Haldus ei saa endale ise reegleid kehtestada ega tegutseda õigusvabas ruumis determineeritud haldus. Diskretsiooninormid haldusorganitele on jäetud teatud otsustusruum. Haldustegevuse liigid · rakendatavate meetmete alusel 1. võimuhaldus alati allutatud avalik-õiguslikule regulatsioonile. Selline haldustegevuse liik, mille puhul võib haldus isikule ette kirjutada käsu, keelu või annab talle teatud õigusi. 2. lihthaldus seotud selliste haldusülesannete täitmisega, mis pole seotud võimuvolituste rakendamisega. Võib teostada ka eraõiguslikus vormis. · Toime poolest isikutele 1. sekkuv haldus pannakse isikule peale täiendavaid koormisi või piiratakse vabadusi. 2. soodustav ehk sooritushaldus antakse isikule teatud soodustusi, toetusi, lubasid. Avaliku halduse tüübid haridushaldus, politseih
Liigitamine ülesannete ja eesmärkide järgi. Võib välja tuua korraldava halduse, soodustava halduse, suunava halduse, maksuhalduse,varustava halduse (personali ja vahendite tagamine haldusülesannete täitmiseks). Liigitamine haldustegevuses rakendatavate meetmete alusel. Eristatakse võimuhaldust ja lihthaldust. Kui haldus kirjutab isikule ette teatud käsu, keelu või annab talle teatud õigusi, on tegemist võimuhaldusega. Kui nendega tegemist ei ole, on lihthaldus. Võimuhaldus peab olema alati allutatud avalik-õiguslikule regulatsioonile. Peab olema haldusõiguse norm, millal haldus võib käsu anda ja millal isikute keelata. Lihthaldust võib teostada haldusõigusnormi alusel või eraõigusliku normi alusel. 4 §6 Avaliku halduse seotus seadustega Haldus peab vastavalt PS-ga ühilduma seadustega. Haldusõiguses kehtib printsiip teha võib
Liigitamine ülesannete ja eesmärkide järgi. Võib välja tuua korraldava halduse, soodustava halduse, suunava halduse, maksuhalduse,varustava halduse (personali ja vahendite tagamine haldusülesannete täitmiseks). Liigitamine haldustegevuses rakendatavate meetmete alusel. Eristatakse võimuhaldust ja lihthaldust. Kui haldus kirjutab isikule ette teatud käsu, keelu või annab talle teatud õigusi, on tegemist võimuhaldusega. Kui nendega tegemist ei ole, on lihthaldus. Võimuhaldus peab olema alati allutatud avalik-õiguslikule regulatsioonile. Peab olema haldusõiguse norm, millal haldus võib käsu anda ja millal isikute keelata. Lihthaldust võib teostada haldusõigusnormi alusel või eraõigusliku normi alusel. Soodustav haldus- sooritushaldus- isikule antakse teatud soodustusi või tagatakse teatud sooritus. Nt toetust andmine, lubade andmine, samuti ametnike ametisse nimetamine. Õigusliku seotuse alusel sellest probleemist juba rääkisime. 1.
tegevusega. Nimetatud kriteeriumi alusel võib eristada kahte liiki avalikku haldust: o Võimuhaldus – Kui haldus kirjutab isikule ette teatud käsu, keelu või annab talle teatud õigusi, on tegemist võimuhaldusega. Haldus määrab ära ühepoolselt isikute õigused ja kohustused. Põhiliseks vahendiks võimuhalduse teostamiseks on haldusakt. o Lihthaldus – avaliku halduse liik, mille muu haldusülesanne täidetakse avaliku võimu alusel ja sealjuures ei kasutata võimuhalduse reguleerimise vahendeid avaliku võimu volitusel. (õiguslikult mittesiduvad arengukavad, igasugused organisatsioonilised aktid, millel puudub välismõju, halduslepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine, hariduse andmine avalik-õiguslikus ülikoolis ja teistes õppeasutuses
halduse, suunava halduse, maksuhalduse,varustava halduse (personali ja vahendite tagamine haldusülesannete täitmiseks). 7 Liigitamine haldustegevuses rakendatavate meetmete alusel. Eristatakse võimuhaldust ja lihthaldust. Kui haldus kirjutab isikule ette teatud käsu, keelu või annab talle teatud õigusi, on tegemist võimuhaldusega. Kui nendega tegemist ei ole, on lihthaldus. Võimuhaldus peab olema alati allutatud avalik-õiguslikule regulatsioonile. Peab olema haldusõiguse norm, millal haldus võib käsu anda ja millal isikute keelata. Lihthaldust võib teostada haldusõigusnormi alusel või eraõigusliku normi alusel. §6 Avaliku halduse seotus seadustega Haldus peab vastavalt PS-ga ühilduma seadustega. Haldusõiguses kehtib printsiip teha võib üksnes seda, mis on lubatud (erinevalt eraõigusest, kus võib teha seda, mis ei ole keelatud).
isikud teostavad võimuvolitustega funktsioone, mis võivad piirata õigusi või panna peale täiendavaid kohustusi. Peab toimuma avalik-õigusliku normi alusel. Selle võib ette näha seadusega, haldusakti või halduslepinguga. Avalike ülesannete üleandmine riigi või omavalitsusüksuste või ka teiste avalik- õiguslike juriidiliste isikute poolt moodustatud eraõiguslikele isikutele – formaalne avalike ülesannete üleandmine. Ei ole võimuhaldus vaid lihthaldus, mida võib teostada halduskandja ise või loob eraõigusliku juriidilise isiku ja annab lihtsalt haldusülesanded talle üle. Riik võib luua erinevaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid – äriühinguid, sihtasutusi, MTÜ-sid jne. Neid ülesandeid on vaja üle anda et koormust riigieelarvele vähendada (võib ohtu sattuda funktsiooni täitmise kvaliteet – näiteks Riigi Kinnisvara tegevuse tulemusel koolid ei saanudki kasu, mis oli äriühingu eesmärk).
nt kohustus hoida mingi tänav korras jne. Koormava ja soodustava halduse eristamine on vajalik, kuna vastavate rakendatavate abinõude regulatsioonid on erinevad. Haldusmeetmete õigusliku iseloomu alusel: a) võimuhaldus (käsk, keeld, teatud õigused isikule). Võimuhaldus on alati allutatud avalik-üiguslikule regulatsioonile. Määrab ära isiku õigused ja kohutused. Peamised vahenid on haldusakt/õigusakt ja määrused. b) lihthaldus. Teatud juhtudel puudub lihthaldusel õiguslik toime isikule. Nt. Arengukavad, halduslepingud jms. Teatud juhtudel on võimuhaldus ja lihthaldus põimunud, nt avalik- õiguslikud ülikoolid (eksmatrikuleerimine / immatrikuleerimine). Avalikul haldusel kui tegevusel on ka oma sisemine funktsionaalne struktuur. Sellest aspektist lähtudes mõeldakse funktsioonide all halduse eesmärkide, ülesannete poolt determineeritud halduse iseseisvaid ja eraldatud liike või suundi
– nt kohustus hoida mingi tänav korras jne. Koormava ja soodustava halduse eristamine on vajalik, kuna vastavate rakendatavate abinõude regulatsioonid on erinevad. Haldusmeetmete õigusliku iseloomu alusel: a) võimuhaldus (käsk, keeld, teatud õigused isikule). Võimuhaldus on alati allutatud avalik-üiguslikule regulatsioonile. Määrab ära isiku õigused ja kohutused. Peamised vahenid on haldusakt/õigusakt ja määrused. b) lihthaldus. Teatud juhtudel puudub lihthaldusel õiguslik toime isikule. Nt. Arengukavad, halduslepingud jms. Teatud juhtudel on võimuhaldus ja lihthaldus põimunud, nt avalik- õiguslikud ülikoolid (eksmatrikuleerimine / immatrikuleerimine). Avalikul haldusel kui tegevusel on ka oma sisemine funktsionaalne struktuur. Sellest aspektist lähtudes mõeldakse funktsioonide all halduse eesmärkide, ülesannete poolt determineeritud halduse iseseisvaid ja eraldatud liike või suundi
tehtud sarnaste otsustega so kui ükskord oleme saanud vastava tulemuse ja seda rakendanud, siis ei tohiks saada teist tulemust. §9. Avaliku halduse õiguslikud vormid HALDUSE TOIMIMINE: Võimuhaldus Mittevõimuhaldus (käsk, sund) e lihthaldus Korrahaldus Maksuhaldus Sooritushaldus (sooritus ja teenindussuhted) 16 Toetudes õigusnormidele võib haldus sekkuda isiku privaat- autonoomiasse, õigustesse ja vabadustest Olemas on riigiäriühingud. Teatud juhtudel on ätiühingute moodustamise eesmärk...
annaabi.ee 
