suhteliselt väheaktiivne aatomitevaheline side väga tugev kuumutamisel aktiivsem atomaarne tugevam oksüdeerija väga ebapüsiv osoon terava lõhnaga, sinaka värvusega, mürgine ebapüsiv lagunedes eraldab atomaarset hapnikku saadakse laboris hapnikurikaste ainete kuumutamisel vesinikperoksiidi laguemisel katalüsaatori mõjul vee elektrolüüs kasutamine terasesulatuses, keevitustöödel, keemiatööstuses, põlemisprotsessides, meditsiinis S-väävel ei lahustu vees keeb 444 kraadi juures lihtainetes halvima elektrojuhtimisega ei märgu sulamistemp madal H2S väga mürgine värvuseta, õhust raskem ebameeldiv lõhn saamine laboris tahkele sulfiidile või lahusele tugeva happe lisamisel SO2 terava lõhnaga värvusetu gaas saadakse laboris sulfitite reageerimisel tugeva happega tööstused väävli põletamisel või sulfiidsete maakide põletamisel SO3 kergesti lenduv vedelik väga tugev oksüdeerija reageerib tormiliselt veega, eraldades palju soojust
Kovalentne side · Jaguneb polaarseks ja mittepolaarseks kovalentseks sidemeks. · Mittepolaarne esineb lihtainetes ühe ja sama elemendi aatomite vahel,elektronegatiivsuste(EN) erinevus on EN=0. Sellise sideme korral kuulub ühine elektronpaar võrdselt mõlemale aatomile. · Polaarnse esineb erinevate elementide aatomite vahel, side on aatomite vahel, mille elektronegatiivsuste erinevus on väike EN=1,7 Aatomid püüavad omastada väärsigaaside elektronstruktuuri. Sellise sideme korral tõmbab metallilisem element aatomi endale.
nende väliskihil on 8 elektroni - pole põhjust ei juurde võtta ega ära anda. Nende aatomiraadius on suhteliselt väike ja elektronegatiivsus kõrge. Seetõttu käituvad nad sageli keemilistes reaktsioonides oksüdeerijatena - seda eriti metallide suhtes, kes lihtainena on vaid redutseerijad. Siiski võivad mittemetallid käituda reaktsioonides ka redutseerijatena. Seega on mittemetalliliste elementide oksüdatsiooniastmed ühendites nii positiivsed kui negatiivsed. Mittemetallides (lihtainetes) esineb mittepolaarne kovalentne side enamus on molekulaarsed ained (O2, H2, N2, Hal2, S8, P4) Mõned on atomaarsed ained (C, Si) 1 Faktid Mittemetallid – kuuluvad kõik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Välisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel.
(O, O2, O3), 2) molekulide paigutuse poolest kristallis (väävli erinevad allotroobid), 3) struktuuri poolest (süsiniku allotroobid grafiit ja teemant). · Enamik mittemetalle on väga halvad elektri- ja soojusjuhid. · Mittemetallide aatomid on metalli aatomitega võrreldes suhteliselt väikesed => aatom hoiab elektrone tugevalt kinni (suurem elektronegatiivsus võrreldes metallidega)=> elektrone on lihtsam juurde võtta kui loovutada. · Lihtainetes on aatomite vahel kovalentsed sidemed (O2, H2, H2O). · Metallidega reageerimisel käituvad mittemetallid oksüdeerijana. · Kõige aktiivsemad mittemetallid on VIIA rühmas (võtavad kergesti juurde ühe elektroni). Kõige vähemaktiivsemad (keemiliselt inertsed) on VIIIA rühma mittemetallid (väärisgaasid) kuna nende väliskihil on 8 elektroni => pole põhjust ei juurde võtta ega ära anda. VESINIK 1. Üldiseloomustus
(O, O2, O3), 2) molekulide paigutuse poolest kristallis (väävli erinevad allotroobid), 3) struktuuri poolest (süsiniku allotroobid grafiit ja teemant). · Enamik mittemetalle on väga halvad elektri- ja soojusjuhid. · Mittemetallide aatomid on metalli aatomitega võrreldes suhteliselt väikesed => aatom hoiab elektrone tugevalt kinni (suurem elektronegatiivsus võrreldes metallidega)=> elektrone on lihtsam juurde võtta kui loovutada. · Lihtainetes on aatomite vahel kovalentsed sidemed (O2, H2, H2O). · Metallidega reageerimisel käituvad mittemetallid oksüdeerijana. · Kõige aktiivsemad mittemetallid on VIIA rühmas (võtavad kergesti juurde ühe elektroni). Kõige vähemaktiivsemad (keemiliselt inertsed) on VIIIA rühma mittemetallid (väärisgaasid) kuna nende väliskihil on 8 elektroni => pole põhjust ei juurde võtta ega ära anda. VESINIK 1. Üldiseloomustus
Kokku on metalle 22 tükki . On olemas gaasilisi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, Heelium, neoon, argoon, krüptoon, ksenoon, radoon), tahkeid (seleen, väävel, boor, räni, jood, fosfor, süsinik) ja üks tavatingimuses vedel aine milleks on broom. Looduses võivad mittemetallid esineda mitmete allotroopidena ehk esineda mitme lihtainena. Paljud mittemetallid on halvad elektrija soojusjuhid. Lihtainetes on aatomite vahel kovalentne side ehk ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahel moodustuv keemiline side. Metallidega reageerimisel toimivad mittemetallid oksüdeerijana. Mittemetallid ja nende ühendid looduses ning kasutusest keskkonda sattumisel · Süsinik. Süsinikku on elusa looduse peamine koostisosa, omandatakse taimede poolt fotosünteesiprotssesis
Metallid- keemilised elemendid, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad metallilise võre. Põhomadused: · Elektrijuhtivus · Soojusjuhtivus · Plastilisus · Metalne läige Mittemetallid- suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone Põhiomadused: · Võivad esineda looduses mitmete allotroopidena · Väga halvad elektri ja soojusjuhid · Suhteliselt väikesed aatomid · Lihtainetes aatomite vahel kovalentsed sidemed · Mettalidega reageerides käituvad oksüdeerijana · Määra aineklass ja keskkond vesilahuses: Keemiline rakstioon: · On- protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest tekib keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet · Kiirust mõjutavad tegurid: temperatuuri tõstmine, konsentratsiooni suurendamine,
metallilised omadused. mittemetallilised omadused. (oksüdeeruvad) Rühmas omadused Ülevalt alla ↓ tugevnevad Ülevalt-alla ↓ nõrgenevad metallilised omadused. B- mittemetallilised omadused. rühmades suureneb Lihtainetes-mittepol kov side aktiivsus rühmast ↑ Allotroopia on nähtus, kui 1 element moodustab mitu erinevat lihtainet FÜÜSIKALISED OMADUSED METALLID MITTEMETALLID Elektrijuhtivus Ei juhi elektrit (v.a grafiit)
Kui kahte aatomit seob kaks või kolm ühist elektronipaari, on tegu kordse sidemega (kaksik- või kolmikside): OCO, NN. Kovalentsel sidemel on kaks alaliiki. Mittepolaarne kovalentne side tekib ühe ja sama mittemetalilise elemendi aatomite vahele. Mõlemad aatomid mõjutacad ühist elektronipaari võrdse jõuga ja molekul on mittepolaarne (ei teki poolusi). Mittepolaarne kovalentne side esineb mittemetallides (lihtainetes!), näiteks HH, OO, NN. Kuna C ja H elektronegatiivsuste erinevus on tühine, siis loetakse ka nendevahelised sidemed mittepolaarseteks (näiteks süsivesinikes). Polaarne kovalentne side tekib erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahele. Tavaliselt tõmbab üks aatom ühist elektronipaari tugevama jõuga kui teine (elektronegatiivsused on erinevad, kuid mitte väga palju). Seepärast tekivad molekulis poolused.
KEEMILINE SIDE Keemiline side on ühine elektronpaar Sideme tekkeenergia on ühendi püsivuse mõõt Aatomorbitaalide kattumisel tekib molekulorbitaal Elektronegatiivsus (X) iseloomustab jõudu,millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid elektrone. Elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabelis noolega näidatud suunas. Sarnaste elementide (X<0,4) vahel tekib kovalentne side · Lihtainetes mittepolaarne kovalentne side HH NN · Liitainetes polaarne kovalentne side - O=C+=O- O- + H H+ Vastandite vahel (X >1,9) tekib iooniline side Na+ Cl:- Metalliline side metallides (Na, Ca, Al, Fe, Cu jne...) Doonor-aktseptorside e. koordinatiivne side :NH3 + H+ NH+4 Vesinikside on doonor-aktseptorsideme erijuht
KEEMILINE SIDE Keemiline side on ühine elektronpaar Sideme tekkeenergia on ühendi püsivuse mõõt Aatomorbitaalide kattumisel tekib molekulorbitaal Elektronegatiivsus (X) iseloomustab jõudu,millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid elektrone. Elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabelis noolega näidatud suunas. Sarnaste elementide (X<0,4) vahel tekib kovalentne side · Lihtainetes mittepolaarne kovalentne side HH NN · Liitainetes polaarne kovalentne side - O=C+=O- O- + H H+ Vastandite vahel (X >1,9) tekib iooniline side Na+ Cl:- Metalliline side metallides (Na, Ca, Al, Fe, Cu jne...) Doonor-aktseptorside e. koordinatiivne side :NH3 + H+ NH+4 Vesinikside on doonor-aktseptorsideme erijuht
KEEMILINE SIDE Keemiline side on ühine elektronpaar Sideme tekkeenergia on ühendi püsivuse mõõt Aatomorbitaalide kattumisel tekib molekulorbitaal Elektronegatiivsus (X) iseloomustab jõudu,millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid elektrone. Elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabelis noolega näidatud suunas. Sarnaste elementide (X<1,9) vahel tekib kovalentne side · Lihtainetes mittepolaarne kovalentne side H H N º N · Liitainetes polaarne kovalentne side d O=Cd+ =Od Od d+ H Hd+ Vastandite vahel (X >1,9) tekib iooniline side Na + Cl: Metalliline side metallides (Na, Ca, Al, Fe, Cu jne...) Doonoraktseptorside e. koordinatiivne side :NH3 + H + ® NH + 4
Min. o.-a. on vastavuses n-8. Vahepealne o.-a. on püsivast o.-a. 2 võrra väiksem. Püsivad o.-a. H(I); B(III); C, Si(IV); N(-III); P,As(V); O, S(-II); Se, Te(VI); F, Cl, Br, I(-I). Poolmetallid on metalliliste ja mittemetalliliste omadustega elemendid. Neil on läige, haprad, raskesti töödeldavad, elektrijuhtivuselt vahepealsed(pooljuhid) Mittemetallide ühised füüsikalised omadused · Kõik on väga erinevate värvustega · Ei juhi elektrit · Lihtainetes on kovalentsed sidemed · Esineb allotroopiat Allotroopia Nähtus, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena. · Erinev aatomite arv(nt hapnik) · Erinev molekulide paigutus(nt väävel) · Erinev aatomite paigutus kristallvõres(nt teemant ja grafiit) Vesinik VIIA rühmas sellepärast ka, et tal on halogeenidega sarnaseid omadusi. Hapniku ja räni järel üks levinumaid elemente. Lihtainena on teda suhteliselt vähe
juurde võtta ega ära anda. Nende aatomiraadius on suhteliselt väike ja elektronegatiivsus kõrge. Seetõttu käituvad nad sageli keemilistes reaktsioonides oksüdeerijatena seda eriti metallide suhtes, kes lihtainena on vaid redutseerijad. Siiski võivad mittemetallid käituda reaktsioonides ka redutseerijatena. Seega on mittemetalliliste elementide oksüdatsiooniastmed ühendites nii positiivsed kui negatiivsed. Mittemetallides (lihtainetes) esineb mittepolaarne kovalentne side enamus on molekulaarsed ained (O2, H2, N2, Hal2, S8, P4) Mõned on atomaarsed ained (C, Si) Metallidest on nad päris erinevad ja seda peamiselt ehituses, kus kõik aatomid on omavahel ühendatud (ei jää sellist vaba ruumi nagu metalli kristallis, kus elektronid saaksid vabalt liikuda). Lisaks on nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. Näiteks on neil väga
metallioonide akumuleerumine põhjasetetes metallide seondumine turbas, mullas. Komplekseerumise tähtsus keskkonnas _ Metallide sattumine vette lahustumatutest (rasklahustuvatest) ühenditest keskkonnas liikuvaks muutumine,_ Metalliioonide sidumine vees lahustumatute kompleksühendite koosseisus. Redoksreaktsioon muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed ,oksüdeerija seob elektrone oksüdatsiooniaste väheneb,redutseerija loovutab elektrone oksüdatsiooniaste suureneb.Oksüdatsiooniaste _ Lihtainetes on elementide oksüdatsiooniaste 0_ Üheaatomilise iooni oksüdatsiooniaste võrdub iooni laenguga_ Hapniku oksüdatsiooniaste ühendites on tavaliselt II_ Vesiniku oksüdatsiooniaste ühendites (mittemetallidega)tavaliselt I _ Neutraalse ühendi koostiselementide oksüdatsiooniastmete summa on 0. Redoksreaktsioonide näiteid metallide hävinemine ümbritseva keskkonna toimel keemiline elektrokeemiline korrosioon (metall+ elektrolüüt)
Ta esineb aatomite vahel molekulides (või kristallides). Ühine elektronpaar tekib ühinevate aatomite väliskihi üksikutest elektronidest ja liigub ümber mõlema aatomi tuuma. H· + · H ® H : H ehk H-H Kovalentsel sidemel on kaks alaliiki: Mittepolaarne kovalentne side tekib ühe ja sama elemendi aatomite vahele. Mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga ja molekulis ei teki poolusi. Mittepolaarne kovalentne side esineb mittemetallides (lihtainetes!). Näiteks: H-H, O=O, NN Polaarne kovalentne side tekib erinevate mittemetallide aatomite vahele. Tavaliselt tõmbab üks aatom ühist elektronpaari tugevama jõuga kui teine. Seepärast tekivad molekulis poolused (*osalaengud, mis on väiksemad elektroni laengust; tähistatakse d - või d +). Negatiivse osalaengu omandab see aatom, kes tõmbab ühist elektronpaari rohkem enda poole. Teine aatom omandab positiivse osalaengu. Polaarne kovalentne side esineb mittemetallioksiidides, hapetes,
1) aatomite arvu poolest (O, O2, O3) 2) molekulide paigutuse poolest kristallis (vaavli erinevad allotroobid) 3) struktuuri poolest (susiniku allotroobid grafiit ja teemant). · Enamik mittemetalle on vaga halvad elektri- ja soojusjuhid. · Mittemetallide aatomid on metalli aatomitega vorreldes suhteliselt vaikesed => aatom hoiab elektrone tugevalt kinni (suurem elektronegatiivsus vorreldes metallidega)=> elektrone on lihtsam juurde votta kui loovutada. · Lihtainetes on aatomite vahel kovalentsed sidemed (O2, H2, H2O). · Metallidega reageerimisel kaituvad mittemetallid oksudeerijana. · Koige aktiivsemad mittemetallid on VIIA ruhmas (votavad kergesti juurde uhe elektroni). Koige vahemaktiivsemad (keemiliselt inertsed) on VIIIA ruhma mittemetallid (vaarisgaasid) kuna nende valiskihil on 8 elektroni => pole pohjust ei juurde votta ega ara anda. 8. Mis on keemiline reaktsioon? Nimeta keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid
Propaan C3H8 C3H7 propüülrühm jne 1) Mille poolest erinevad kütteväärtus ja energeetiline väärtus? 2) Tahma saamise võrrand 3) Metaani reageerimine Br'ga. 4 etappi asendusreaktsioonides. 4) Alkaanide haolgeenühendite kasutusalad (freoonid) 1) Kütteainete puhul arvutatakse kütteväärtust, toiduainete puhul nende energeetilist väärtust. 2) Protsessi käigus toimub metaani lagunemine lihtainetes. Lagunemiseks on vaja 1500 kraadi. Keemiatööstuses vajalik protsess, nii saadakse keemia- ja trükitööstusele vajalikku tahma ning eraldunud vesinikku võib kasutada ka ammoniaagi sünteesil. 3) CH4 + Br2 -> CH3Br + HBr CH3Br + Br2 -> CH2Br2 + HBr CH2Br2 + Br2 -> CHBr3 + HBr CH3Br + Br2 -> CBr4 + HBr 4) Freoone kasutatakse külmutusagregaatides, aerosoolpakendites täitegaasina (värvid, lakid, mürkkemikaalid, deodorandid jne)
2. Moolide arvu leidmine gaasilises olekus puhtale ainele mahu kaudu (NB! mitte vedelikule) kus V0 on gaasi maht normaaltingimustel, Vm ühe mooli gaasi maht normaaltingimustel, 22,4 dm3/mol Oksüdatsiooniaste Oksüdatsiooniaste on aatomi formaalne laeng ühendis eeldusel, et molekul on üles ehitatud ioonidest ühe aatomi kaupa. Oksüdatsiooniaste tähistatakse rooma numbriga, kasutades lisaks miinusmärki ja nulli. Oksüdatsiooniastme määramisel on abiks järgnev: 1. lihtainetes on elemendi (aatomite) oksüdatsiooniaste 0; 2. ühend tervikuna on elektroneutraalne, aatomite oksüdatsiooniastmete summa molekulis on 0; 3. üheaatomilise iooni laeng on võrdne oksüdatsiooniastmega; 4. mitmeaatomilise iooni laeng võrdub oksüdatsiooniastmete summaga; 5. keemilises ühendis oleva vesiniku oksüdatsiooniaste on tavaliselt +I, v.a. metallihüdriidides I; 6. keemilises ühendis oleva hapniku oksüdatsiooniaste on tavaliselt II, v.a. peroksiidides (
, ka raskmetallide kloriidid Lihtainena: kollakasroheline terava lõhnaga lämmatav, mürgine raske gaas Kergesti vedelduv (ktº –34,0ºC) lahustub kergesti mittepolaarsetes vedelikes, vähem vees (ca 1 massi% külmas vees) Veega moodustab hüdraate (klatraate), näit. Cl2 · 6H2O Kloori molekul on kaheaatomiline: Cl2 Sideme pikkus (gaasis) 0,1987 nm 3.27.2. Keemilised omadused Oksüdatsiooniastmed: -1 (kloriidides), 0 (lihtainetes), +1 (hüpokloritides), +3 (kloritides), +5 (kloraadides), +7 (perkloraadides) Kloor – üks kõige aktiivsemaid keemilisi elemente Reageerib vahetult kõigi metallidega ja enamiku mittemetallidega Mittemetallidest: reaktsioon O2, N2 ja Xe-ga vajab erilist aktivatsiooni (UV-kiirgus, elektrilaeng) Ülejäänud juhtudel piisab kuumutamisest Cl2-ga ei reageeri (ei otseselt ega kaudselt) 3 kergemat väärisgaasi (He, Ne, Ar) Lihtainete reageerimisel Cl2-ga → kloriidid Cl-
annaabi.ee 
