sünteesitud orgaanilised ühendid lõhutakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. 2BIOLOOGA Vananeb energia mis salvestatakse makroergilistesse ühenditesse, näiteks ATP ning siis eraldub soojusena. Näiteks glükoosimolekuli lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli. (NB! Vaata Joonis 1.) Makroergilised ühendid on energiarikkad lühendid, mille ühe keemilise sideme lõhkumisel vabaneb vähemalt 30 kJ/mol energiat. ATP universaalne energia ülekandja. Vajatakse lihasvalgu liigutamiseks, valkude sünteesiks, ainete transpordiks läbi membraani jne. ATP moodustub glükolüüsi, käärimise ja hingamise käigus. Joonis 1. Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne toimub ühtemoodi loomades, taimedes ja seentes. Rakuhingamine jaotatakse kolme etappi: 1
vähesus viib lühikeste luude, väikese aju jm patoloogiate kujunemisele. 7. Skeleti vöötlihaskoe raku tsütoskelett, selle defektsusest põhjustatud haigused, 1 näide põhjalikumalt. (М63) 34 Müofibrillaarne müopaatia e. nemaliini müopaatia (desmiin, aktiin, nebuliin) Desminopaatia Kristallinopaatia Jäseme-vöötme lihasdüstroofia ( kalpaiin, düsferrliin) Duchenne’i/Becker’I lihasdüstroofia (düstrofiin)- on põhjustatud geeni DMD mutatsioonidest. See geen määrab omapärase lihasvalgu düstrofiini sünteesi. Selle haiguse patsientidel ( poistel) puudub see valk kas täiesti või on väiksema molekulmassiga. Sagedus populatsioonides keskmiselt 1:3000 poissi kohta. Eestis 1:8000. ! 8. Millised rakutsükliga seotud mehhanismid võivad olla kasvaja tekkimise põhjuseks? (Б69) 38 ! CDI-d ehk CDK-de inhibiitorvalgud, näiteks p18, p21 ja p53. CDI-d pärsivad CDK-de aktiivsust ning hoiavad sellega rakku tagasi, ei lase pidevalt mitoosi minna ning võimaldavad sellega pikema
b. on aminohappete jääkide järjekord molekulis 2. järku struktuur sekundaaene struktuur (pepiidside) a. keerdub või voltub (vesinik sidemed) b. nt. Ämbliku võrgu niit, siidi niit, juuksed 3. järku struktuur tertsiaarstruktuur, tekib kui II molekul ,,kägardub" kokku a. kerajas e. Gloobu a.i. nt. Kanamuna valge a.ii. vereplasma valgud b. niitjas e. Fibrill b.i. nt. Lihasvalgu rakud b.ii. fibriin 4. järkustruktuur tekib kui mitu III järku struktuuriga osast ühineb a. nt. Hemoglobiin Fe3+ hoiab neid koos (kompleks) b. klorofüll Mg2+ hoiab koos denaturatsioon nähtus kui valgu molekul kaotab oma kõrgemad järku struktuurid · tegurid: o normaasest kõrgen temperatuur o mehhhaaniline tegur (muna praadinime või lahustamine) o happeline keskond (piim)
võitlus, ei tekita ülekaalu. Mõõdukas ületarbimine 7kcal 1kg. kehaline aktiivsus. Energiaallikad: süsivesikud (valdavalt maksas, 1600 kcal lihastes umbes 2000 kcal)see ei ole kõik kasutatav. Aju ja kesknärvisüsteem saavad suurema osa. Väike osa ringleb veres glükoosi näol. Kui maksas glükoos väheneb, siis tekib kaitserefleks kesknärvisüsteemile suhkrud. Lipiidid 1g 9kcal. Valgud energiaks ei tarvita. Nälja korral lihasvalgu lagundamine. Alkohol Ülekaaluliste liikumise iseärasused. Tavainimesest halvem vorm. See raskendab liikumist. Sagedased haigused .esimene eesmärk: ei ole panna dieedile, vaid suurendada energiakulu. Autot vähemaks. Oluline, et liikumise juures jääks hea enesetunne. Kui tekib liigsuur pingutus, siis see ei toimi. Ideaalne, et peaksime suutma inimese sinna, et tekiks püsivad muutused (pool aastat). Liikumise iseloom peaks olema individuaalne. Tarbijaliikumine peaks olema esmane
Oluline on see seetõttu, et happe-leelistasakaal mõjutab selliste ensüümide tööd, mis kontrollivad mitmeid elutähtsaid organsüsteeme. Happe-leelistasakaal mõjutab otseselt ka teisi treeningus väga olulisi aspekte, nimelt proteiini 8 ainevahetust ning hormoone, millel on tähtis roll lihaste ehitamisel ja vormi arendamisel. Näiteks hapete liigtootmine organismis (ehk hapestumine) soodustab lihasvalgu kadumist ja alandab valgusünteesi. Lisaks tõuseb siis stressihormooni kortisooli tase, mille tagajärjel suureneb lihasmassi lõhustamine, kasvab söögiisu ning rasva kogunemine talje piirkonda. Ja nagu sellest poleks veel vähe, alandab hapete ületootmine ka IGF-i taset, kasvuhormooni tundlikkust ning kilpnäärmehormoonide (T3 ja T4) taset. Need negatiivsed hormonaalsed mõjud vähendavad nii lihaskasvu, energiakulutust kui ka rasvapõletust
Kasvuhormoon - seda produtseeritakse hüpofüüsi eessagaras. Kasvuhormoonil on otsesed ja kaudsed mõjud kasvule ja ainevahetusele. Kaudselt mõjutab realiseerunud maksas tekkivate hormoonide ja somatonediinide kaudu. Ja somatonediinid stimuleerivad kõhre rakkude ehk kondrotsüütide paljunemist luudes. Kondrotsüüdid järk-järgult luustuvad ja nii tekibki luu kude ja luud pikenevad. Ainevahetuslik hormoon stimuleerib valgu sünteesi. Aga see stimuleerib ka lihasvalgu sünteesi. Kasvuhormooni kasutatakse ka dopinguainena. Kasvuhormooni otsene toime on seotud rasvade ja süsivesikute ainevahetusega. See simuleerib rasvkoe rakkude ammutamist ja võimaldab paremini energiat kätte saada. Neuro hüpofüüs ja selle hormoonid · neuro hüpofüüsi: hüpotaalamuse neurosekretoorsed tuumad (paraventikulaarne ja praoptikum) produtseeriva antidiureetilist hormooni ADH ja oksüdosiini. Mõlemad
Pidurdab kasvuhormooni teket somatostatiin. Kasvuhormoonil on kaudsed ja otsesed mõjud ainevahetusele. Kaudsed mõjud realiseeruvad maksas tekkivate hormoonide somatomediinide kaudu. Somatomediinid omakorda stimuleerivad kõhrerakkude e kontrotsüütide paljunemist luudes. Kontrotsüüdid järk-järgult luustuvad ja nii tekib järk-järgult luukude ja luud pikenevad. Ainevahetuslikult kasvuhormoon somatomediinide kaudu stimuleerib valkude sünteesi (ka lihasvalgu sünteesi). See toime on enam avaldanud just kasvueas. Kasvuhormooni otsene toime on seotud rasvade ja süsivesikute ainevahetusega. Nimelt stimuleerib rasvkoe rakkude lammutamist e lipolüüsi ja võimaldab rasvkoe rakkudest paremini energiat kätte saada. Samuti stimuleerib glükogeneesist glükoosi teket. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid Neurohüpofüüsi moodustavad tagasagar ja hüpotalamuse neurosekretoorsed tuumad: 1)Paraventrikulaarne 2)supraoptiline
Aktiivne töötamise järel on k puudus suurem kui na puudus organismis. K on südamelihase tööseisukohas hästi vajalik. Vererõhu säilitamisel. Glükokortikoidid. Soodustavad glükoosi lõhustamist, mõjutavad põletiku protsesse. Kasut väga laialadaselt põletike raviks. Aitavad mobiliseerida stressolukorda. Tõstavad üldist kohanemisvõimet. Meessuguhormoonid. Toodetakse neerupealiste koortes. Ei mõjuta soodumist ja teket, soolist käitumist. Mõjutavad ja tugevdavad lihasvalgu sünteesi, lihasmass suureneb. Kaltsiumiladestumist luukoes, luudekasvu. Androgeenid. Mõjutavad lihaste valgusünteesi, lihasmassi kasvu. Sugunäärmed. Toodavad sugurakke ja suguhormoone. Testosteroon e meesuguhormoon. Suguorganite stimuleerimine. Aktiveeriv toime. Soodustab koevalkude, lihasvalkude sünteesi. Produktsioonid lihasrakkude kasvu ja jõuharjutused on omavahel seotud. Naissuguhormoonid. Östrogeenid ja progesteroon. Toodetakse tsüklitena. Östrogeenid.
Pidurdab kasvuhormooni teket somatostatiin. Kasvuhormoonil on kaudsed ja otsesed mõjud ainevahetusele. Kaudsed mõjud realiseeruvad maksas tekkivate hormoonide somatomediinide kaudu. Somatomediinid omakorda stimuleerivad kõhrerakkude e kontrotsüütide paljunemist luudes. Kontrotsüüdid järk-järgult luustuvad ja nii tekib järk-järgult luukude ja luud pikenevad. Ainevahetuslikult kasvuhormoon somatomediinide kaudu stimuleerib valkude sünteesi (ka lihasvalgu sünteesi). See toime on enam avaldanud just kasvueas. Kasvuhormooni otsene toime on seotud rasvade ja süsivesikute ainevahetusega. Nimelt stimuleerib rasvkoe rakkude lammutamist e lipolüüsi ja võimaldab rasvkoe rakkudest paremini energiat kätte saada. Samuti stimuleerib glükogeneesist glükoosi teket. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid Neurohüpofüüsi moodustavad tagasagar ja hüpotalamuse neurosekretoorsed tuumad: 1)Paraventrikulaarne 2)supraoptiline
annaabi.ee 
