Ärevushäirete ravi Andres Tiinonen Ärevushäired F40 Foobsed ärevushäired e. foobiad F40.00 Agorafoobia paanikahäireta F40.01 Agorafoobia paanikahäirega F40.1 Sotsiaalfoobia F40.2 Lihtfoobiad F40.8 Muud täpsustatud foobiad F41 Muud ärevushäired F41.0 Paanikahäire F41.1 Generaliseerunud ärevushäire F41.2 Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire F41.3 Muud segatüüpi ärevushäired F41.8 Muud täpsustatud ärevushäired F42 Obsessiiv-kompulsiivne häire Foobsete ärevushäirete ravi Kognitiiv-käitumuslik teraapia! Sotsiaalfoobia SSRId MAOId Benzodiasepiinid Beeta-blokkerid vajadusel
tegemist täieliku depressioonisündroomiga. Lihtfoobia Lihtfoobia on foobia, mis piirdub väga spetsiifiliste situatsioonidega nagu - teatavad loomad, - kõrgus, - piksemürin, - pimedus, - lendamine, - eksam, - suletud ruum, - urineerimine avalikus käimlas, - teatavate toitude söömine, - hambaarsti külastamine, - vigastuse või vere nägemine. Ärevus võib olla paanikahoo tugevusega. Kulg: algus lapse- või varajases täiskasvanueas ning ravita jäädes võib kesta aastakümneid. Lihtfoobiad on sagedased, kuid nende tõttu abi saama pöördutakse harva. Sotsiaalne toimetulek oleneb sellest, kuivõrd inimesel õnnestub oma tegevust kahjustamata foobseid situatsioone vältida. Erinevalt agorafoobiast ei ole häirele omane lainetav kulg. Kiiritustõbi ja veneerilised haigused ning viimasel ajal ka AIDS on sagedasemad haigusfoobiate teemad. Diagnostilised juhised: Kindla diagnoosi korral peavad olema täidetud järgmised tingimused:
läheduses, võõras territoorium. Mudelõppimine. Eelsoodumus mõneks hirmuks võib olla õpitud lapseeas, oluliste pereliikmete käitumisest. Kulg: algus lapse- või varajases täiskasvanueas. Mõnikord kasvavad foobiad välja spetsiifilistest sündmustest (ähvardav koer, läbitehtud või nähtud autoõnnetus), kuid sagedamini saavad need alguse lapse sisemisest ebakindlusest ja ärevusest ning ravita jäädes võib kesta aastakümneid. Lihtfoobiad on sagedased, kuid nende tõttu abi saama pöördutakse harva. Kuigi sundnähud võivad algselt tekkida kindlalt piiritletud situatsioonides, kalduvad nad generaliseeruma mingis mõttes sarnastele stiimulitele. Objektide sarnasus võib olla kujus, suuruses, värvis jne. Eriti tavaline sundhäirete korral on generaliseerumine sümboolse tähenduse alusel. Sotsiaalne toimetulek oleneb sellest, kuivõrd inimesel õnnestub oma tegevust kahjustamata foobseid situatsioone vältida.
Ainuüksi mõte foobsesse situatsiooni sattumisest põhjustab tavaliselt ärevuse tõusu (ootusärevuse). Levinumateks foobiateks on agorafoobia (varasemalt lihtsalt avatud ruumi hirm, tänapäeval hirm hulga situatsiooonide ees, mis hõlmavad oma turvalisest keskkonnast väljumist, nt poodiminek, ühistransport, rahvamass jne); sotsiaalfoobia (hirm avaliku esinemise ja sotsiaalsete situatsioonide ees, hirm sattuda tähelepanu keskpunkti); erinevad lihtfoobiad, st hirm konkreetsete objektide või nähtuste ees, mis tegelikult ei ole nii ohtlikud, kui neid tajutakse (ämblikud, maod, kõrgus, kinnine ruum jne.) Foobiate raviks kasutatakse näiteks (kognitiiv-)käitumuslikku teraapiat (KKT) või desensitiseerimist. Üks näide tegelikust teraapiasessioonist (video, inglise keeles) F44 Dissotsiatiivsed (konversiooni-) häired Dissotsiatiivsete (või konversiooni-) häirete ühiseks jooneks on osaline või täielik normaalse
nägemine, kuumad ja külmad hood, punastamine. Vegetodüstoonia - Vegetatiivse närvisüsteemi häirest põhjustatud seisund, mis avaldub südamekloppimise, higistamise, südame lisalöökide ning kõrgenenud vererõhuna. Iiveldustunne, oksendamine, kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõrvetised. Anorgasmia, menstruatsiooni ebakorrapärasus, enneaegne seemnepurse. Higistamine, suukuivus, sage urineerimine. Lihtfoobiad Hirm mingi kindla, tegelikkuses ohutu objekti ees (nt kõrgus, äike, loomad, pimedus, kinnised ruumid, kurja õppejõu ees). Elupuhune esinemissagedus ~11%. Ravis esiplaanil käitumisteraapilised võtted. Ravimeid kasutatakse harva (vahel Xanax, vahel aitab platseeboravim). Paanikahäire Keskseim tunnus on korduvate tugevate ärevushoogude (paanikahoogude) esinemine ilma ühegi ilmse põhjuseta.
suhtes teistega või tingivad hospitaliseerimise, et takistada enese või teiste kahjustamist või esinevad psühhootilised sümptomid. 5) Sümptomid ei ole otseselt seotud ainete toimega või kehaliste haigustega. Ärevushäired ja stressiga seotud häired Ärevus- ja stressiga seotud häirete klassifikatsioon F40 Foobsed ärevushäired e. foobiad F40.00 Agorafoobia paanikahäireta F40.01 Agorafoobia paanikahäirega F40.1 Sotsiaalfoobia F40.2 Lihtfoobiad F40.8 Muud täpsustatud foobiad F41 Muud ärevushäired F41.0 Paanikahäire F41.1 Generaliseerunud ärevushäire F41.2 Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire F41.3 Muud segatüüpi ärevushäired F41.8 Muud täpsustatud ärevushäired F42 Obsessiiv-kompulsiivne häire Emotsionaalne stress ja ärevus Emotsionaalne stress = normaalne ärevus. Emotsionaalne distress e ülemäärane ärevus e haiguslik ärevus e ärevushäire. Sooritustase langeb, mida suurem on ärevus.
poomistunne, hingeldus. Vegetodüstoonilised: (südameveresoonkonna nõrkus) pearinglus- ja minestustunne, tinnitus (kõrvad hakkavad pinisema jms), hägune nägemine, kuumad ja külmad hood, punastamine, iiveldustunne, oksendamine, kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõrvetised. Anorgasmia: menstruatsiooni ebakorrapärasus, enneaegne seemnepurse, higistamine, suukuivus, sage urineerimine. Lihtfoobiad Hirm mingi kindla, tegelikkuses ohutu objekti ees (nt kõrgus, äike, loomad, pimedus, kinnised ruumid, kurja õppejõu ees). Elupuhune esinemissagedus ~11%. Ravis esiplaanil käitumisteraapilised võtted. Ravimeid kasutatakse harva (vahel Xanax, vahel aitab platseeboravim). Paanikahäire Keskseim tunnus on korduvate tugevate ärevushoogude (paanikahoogude) esinemine ilma ühegi ilmse põhjuseta. Üldjuhul algab ootamatult südamekloppimisega, nõrkus, valu rindkeres, õhupuudus,
9) Psühholoogilise arengu häired algavad imiku- või lapseeas. Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju või motoorika. Lapse kasvades jäävad need häired nõrgemaks. 10) Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tunde eluhäired siia alla kuuluvad aktiivsus- ja tähelepanuhäire, kiindumishäired jms. 110. Millised on foobia erinevad vormid? Foobia on tugev ja põhjendamatu hirm objekti või situatsiooni ees, mis ei ole tegelikult ohtlik. Foobia erinevateks vormideks on lihtfoobiad, agorafoobia ja sotsiaalfoobia. Lihtfoobia piirdub väga konkreetse objekti või situatsiooniga. Levinud on näiteks hirm pimeduse, kõrguse, lendamise, väikeste kinniste ruumide või vere nägemise ees. Agorafoobia hõlmab nii avatud ruumiga seotud kartust kui ka üldisemat kartust viibida rahvamassis või olukorras, kust on raske kiiresti ja takistusteta enda jaoks turvalisesse kohta jõuda (enamasti peetakse selleks kodu). Inimest hirmutab mõte, et ta võib minestada või muud
o Rahustuse otsimine o Kontrollimine arstile helistamine, lähedastelt kontrollimine o Füüsilise koormuse vältimine Ärevushäirete liigid Foobiad: - Iseloomulik kestev ja põhjendamatu hirm mingi objekti või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik Muud ärevushäired: - Ärevus ei ole seotud kindla välise objekti ega situatsiooniga, võib tekkida kus iganes Foobiad - Lihtfoobiad spetsiifilise objekti või situatsiooni kartus - Agorafoobia avalike kohtade kartus - Sotsiaalfoobia hirm sattuda tähelepanu keskpunkti ja negatiivse hinnangu osaliseks saamine Lihtfoobia - Märgatav ja püsiv hirm - Foobiaga kokkupuutumine tekitab peaaegu kohe reaktsiooni, lastel nutmise, jonnihoo, klammerdamise või tardumisega - Inimene mõistab et tema hirm on ülemäärane või põhjendamatu. Vastavalt sotsiaalkultuurilisele kontekstile
annaabi.ee 
