E200 Sorbiinhape E201 Naatriumsorbaat E202 Kaaliumsorbaat E210 Bensoehape E211 Naatriumbensoaat E214-219 Hüdroksübensoaadid E220-E228 Väävlishape ja sulfitid Värvained (asovärvid) E102 Tartrasiin E110 Paraoran E123 Amarant E124 Uuskoshenill E151 Briljantmust Antioksüdandid E320 Butüülhüdroksüanisool (BHA) E321 Butüülhüdroksütolueen (BHT) E300 on tuttav C-vitamiin Levinud toiduainetööstuses. Lastetoitudesse, jookidesse, lihatoodetesse ja aedviljahoidistesse. Kui seda ei kasutata ülisuurtes kogustes, pole sel ka kahjulikku kaastoimet. Kaaliumsorbaat (E202) on säilitusaine. Beeta-karotiin (E160a)on looduslik lisaaine,mis annab toidule oranzhi värvi.
lihatoodetele ilusa roosa värvuse andmiseks. Alles hiljem avastati, et nitritid suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse. Tänapäeval on aga teada , et nitritid võivad reageerides toiduainetes erinevate amiinidega anda kantserogeenseid nitrosoamiine. Vaatamata sellele on nitritite kasutamine siiani enamikes maades lubatud, kuna antimikrobiaalset toimet peetakse tähtsamaks kui nitrosoamiinide tekke ohtu. Nitrosoamiinide teket püütakse alla suruda lisades lihatoodetesse C- ja E- vitamiine. Tuntud konservandid on ka sorbiin- ja bensoehape ning nende soolad, mida leidub ka mõnedes marjades. Antioksüdandid Toiduaine võib rikneda, kui halveneb ta maitse, välimus, väheneb toiteväärtus. Tihti ei kaasne nende muutustega otsene oht tervisele, kuid inimesed ei taha selliseid toiduaineid osta. Tüüpiliseks näiteks on kooritud õunte ja kartulite tumenemine ja rasva rääsumine. Laialdaselt kasutatakse antiöksüdantidena askorbiinhapet /E 300/, mida lisatakse
Pärast seda hakati seaduslikult reguleerima nitritite sisaldust värsketes ja valmistoodetes. Nitritit oli lubatud lisada ainult koos tavalise soolaga (sisaldus 0,5% ja mü 0,6%). Aga nitraate tohtis lisada otseselt puhtal kujul lihasegudele. Alates aastast 1982 hakati piirama ka nitraatide koguse (lisatav kogus 300-600 mg/kg ning jääk valmistootes 100-600 mg/kg.) Nitriti ja nitraati lisatava koguse piiramist hakati järgima ka Euroopas. Aasta 1995 Taanis keelati nitraatide lisamist lihatoodetesse. Alates aastast 2006 Euroopas on lubatud lisada nitraate 150 mg/kg ja nitritit 100-150 mg/kg. Nende arvudega kaasnevad palju erandeid. Nitriti koguse reguleerimine seadusega näitab, et paljudes maades nitrit on tunnustatud nagu mürkaine. Nitraat on vähem mprgine, kuid see on ka vähem effektiivne. Nitriti ja nitraatide vaheline seos Tänu sellele, et nitrit on võimeline oksüdeerida nitraadiks, võib leiduda nitraadi nendes toodetes kuhu seda pole lisatud.
250) ja naatriumnitraat (E 251), mida hakati lihale ja lihatoodetele lisama roosa värvuse andmiseks · Nitritid suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse. · Nitritid võivad toiduainetes erinevate amiinidega reageerides anda kantserogeenseid nitrosoamiine. · Vaatamata sellele on nitritite kasutamine lubatud, kuna antibakteriaalset toimet peetakseolulisemaks kui nitrosoamiinide tekke ohtu. · Nitrosoamiinide teket püütakse pärssida lihatoodetesse C- ja E- vitamiini lisades. · Konservantidest on tervisele ohtlikud importpuuviljade pritsimiseks kasutatavad difenüül (E 230), ortofenüülfenool (E 231), naatriumortofenüülfenool (E 232) ja tiabendasool (E233). · Üsna sageli põhjustavad allergiat ka sünteetilised antioksüdandid, nagubutüülhüdroksüanisool (E 320) ja butüülhüdroksütolueen (E 321). · Tuntud konservandid on sorbiin- ja bensoehape ning nende soolad, mida leidub ka mõnedes marjades.
Nitritit oli lubatud lisada ainult koos tavalise soolaga. Aga nitraate tohtis lisada otseselt puhtal kujul lihasegudele (nitraat muutub nitritiks bakterite tegevuse toimel). 11 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Nitraadid ja nitritid Alates aastast 1982 hakati piirama ka nitraatide koguse. 1995.a Taanis keelati nitraatide lisamist lihatoodetesse. Alates aastast 2006 Euroopas on lubatud lisada nitraate 150 mg/kg ja nitritit 100-150 mg/kg. Nende arvudega kaasnevad palju erandeid. Nitriti koguse reguleerimine seadusega näitab, et paljudes maades nitrit on tunnustatud nagu mürkaine. Nitraat on vähem mürgine, kuid see on ka vähem effektiivne. Tänu sellele, et nitrit on võimeline oksüdeerida nitraadiks, võib leiduda nitraadi nendes toodetes kuhu seda pole lisatud.
lihatoodetele ilusa roosa värvuse andmiseks. Alles hiljem avastati, et nitritid suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse. Tänapäeval on aga teada , et nitritid võivad reageerides toiduainetes erinevate amiinidega anda kantserogeenseid nitrosoamiine. Vaatamata sellele on nitritite kasutamine siiani enamikes maades lubatud, kuna antimikrobiaalset toimet peetakse tähtsamaks kui nitrosoamiinide tekke ohtu. Nitrosoamiinide teket püütakse alla suruda lisades lihatoodetesse C- ja E- vitamiine. Tuntud konservandid on ka sorbiin- ja bensoehape ning nende soolad, mida leidub ka mõnedes marjades. Isegi suhteliselt lühikest aega säilivad tooted võivad sisaldada säilitusaineid - nt kui leib või sai säilib tavapäraselt värskena umbes 3 päeva, siis säilitusainetega on aega pikendatud kuni nädalani. Säilitusaineid leidub: · kõikides vorsti- ja singitoodetes · paljudes juustudes, jogurtites, kohupiimades, jäätistes
lihatoodetele ilusa roosa värvuse andmiseks. Alles hiljem avastati, et nitritid suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse. Tänapäeval on aga teada , et nitritid võivad reageerides toiduainetes erinevate amiinidega anda kantserogeenseid nitrosoamiine. Vaatamata sellele on nitritite kasutamine siiani enamikes maades lubatud, kuna antimikrobiaalset toimet peetakse tähtsamaks kui nitrosoamiinide tekke ohtu. Nitrosoamiinide teket püütakse alla suruda lisades lihatoodetesse C- ja E- vitamiine. Tuntud konservandid on ka sorbiin- ja bensoehape ning nende soolad, mida leidub ka mõnedes marjades. Antioksüdandid Toiduaine võib rikneda, kui halveneb ta maitse, välimus, väheneb toiteväärtus. Tihti ei kaasne nende muutustega otsene oht tervisele, kuid inimesed ei taha selliseid toiduaineid osta. Tüüpiliseks näiteks on kooritud õunte ja kartulite tumenemine ja rasva rääsumine.
astmaatikud või allergilised aspiriini suhtes. Felix Kala on kirjutanud, et naatriumbensonaat võib halvendada üliaktiivsete laste seisundit. Koos C-vitamiiniga võib see lisaaine moodustada uue ja juba ka vähki tekitava aine. Sellises kombinatsioonis on E211 sattunud näiteks Fantasse. E300 ON TUTTAV C-VITAMIIN C-vitamiini (E300) leiab toiduainetööstuses üpris sageli. Kuna tegemist on vitamiiniga, mis aitab ka hapnemist pidurdada, pannakse seda näiteks lastetoitudesse, jookidesse, lihatoodetesse ja aedviljahoidistesse. Kui seda ei kasutata ülisuurtes kogustes, pole sel ka kahjulikku kaastoimet. Margariinis, jogurtis, sinepis, juustus, viilutatud leivas ja mahlas leiduv kaaliumsorbaat (E202) on säilitusaine. Võimalikke kõrvalmõjusid (nahaärritust, astma ägenemist või põletustunnet suus) võib see esile kutsuda neil, kes on aspiriini suhtes allergilised. Üks sagedamini esinev toiduvärv oli beeta-karotiin (E160a). Tegemist on loodusliku
lihale ja -toodetele ilusa roosa värvuse andmiseks. Alles hiljem avastati, et nitritid suruvad alla bakterite elutegevuse. Tänapäeval on aga teada, et nitritid võivad reageerides toiduainetes sisalduvate erinevate amiinidega anda kantserogeenseid nitroosamiine (vt. punkt nitroosamiinid). Nitritite kasutamine on enamikes maades siiski lubatud, kuna nende antimikrobiaalset toimet peetakse olulisemaks kui nitroosamiinide tekke ohtu. Viimaste teket püütakse aga alla suruda lihatoodetesse C- ja E-vitamiinide lisamisega. Nagu mistahes uute ainetega, tuleks ka toidulisanditega läbi viia kolme tüüpi toksilisuse testid. Uusimate testide tulemusena on mitmeid varem kasutatud toidulisandeid ka kasutusest kõrvaldatud. Näiteks värvaine võikollane (4,4-dimetüülaminoasobenseen), millel tõestati kantserogeensus (põhjustas katseloomadel maksavähki). Sünteetiliste magusainete tsüklamaadi ja sahhariini kasutamise ajalugu: Sahhariini akuutne
annaabi.ee 
