5. VASTUTUS 5.1. Hotelli tegevdirektor vastutab käesoleva ametijuhendiga temale pandud töökohustuste täitmata jätmise eest seaduse või haldusaktiga sätestatud korras. 6. SUHTED JUHATUSEGA 6.1. Hotellijuht on aruandekohustuslik Juhatuse ees. 6.2. Hotellijuht oma igapäevases töös viib ellu Juhatuse otsuseid. 6.3. Juhatus annab Hotellijuhile volikirjad (kas lihtkirjalikus vormis või vajadusel notariaalses vormis), mis on Hotellijuhil vajalikud käesolevas ametijuhendis toodud ülesannete ja kohustuste täitmiseks. 7. ALLKIRJAD Tööandja esindaja Töötaja Olen tutvunud tööülesannetega ja kohustun neid täitma:
· töölepingu objektiks on tööprotsess, mitte töötulemuse reguleerimine; · töötaja on alluvussuhetes tööandjaga; · tööleping on tasuline .s .o. tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu; · töötingimused määratakse kindlaks poolte kokkuleppega, kuid nad ei tohi olla halvemad kui see on seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus kindlaks määratud. Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel; · tööleping vormistatakse lihtkirjalikus vormis ja sellele kirjutab töötaja isiklikult alla/ ka alaealine/. Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt/ TLS § 28 lg1/ Töötaja kohustused: 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
sisaldub kindla õigusliku tagajäre kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingu liigid – ühepoolne tehing ( aluseks on ühe isiku tahteavaldus) ja mitmepoolne tehing (tehingu teostamiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus) Teostamise viisi alusel jaotatakse veel: konsensuaalsed ja reaalsed tehingud. 23. Tehingu vorm Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Tehingud võivad olla tehtud: Lihtkirjalikus , notariaalses ja elektroonilises vormis. 24. Ofert- ettepanek lepingu sõlmimiseks, kinnituskande tegemine, äriregistri kanne. Aktsept- Leping on sõlmitud, kui teine pool oferti’i aktsepteerib. Aktsepti võib väljendada otsese tahteavaldusega või mingi teoga. Nt lepingu täitmisele asumisega. 25. Tähtaeg- Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed.
Sellega tagatakse lepingu teksti terviklikkus ning ühtlasi välistatakse võimalus hilisema konflikti korral ühel poolel nö asendada mõnda lepingu lehekülgedest temale sobivama tekstiga. Suurem juriidiline kindlus nt kohtuvaidluse puhul. Lepingute muutmine ja täiendamine · Kui sõlmitud teatud vormis, siis üldiselt saab seda muuta samas vormis, nt notariaalse lepingu muutmine eeldab notariaalset kokkulepet. · Suuliselt sõlmitud lepingut võib muuta ka kirjalikus vormis, lihtkirjalikus vormis tehtud tehingut aga notariaalses vormis · Kirjaliku lepingu teatud punktide muudatused ja täiendused sõnastatakse ning vormistatakse lepingu uuteks lisadeks · Kui soovitakse muudatusi eha kohe pärast allkirjastamist mõnda üksikut punkti, tuleb teha vajalik muudatus-täiendus käsikirjalisena ning lepingupoolte esindajad kirjutavad muudatuse juurde oma allkirja või lihtsalt initsiaalid. Allkirjastamise tseremoonia Ettevalmistus:
või siis hüvitama. - Tehingu ühe osa kehtetus ei too kaasa teiste osade kehtetust, kui võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka kehtetu osata. 30. Tehingu vorm Pooled võivad tehingut teha mistahes vormis või kokku leppida, mis vormis tuleb tehingut teha. suuline vorm(liht või notariaalselt tõestatud) tehingut saab muuta samas vormis, milles tehing on tehtud. Suuliselt tehtud tehingut võib muuta ka kirjalikus vormis, lihtkirjalikus vormis tehtud tehingut võib muuta ka notariaalselt tõestatud vormis. Seaduses sätestatud kohustusliku kirjaliku vormi järgimata jätmisel on tehing kehtiv osas, mille ulatuses ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku vormi. NB! Siin tahab õpetaja täpselt teada, kas kirjalik või suuline ja ei midagi rohkemat //Jaak 31. Esinduse olemus ja liigid a: esinduse aluseks on seadus SEADUSJÄRGNE. b: esinduse aluseks on tehing TEHINGUST TULENEV ESINDUS. Esindaja võib olla:
§30 Erakonnad I Sätestus PS-s §48 lg1 l2, lg-d 3, 4 + erakonna seadus ja PS-likkuse järelevalve keelustamise seadus. II Mõiste EkS §§1, 6. PS-e tähenduses tõlgendab erakonna Riigikohus: RKPJko 02.05.2005, 3-4-1-3-05, p31. Demokraatiat tagavaks sillaks ühiskonna ja poliitika vahel, poliitiliste seisukohtade kujundamine, koondada ja valimistel edu saavutamisel nende ellu viimine. III Erakonna asutamine ja lõpetamine Asutamine: EkS §6 lg1, 2 lihtkirjalikus vormis asutamiselepinguga, lepingule kohaldatakse MTÜ-le sätestatut. MTÜS §6. Põhikiri tuleb vastu võtta, liikmete arv 500. Lõpetamine: sundlõpetamine PSJKS §32 lg1 VV esitab Riigikohtule taotluse. IV Erakondlikud tegevusvahendid EkS §2 moodustab parlamendis fraktsiooni V Erakondade privileegid RkVS §§26, 29 ainult erakond saab kandideerida oma nime all ja esitada oma nimekirja valimistel. Nimekirja alusel jaotakse ümber mandaadid. Erakondade privileegid riigikogus, selle
II Mõiste erakond – RKPJKo 3-4-1-3-05 p31 - erakond on demokraatiat tagavaks sillaks ühiskonna ja riigi vahel, mille funktsiooniks on poliitilisi seisukohti koondada ja hoomatavaks tervikuks kujundada ning neid valimistel edu saavutamise korral avalikku võimu teostades ellu viia EKS § 1 lg 2 III Erakonna asutamine ja lõpetamine Asutamine EKS § 6 lg 1 (erakond asutatakse lihtkirjalikus vormis asutamislepinguga. Erakonna asutamislepingule kohaldatakse mittetulundusühingute seaduses sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.) + MTÜS § 6 (MTÜ asutamise leping) + 500 mõttekaaslast Lõpetamine (vabatahtlik) MTÜS; sundlõpetamine PSJKS §32 lg 1 (pole kordangi rakendunud) III Erakondliku tegevuse vahendid EKS § 2 § 2. Erakonna eesmärkide saavutamise vahendid (1) Erakonna eesmärkide saavutamise vahendid on:
kohta koostama üldkoosoleku protokolli. Juriidilisest isikust aktsionäri esindajaks, kellel on õigus vastu võtta ainuaktsionäri otsus, saab olla juriidilise isiku seadusjärgne esindaja, s.t. tema juhatus või siis juhatuse poolt volitatud isik. Ainuaktsionäri suhtes ei kehti ÄS §-s 303 ettenähtud hääletamise piirang. ÄS § 303 lg 2 näeb ette vorminõude aktsiaseltsi ja ainuaktsionäri vahel tehtavatele tehingutele - need peavad olema vähemalt lihtkirjalikus vormis, kui seadus ei näe ette notariaalse vormi nõuet. Tehingud ainuaktsionäri ja aktsiaseltsi vahel ei tohi kahjustada aktsiaseltsi võlausaldajate huve. ÄS § 289 lg 1 kohaselt saab kohaldada ainuaktsionäri isiklikku vastutust otsuste eest, millega tekitatakse kolmandale isikule kahju. Nõukogu Nõukogu pädevus, õigused ja kohustused ÄS § 316 näeb ette nõukogu pädevuse: nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi
annaabi.ee 
