Lahustamisel on põhitõde, et sarnane lahustub sarnases. Polaarsed ühendid lahustuvad üldiselt paremini polaarsetes lahustites (vesi, dimetüülsulfoksiid, N,N-dimetüülformamiid, madalamad alkoholid) ja vähepolaarsed ühendid lahustuvad paremini mittepolaarsetes lahustites (eetrid, süsivesinikud). Anorgaaniliste soolade lahustamiseks on orgaanilistest lahustitest (solventidest) kõige sobivamad dimetüülsulfoksiid ja dimetüülformamiid. Kui lahustit on vaja hiljem lihtdestillatsioonil eraldada, on oluline ka lahusti lenduvus. Paljusid anorgaanilisi aineid (metalle, mineraale) saab viia lahusesse kasutades hapete või aluste vesilahuseid, kuid siin on tegemist keemilise lahustamisega kusjuures toimub keemiline reaktsioon. Lahuste liigitamine: -Tahked lahused -Vedelad lahused -Gaasilised lahused -Lahustamine kompleksina 4 Lahuste kontsentratsioonid
kasutatakse veeaurudestillatsiooni aparatuuris, ja lisatakse umbes 40 ml 10%-list NaOH (püsiva leeliselise reaktsioonini). Aniliin destilleeritakse veeauruga, kuni destillaat muutub läbipaistvaks. Aniliinikiht eraldatakse jaotuslehtris ja veekiht küllastatakse NaCl-ga (100 ml lahusele umbes 35 g soola) ning ekstraheeritakse kaks korda eetriga (~35 ml). Eetrikihid lisatakse aniliinile, kuivatatakse veevaba kaaliumkarbonaadiga. Eeter eraldatakse lihtdestillatsioonil, vesijahuti asendatakse õhkjahutiga ja destilleeritakse aniliin, kogudes fraktsiooni temperatuuril 180-184 °C. 4 1.4.2.Atsetaniliidi süntees Keeduklaasis segatakse 100 ml vett, 4 ml kontsentreeritud HCl ning lisatakse 4,9 ml aniliini. Lahus soojendatakse 50 °C-ni, lahustatakse selles 5,7 ml äädikhappe anhüdriidi ja lisatakse kohe ka lahus, mis on valmistatud7,5 g Na-atsetaadist 25 ml vees. Segu jahutatakse, vajadusel üleöö, ja saadud kristallid filtritakse. Kristalle
Tabelist, kus on antud H2O rõhud sõltuvalt temperatuurist, katse sooritamise momendil. 16. Kirjutage magneesiumi ja alumiiniumi reaktsioonivõrrandid soolhappega. Mg+ 2HCl->MgCl2 + H2; 2Al+ 6HCl-> 2AlCl3 + 3H2. 17. Miks peavad Mg hulga määramisel katse alguses olema vee nivood mõlemas büretis ühekõrgusel? Selleks, et rõhk bürettides oleks võrdne välisrõhuga. 1. Kuidas saab eraldada tahket lahustuvat ainet segust mittelahustuva ainega? Filtreerimise abil/ lihtdestillatsioonil (kui filterpaber süüakse happe poolt läbi) 2. Kuidas määrati soola mass liiva-soola segus (katse käik, arvutused)? Vt protokoll 2.1. 3. Mis on areomeeter? Milleks ja kuidas kasutatakse areomeetrit? Areomeetriga mõõdetakse vedeliku tihedust, pannakse lahusesse ja vaadatakse, kui sügavale vajub- mida sügavamale vajub, seda vähem tihedam on vedelik. Areomeetri näit näitab täpselt ära lahuse tiheduse. Kasutasime keedusoola tiheduse määramiseks. 6
Etüülbensoaat Kolbi paigutatakse 12 g bensoehapet, 50 ml etanooli ja lisatakse 4 ml kontsentreeritud väävelhapet. Segu keedetakse püstjahuti all veevannil 3 tundi. Püstjahuti asendatakse destillatsiooniseadmega ning reageerimata etanool destilleeritakse. Jääk jahutatakse, segatakse 100 ml külma veega ning neutraliseeritakse tahke naatriumkarbonaadiga. Produkt ekstraheeritakse segust eetriga, ekstrakt pestakse veega ning kuivatatakse veevaba naatriumsulfaadiga. Lihtdestillatsioonil destilleerub algul eeter, produkti fraktsioon kogutakse temperatuuril 206-210 °C. Saagis on ligikaudu 70% teoreetilisest. Sünteesiks vajalikud ainehulgad: Aine Hulk moolides Hulk grammides Hulk ml Tolueen 0,0543 mol 5g 4,35 ml KMnO4 0,107 mol 17 g 46 ml
Kolbi paigutatakse 12g bensoehapet, 50 ml etanooli ja lisatakse 4ml kontsentreeritud väävelhapet. Segu keedetakse püstjahuti all veevannil kolm tundi. Püstjahuti asendatakse destillatsiooniseadmega ning reageerimata etanool destilleeritakse. Jääk jahutatakse, segatakse 100ml külma veega ning neutraliseeritakse tahke naatriumkarbonaadiga. Produkt ekstraheeritakse segust eetriga, ekstrakt pestakse veega ning kuivatatakse veevaba naatriumsulfaadiga. Lihtdestillatsioonil destilleerub algul eeter, produkti fraktsioon kogutakse temperatuuril 206-210°C. Saagis ligikaudu 70% teoreetilisest. 2. Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid Bensoehappe süntees: Etüülbensoaadi süntees: O O C OC2H5 OH H2SO4 + C2H5OH + [H2O] 2.2 Aparatuuride skeemid 2.3 Arvutused
lakkab. Reaktsioonisegu jahutatakse ja valatakse keeduklaasi umbes 100 ml jäävee segusse. Ettevaatust, äge reaktsioon! Alumiiniumi aluseliste soolade lõhustamiseks lisatakse portsjon 10%-list soolhapet (valge tahke osa lahustub). Eraldatakse benseenikiht ja veekihti ekstraheeritakse kaks korda eetriga (2x20ml). Ühendatud benseeni ja eetriekstrakte pestakse veevaba naatriumsulfaadiga. Solvendid eraldatakse lihtdestillatsioonil ja jääk destilleeritakse vaakumis, kogudes fraktsiooni 85-90°C/12 mmHg või 100-105°C/30 mmHg. Oodatav saagis on ligikaudu 80% teoreetilisest. 1-FENÜÜLETANOOL Reaktiivid: etanool 25 ml NaBH4 1,22ml Atsetofenoon 12g Aparatuur: 150 ml kolmekaelaline kolb, tilklehter, segur, termomeeter, lihtdestillatsiooni aparatuur, vaakumadestillatsiooni aparatuur 150 ml kolvis lahustatakse 1,22 g NaBH4 25 ml etanoolis
Reaktsioonisegu jahutatakse ja valatakse keeduklaasi umbes 100 ml jäävee segusse. Ettevaatust, äge reaktsioon! Alumiiniumi aluseliste soolade lõhustamiseks lisatakse portsjon 10%-list soolhapet (valge tahke osa lahustub).Eraldatakse benseenikiht ja veekihti ekstraheeritakse kaks korda eetriga (2x20 ml).Ühendatud benseeni ja eetriekstrakte pestakse veega, 10%-lise NaOH lahusega, uuesti veega ja kuivatatakse vaavaba naatriumsulfaadiga. Solvendid eraldatakse lihtdestillatsioonil ja jääk destilleeritakse vaakumis, kogudes fraktsiooni 85 -90 /12 mmHg või 100-105 /30 mmHg. Oodatav saagis on ligikaudu 80% teoreetilisest. 1-fenüületanool Reaktiivid: etanool 25 ml NaBH4 1,22 g Atsetofenoon 12 g Aparatuur: 150 ml kolmekaelaline kolb, tilklhter, segur, termomeeter, lihtdestillatsiooni aparatuur, vaakumdestillatsiooni aparatuur. 150 ml kolvis lahustatakse 1,22 g NaBH4 25 ml etanoolis. Pideval segamisel lisatakse
· Fenoolftaleiiniga on võimalik selgeks teha aluselist keskkonda. Ta hüdrolüüsub seal. 79. Destillatsioon: · Põhimõte: Destillatsiooni puhul kuumutatakse eraldatav segu keemiseni, tekkivad aurud juhitakse jahutisse, kondenseeritakse ja kogutakse destillaadina. · Ainete eraldamine: Orgaaniliste ainete eraldamine destillatsioonil põhineb üksikühendite keemistemperatuuride erinevusel. Kui segu komponentide keemistemperatuurid erinevad vähe (vähem kui 50°C), ei ole neid lihtdestillatsioonil võimalik täielikult eraldada, kuigi ka sel juhul on destillaat rikastunud kergemini keeva komponendiga. Destillatsiooni käigus väheneb madalamal temperatuuril keeva komponendi kogus eraldatavas segus pidevalt. · Keemistemperatuuri määramine lihtdestillatsiooni abil: Lihtdestillatsiooni abil saab hästi määrata vedelike keemistemperatuure, see lihtsustab ainete identifitseerimist. Tavaliselt määratakse keemistemperatuurid termomeetriga destillatsiooni käigus
atmosfäärirõhul ja teine, masuudi lahutamise kolonn, vaakuumis . Toornafta läbib kõigepealt esimese ja teise kolonni soojusvaheti, mille tulemusena ta soojeneb üles, seejärel suunatakse ta esimese kolonni toruahju, kus ta kuumutatakse üles ning juhitakse esimese kolonni alumisse otsa. Toruahjus põletatakse vedel-või gaasilist kütust. Kolonnist väljuvad (bensiini) aurud kondenseeritakse ning osaliselt suunatakse kolonni .Bensiini saagis nafta lihtdestillatsioonil oleneb nafta koostisest . Mootorikütus on seda kõrgema kvaliteediga, mida kõrgem on oktaanarv. Peale selle peab kütus olema keemiliselt stabiilne, mittekorrodeeriv .Lennukibensiin ;diisel. 4.Määrdeõlide tootmine Toornafta destillatsioonil saadud määrdeõlide fraktsioonid suunatakse ümberdestilleerimisele vaakumis, et eraldada kergemaid jääke. Edasi on vaja määrdeõli puhastada vahast, kuna viimased on parafiinid C20.....C30, mis talvel põhjustavad
Mõnede reaktsioonide puhul eraldub valgust aga ka toatemperatuuril mittesoojuslik valguskiirgus ehk luminestsents. 2) Destillatsioon (põhimõte, otstarbekus) Destillatsiooni puhul kuumutatakse eraldatav segu keemiseni, tekkivad aurud juhitakse jahutisse,kondenseeritakse ja kogutakse destillaadina. Orgaaniliste ainete eraldamine destillatsioonil põhineb üksikühendite keemistemp.-de erinevusel. Kui segu komponentide keemistemperatuurid erinevad vähe (vähem kui 50°C), ei ole neid lihtdestillatsioonil võimalik täielikult eraldada, kuigi ka sel juhul on destillaat rikastunud kergemini keeva komponendiga. Destillatsiooni käigus väheneb madalamal temperatuuril keeva komponendi kogus eraldatavas segus pidevalt. Destilleerimist kasutatakse vedelike puhastamiseks mittelenduvatest või vähelenduvatest lisandites, näiteks destilleeritud vee saamine looduslikust veest. Ainete puhastamist destilleerimise abil on otstarbekas rakendada järgmistel juhtudel:
Ja seda mitte niivõrd bensiini põhikomponentide, kuivõrd (12-15%), bensiin (kuni 70%) ja koks (4-6%). kontsentreeritakse ja puhastatakse destillatsiooniga kuni lisandite tõttu. Krakkgaasid sisaldavad: etüleeni, propaani, propüleeni, 91%-lise isopropanool-vee segu azeotroopse punktini, Bensiini saagis nafta lihtdestillatsioonil (sisuliselt butaani, butüleeni jt. süsivesinikke, mis on orgaanilise kt. 80,4 C) (Fig. 19.1). rektifikatsioonil) oleneb nafta koostisest ning on piirides sünteesi tooraineks. Krakk-jääki kasutatakse 10. Etüleen (Eteen) 3-20% (st suhteliselt madal). Saadava bensiini katlakütusena. Etüleen on tootmismahtudelt üks suuremaid kemikaale oktaanarv on 50-80
annaabi.ee 
