glükolüütideks ning kirreteks glükolüütideks 20. Lihaskontraktsioon (mille abil kuidas toimub) Närvid hargnevad lihas närvikiududeks, mis aktiveerivad teatud lihaskiudude gruppi o Närviimpulss vallandab Ca++ ioonide kanalid ja kaltsium liigub SER-st tsütoplasmasse o Kaltsiumi ioonid tulevad sarkoplasmaatilisest retiikulumist, puhkeolekus pumbatakse ioonid sinna uuesti tagasi o Energia lihaskontraktsiooniks tuleb ATP hüdrolüüsist, millega kaasnevad konformatsionaalsed muutused müosiini molekulis, mis põhjustab müosiini molekulis, mis põhjustab müosiini molekulide nihkumise aktiiniflamentide suhtes 21. Lihaskudede regeneratsioon Skeletilihaskudedel on satelliitrakud o Uus lihaskiud on tsentraalse tuumaga o Paikneb lihaskiu basaal- ja plasmamembraani vahel o Aktiveeruvad ka füüsilise aktiivsuse korral
Vajab Mg ja ATP-d. Moodustatakse pikk filament ehk F-aktiin. 2 polüpeptiidahelat (2 F-aktiini) moodustavad aktiinifilamendi. 5.2 Müosiin Müosiinmolekuli 6 alfa-hlikaalset polüpeptiidset raskahelat keerduvad ümber üksteise moodustades müosiinimolekuli saba. Müosiinipeakestel on ATPaasne aktiivsus (seovad ja lõhustavad ATP) ning aktiini ja regulatoorsete kergahelate sidumisalad. Hing lubab müosiinipeakestel saba suhtes teatud nurga ulatuses painduda, mis on lihaskontraktsiooniks hädavajalik. ATP roll: · ATP on kontraktsiooni vahetu energiaallikas: tema hüdrolüütilise lõhustumise energiamuut kasutub müosiinipeakeste liikumiseks (keemiline energia konverteerub mehhaaniliseks) · ATP hüdrolüütilise lõhustumise energiamuudu arvel eemaldab Ca-pump sarkoplasmast kaltsiumiioone (vastu kontsentratsioonigradienti) 6. Vereplasma valgud Vereplasma proteinogramm elektroforeesi abil eraldatud valgud. Jaotus:
10 – 20% valkude arvelt. Toiduenergia vähenemisel alla 1900 kcal/päevas peab valkude osakaal toiduenergiast suurenema. 7) ATP struktuur: • Ülesanne: universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. • ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus (ADP + P -> ATP + 30 kJ/mol energiat). ATP-d toodetakse kõige rohkem mitokondrites.kloroplast? • ATP kasutatakse biomolekulide sünteesiks, lihaskontraktsiooniks, ainete aktiivseks transpordiks, närviimpulsi ülekandeks. ATP+H20- >(ENERGIA VABANEB) ADP + P Fosfokreatiini süsteem ->anaeroobne, sest ei vaja hapniku • Ressurss ammendub 5-8sekundiga, lihas väsib. • ATP resünteesi mehhanismi võimsus (toodetava ATP hulk lihase massiühiku kohta igas sekundis) on suur, kuid mahtuvus (toodetava ATP koguhulk) väike. Ressurss ammendub 5-8sekundiga. • Sünteesikoht? • Mahtuvus väike
langeb ka sportlik töövõime. Glükogeen on glükoosi lühiajalne reserv loomorganismis ja inimeses. Varusahhariid 12. Millised on süsivesikute peamised ülesanded organismis? Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad, lisaks on neil veel muid ülesandeid nagu struktuurne funktsioon, varuainefunktsioon, kaitsefunktsioon, koehormoonide moodustumine Süsivesikute määr on oluline treeninguid silmas pidades, intensiivne treening suurendab süsivesikute vajadust, kuna tugevaks lihaskontraktsiooniks on tarvis süsivesikuid ja lihasesisese glükogeeni hulk (süsivesikute varud) on piiratud. *60-65% peab päevas olema süsivesikuid toidu 13. Mis on laktoosi intolerantsus? Laktoositalumatus (piimasuhkur), ainevahetushäire, mille põhjuseks on laktaasi puudulikkus, mis põhjustab laktoosi puuduliku seedimise. Laktaas on ensüüm, mis lõhustab soolestikus laktoosi ehk piimasuhkru kaheks lihtsuhkruks (glükoosiks ja galaktoosiks), et see saaks
Hea tulemuse saavutamiseks on vaja: Töös olevate motoorsete ühikute optimaalne (mitte maksimaalne) ulatus, mis on vajalik suure kontraktsioonikiirus saavutamiseks ja küllaldase kontraktsioonitugevuse säilitamiseks. Hea ja liikuv kooskõla antagonistlike lihasrühmade talitluse vahel, mis tagaks ühe lihasrühma kiirusliku jõu rakenduse maksimumi ja samal ajal tema antagonisti maksimaalse lõdvestuse. Lihase kiire tegevusse lülitumine ja lihaskontraktsiooniks vajaliku energia kiire vabanemine, mis omakorda sõltub: o atsetüülkoliini sünteesi kiirusest närvilõpmetes o Na ja K kontsentratsiooni vahest raku sees ja väljas ning nende liikumisest ATP-d lõhustava fermendi - adenosiintrifosfaadi aktiivsusest Lihase kontraktsioonivõimsuse kõrgest tasemest, mis põhiliselt sõltub kontraktiilsete valkude (müosiini ja aktiini ) ja nende vahel tekkivate sillakeste hulgast lihasrakkudes. 5
a) aktiivne kaitse · haigusttekitavate mikroobide vastu produtseerib organism antikehi, mis pidurdavad mikroobide tegevust; antikehade aluseks on valgud; · vere pH ja osmootse rõhu regulatsioonis osalevad valgud; · ka vere hüübimine on kaitsereaktsioon; paljud hüübimisfaktorid on valgud. b) passiivne kaitse samastub struktuurse funktsiooniga (naha, juuste, küünte valgud jt) 6. Kontraktsioonifunktsioon - keemilise energia (põhiliselt ATP) kasutamine valkude abil lihaskontraktsiooniks ja kontraktsiooni vahetu läbiviimine (lihaskoe valk müosiin) 7. Retseptoorne funktsioon retseptorite baasstruktuuriks ja spetsiifilisuse aluseks on valk (nägemisaistingu tekkes osaleb silma võrkkesta retseptorvalk rodopsiin) 8. Varu- ehk toitainefunktsioon - valkude kui varuainete kasutamine arenevate rakkude toiduks (ovoalbumiin, piima kaseiin jt.). Tsirkuleeriv valk, põhiliselt albumiinid, on kudede toiteallikas. Albumiinid moodustavad valgu varu, mida organism käsutab nälgides. 9
Filamentide endi pikkus ei muutu. Kui näiteks üks müofibrill, mis on 5 cm pikk ja sisaldab 20,000 sarkomeeri, lüheneb 4 cm-ni, siis vastavalt iga sarkomeer lühenes 2.5 -lt 2.0 mikrom-ni. Lihase kontraheerumisel muutuvad kitsamaks heledad vöödid. Lihaskontraktsioon initsieeritakse Ca++ ioonide kontsentratsiooni suurenemisega müofibrille ümbritsevas sarkoplasmas. Kaltsiumi ioonid tulevad sarkoplasmaatilisest retiikulumist, puhkeolekus pumbatakse ioonid sinna uuesti tagasi . Energia lihaskontraktsiooniks tuleb ATP hüdrolüüsist, millega kaasnevad konformatsioonilised muutused müosiini molekulis, mis phjustab müosiini molekulide nihkumise aktiinifilamentide suhtes. Peened e. aktiinifilamendid skeletilihasrakus on seotud lisavalkude tropomüosiini ja troponiiniga, mis vimaldavad kontraktsiooni regulatsiooni Ca + + ioonide poolt. 8.)Millistes protsessides lisaks lihasrakkude kontraktsioonile veel osaleb aktiin/müosiin kompleks
joonis 5). Selline treeningu periodiseering võimaldab treeningtegevust eesmärgi järgi süstematiseerida ning tuleks võtta treeningplaanide koostamise aluseks. (Ibid) Joonis 5. Treeningaasta võimalik periodiseerimine. Allikas: Jürimäe, Mäestu 2011 1.2. Energia Organismi universaalseks energiaallikaks on adenosiintrifosfaat (ATP), mida leidub igas lihasrakus. ATP-d jätkub tugeval lihastööl vaid 3-4 lihaskontraktsiooniks ehk 2-3 sekundiks. Seejärel on vaja ATP varud taastada. Kuigi ATP sisaldus rakkudes on väike, kompenseerib seda 7 pidev taastootmine teistest energiarikastest ainetest: rasvadest, süsivesikutest (vabast glükoosist või organismi savestunud glükogeenist) ja kreatiinfosfaadist (KrP). (Jalak, Lusmägi 2010) (vt tabel 2) Vastavalt kasutatavale energiaallikale eristatakse kolme energiatootmismehhanismi:
diskile, mis koosneb pōhiliselt titiinist. Lihaskiu kontraktsiooni aluseks on paksude ja peente filamentide nihkumine üksteise vahele. Filamentide endi pikkus ei muutu. Lihase kontraheerumisel muutuvad kitsamaks heledad vöödid. Lihaskontraktsioon initsieeritakse Ca++ ioonide kontsentratsiooni suurenemisega müofibrille ümbritsevas sarkoplasmas. Kaltsiumi ioonid tulevad sarkoplasmaatilisest retiikulumist, puhkeolekus pumbatakse ioonid sinna uuesti tagasi . Energia lihaskontraktsiooniks tuleb ATP hüdrolüüsist. Peened e. aktiinifilamendid skeletilihasrakus on seotud lisavalkude tropomüosiini ja troponiiniga, mis vōimaldavad kontraktsiooni regulatsiooni Ca ++ ioonide poolt. 12 Aktiini polümerisatsiooni regulatsioon: Kontroll teostatakse rakumembraani vahendusel. Signaalid, mis pōhjustavad rakus aktiini polümerisatsiooni, tulevad ümbritsevast keskkonnast ja
annaabi.ee 
