vahel Spinaalsed neuronid Inimese seljaaju sisaldab umbes 13,5 miljunit neuroni, millest ca 3% on eferentsed, ülejäänud aga lülineuronid Eferentsed neuronid Alfa-motoneuron Gamma-motoneuron Vegetatiivse närvisüsteemi preganglionaarsed neuronid Aferentsed neuronid Lülineuronid Alfa-motoneuronid Multipolaarne närvirakk (läbimõõt 40 - 70 μ m) Akson on kaetud müeliinikihiga ja juhib erutust skeletilihaste ekstrafusaalsete lihaskiududele Iga akson jaguneb terminaalseteks lõpmeteks, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel kontaksteeruvad skeletilihaskiududega Enamikku kaelalihaseid ning kõiki kere- ja jäsemete lihaseid innerveerivate alfa- motoneuronite kehad asuvad seljaajus. Alfa-motoneuronid Alfa-motoneuron, selle akson ja innerveeritavad skeletilihaskiud moodustavad närvi- lihasaparaadi elementaarse morfo-funktsionaalse ühiku – motoorse ühiku
53) Lihaskiudude tüpiseerimise viisid - · Värvuse alusel · Kineetilise kriteeriumi alusel · Metaboolsete kriteeriumite alusel · Müosiini ATP-aasi aktiivsuse alusel 54) Glükolüütiliste, oksüdatiivsete, oksüd. glükolüütiliste kiudude iseloomustus - Glükolüütilised lihaskiud Oksüdatiiv-glükolüütilised · Hea väsimustaluvus Nendele lihaskiududele on lihaskiud Oksüdatiivsed lihaskiud iseloomulik: · Kiire kokkutõmme · Aeglane kokkutõmme · Kiire kokkutõmme · Kõrge müosiini ATP-aasi · Madal müosiini ATP-aasi · Kõrge müosiini ATP-aasi aktiivsus aktiivsus aktiivsus · Hästiarenenud · Vähem arenenud
Treeningu mõte on selles, et selline tegevus paneb organismi lihastööks vajamineva kütuse võtma tagavarana kasutatavast kogutud rasvkoest. Põhjus, miks see treeninguvorm toimib, on füsioloogiline. Asi on lihase ehituses. Tahtele alluvaid lihaseid kasutatakse liigutuste tegemiseks, silelihased ümbritsevad siseelundeid ja südamelihas hoiab vere kehas ringlemas. Kõik lihased talitlevad aga ühtmoodi kokku tõmmates ja lõtvudes. See on võimalik tänu lihast moodustavatele lihaskiududele. Treeningu ajal kasutad tahtele alluvaid lihaseid, mis liigutavad luid vastavalt ajust tulevatele käsklustele. Tahtele alluvas lihases on kolme liiki kiude: kiiresti kokkutõmbuvad, keskmiselt ehk mõõdukalt kokkutõmbuvad ja aeglaselt kokkutõmbuvad lihaskiud. Sõltuvalt keha tüübist võib sul üht liiki lihaskiude olla teistest rohkem. Sellegipoolest on kõik lihaskiud väga plastilised ehk teisisõnu, need muudavad oma kuju vastavalt sinu tehtavatele harjutustele.
teostavateks elementideks. Eristatakse kahte tüüpi südamelihaskiude kodade ja vatsakeste töömuskulatuuri ning erutustekke- ja juhtesüteemi kiude. Esimene neist moodustab peamise osa südame massist ning teostab mehaanilise pumba tööd. Erutustekke- ja juhtesüsteemi kiud täidavad ülesandeid südame erutusprotsessis. Normaalse südame funktsiooni tagab korrapärane impulsside teke ja nende levik. Erutus, mis tekib kusagil kodades või vatsakestes, levib kõigile mitteerutatud lihaskiududele, kuni on müokardi kiud viimseni erutusest haaratud. Kõrvalekaldeid südame rütmis nimetatakse arütmiateks. Arütmiad on küllaltki sagedased nii tervete kui südamehaigust põdevate inimeste seas. Südame rütmihäirete ehk arütmiate põhjuseks on muudatus kas impulsi tekkes, impulsi juhtivuses või mõlemas. 1.Südame elektrofüsioloogia Südame juhtesüsteemi spetsialiseerunud rakud on võimelised tekitama aktsioonipotentsiaale
kuid liigutustegevuse käigus vaheldub kehaosade asend pidevalt ja seega vahetavad kohti ka fikseeritud ja liikuv punkt. NB! Lihase algus ja kinnituskoht on alati erinevatel luudel ja lihas kulgeb üle (või möödub) vähemalt ühest luudevahelisest ühendusest - vaid nendel tingimustel saab lihas luid üksteise suhtes liikuma panna! Lihaskiud ei tööta ükshaaval - iga motoorse närvi kiud hargneb lõpus ja annab impulsi edasi paljudele lihaskiududele (3 -150). Sellist kompleksi - üks närvikiud ja tema poolt innerveeritavad lihaskiud kokku - nimetatakse vanemas kirjanduses "neuromuskulaarne ühik", uuemas kirjanduses "motoorne ühik". Kõik ühe motoorse ühiku kiud tõmbuvad kokku korraga, kuid alati on kokku tõmbunud vaid osa motoorseid ühikuid (raske töö korral kuni 10%, erijuhtudel max ca 20%). Elavas (ka väliselt täiesti lõdvestatud) lihases on alati mingi osa motoorseid ühikuid kokku tõmbunud - seda
lihaskahjustus v. seda lihast innerveeriva närvi kahjustus 4.11. Lihase väsimise olemus ja põhjused. Lihase maksimaalne kokkutõmbejõud väheneb - tekib pikenenud ja kurnavast lihase tööst Põhjused: - ATP varude vähenemine - energiaallikate lõppemine (süsivesikud!) - sarkoplasmaatilisest retiikulumist vabaneb liiga vähe Ca +2 võimalik põhjus ka - liigne piimhappe kogunemine lihasse, vähene treenitus, lihasvigastus. Meh. surve lihaskiududele võivad põhjustada mikrokahjustusi. 4.12. Silelihaste struktuur, aktsioonipotentsiaali ja kontraktsiooni kulgemise iseärasused. Veresoonte seintes, siseelundite seintes. Kontrollivad veresoonte diameetrit ja siseorganite sisu liikumist. Aeglased kontraktsioonid. Väiksed ühe tuumaga. Olemas aktiini ja müosiini filamendid (ei moodusta sarkomeere), müosiini vähem kui skeletilihases. Pole risttuubuleid, sarkoplasmaatiline retiikulum halvasti arenenud.
Higinäärmete epiteelrakud eritavad aineid Neeru epiteelrakud väljutavad jääkaineid Soole epiteelrakud imavad toitaineid 2. Lihaskude ehituslikud iseärasused funktsioonid Rakud on pikad ja peenikesed Tänu valgulistele müofibrillidele on Lihas koosneb lihaskiududest lihaskiududele omane kokkutõmbumis- võime, need lühenevad ja pikenevad Müofibrillid koosnevad aktiinist ja (kontraktsioon) müosiinist. Erutusvõime, erutusele reageerimine 1) Vöötlihaskude …lihaskiud pikad ja hulktuumsed, Alluvad tahtele, paiknevad skeletilihastes. Iseloomulik kiire kontraktsioon e kokkutõmbumine. 2) Silelihaskude Ühetuumalised käävjad rakud. Tahtele mittealluvad
mõõdukas väsimusresistentsus, kiired glükolüütilised ehk IIb tüüpi lihaskiud, mida iseloomustab väga kiire kontraktsioon, väga suur jõud, väike oksüdatiivne ja suur glükolüütiline mahtuvus ning väike väsimusresistentsus. (Jürimäe, Mäestu 2011) • Uuringud näitavad, et pikaajalise (üle 3 kuu) jõutreeningu tulemusena hakkavad hüpertrofeeruma lisaks kiiretele II tüüpi lihaskiududele ka I tüüpi aeglased lihaskiud (Ibid). 41 • Seeriate vahele jääva puhkeintervalli pikkus on oluline tingimus jõuvõimete arendamisel. Kuna jõuvõimete arendamise aluseks on lihaste töölerakendamise koordinatsioonimehhanismi täiustamine ja kontraktsiooniaparaadi arenemine lihasrakus, siis väsimuse aste määrab suuresti nii kesknärvisüsteemi kui ka lihasraku adaptsiooni jõutreeningule. (Ibid)
annaabi.ee 
