seede on kaheosaline:
näärmekeha ja näärmepõhi. Näärmepiirkonnas esinevad näärmerakud: vähedif. kaelarakud ja kõrvalrakud toodavad lima. Parietaalrakud soolhapet ja pearakud pepsinogeeni. Pepsinogeen muutub soolhappe toimel pepsiiniks ehk valke lõhustavaks ensüümiks. Proopia on retikulaarne, esinevad lümfirakud, plasmarakud ja granulotsüüdid. Mitmekambriline magu Mäletsejalistel on eesmagu (proventriculus) ja pärismagu (libedik) – abomasum. Libedik vastab lihtmaoga loomade maole. Limaskesta üldehitus: katab mitmekihiline sarvestunud lameepiteel, proopia (sisaldab palju elastseid kiude), limaskesta lihaskiht (ainult võrkmikuharjas, kiidekalehtedes), sidekoeline submukoosa). Limaskestas esinevad ka kõrgendid ja on näärmetu. Lihaskest koosneb sisemisest ja välimisest kihist (silelihaskoest). Välimiseks kestaks on serooskest. Veise vats – rumen Limaskest – sisepinda katavad vatsapapillid (papillae ruminis) – suurendab imendumispinda.
suhkrusisaldus (glükeemia) ja selle regulatsioon, glükogeen. Süsivesikute ainevahetus. Süsivesikud moodustavad põhilise osa taimede biomassist. Põhilised toidus leiduvad süsivesikud on tärklis (taimne polüsahhariid), glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos e.piimasuhkur, maltoos (moodustub idanemisel tärklisest), glükogeen (loomsetes produktides ja seentes), pektiinid (taimse rakuvaheaine koostises), tselluloos ja hemitselluloos (taimsete rakukestade komponendid). Lihtmaoga loomadel imenduvad süsivesikud soolestikust verre monosahhariididena, mäletsejalistel aga vatsas ning jämesooles lenduvate rasvhapetena (LRH), mis katavad 60-80% mäletsejaliste energiatarbest. Süsivesikute ülesanded organismis: 1) põhiline energiaallikas; 2) struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid, 3) tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid; 4) varufunktsioon glükogeen maksas ja lihastes ;
(glükeemia) ja selle regulatsioon, glükogeen. Süsivesikute ainevahetus. Süsivesikud moodustavad põhilise osa taimede biomassist. Põhilised toidus leiduvad süsivesikud on tärklis (taimne polüsahhariid), glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos e.piimasuhkur, maltoos (moodustub idanemisel tärklisest), glükogeen (loomsetes produktides ja seentes), pektiinid (taimse rakuvaheaine koostises), tselluloos ja hemitselluloos (taimsete rakukestade komponendid). Lihtmaoga loomadel imenduvad süsivesikud soolestikust verre monosahhariididena, mäletsejalistel aga vatsas ning jämesooles lenduvate rasvhapetena (LRH), mis katavad 60-80% mäletsejaliste energiatarbest. Süsivesikute ülesanded organismis: 1) põhiline energiaallikas; 2) struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid, 3) tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid; 4) varufunktsioon glükogeen maksas ja lihastes ;
annaabi.ee 
