rist- ja õndraluu külgservalt tugevaks niude-sääreluu liigutustest. Reie adutseerimine - ning ristluu-köbru sidemelt. kulglaks, mis kinnitub alumised kimbud. Abdutseerimine Lihaskimbud kulgevad põiki sääreluu lateraalsele - ülemised kimbud. alla lateraalsele. põndale. Lõppkõõlus kinnitub põlveliigese piirkonnas
5. Tuumade arv Tuhandeid 1-2 1 6. Rakkude Puudub Puudub On jagunemisvõime 7. Regeneratsioon Satelliitrakkudega Pole võimeline Jagunemisvõimeline Sarnasused: kokkutõmbumisvõimelised, endomüüseum, sidekude kõigis, ümbritseb basaalmembraan 19. Lihase ehitus Igat lihaskiudu ümbritseb endomüüsium Lihaskiud moodustavad kimpe, mida ümbritseb perimüüsium Lihaskimbud seob lihasteks sidekoeline epimüüsium 1. Luu 2. Perimüüsium 3. Veresoon 4.Lihaskiud 5. Lihaskimp 6. Endomüüsium 7. Epimüüsium 8. Kõõlus 20. Lihaskiudude tüübid Skeletilihaskiud: I tüüpi lihaskiud (punane) o Aeglased o Väsivad vähe o Palju mitokondreid o Väikese läbimõõduga II tüüpi lihaskiud (valge) o Jämedamad
o Sarkoplasma retiikulum- tsütoplasma võrgustik e ER o Sarkosoom- mitokonder 17. Lihaskudede tüübid, nende ehitus, esinemine organismis Skeletilihaskude- tahtelised liigutused o Vesi 70-75%, org ained- 23-28%, valgud 18-22%, lipiidid 2-3%, mineraalained 1-1,5% o Lihaskiud, endomüüsium (ümbritseb lihaskiudu), lihaskimp, perimüüsium (kimp, mis moodustub lihaskiududest), veresoon, epimüüsium (seob lihaskimbud lihasteks) Südamelihaskude o Esineb ainult südame lihases o Koosneb lihasrkkudest, hargnevad, sisaldavad 1-2 o Lihasrakud on eraldataud omavahel vahediskiga o Lihasrakkude vahel on sidekude o Kontraktsioon on rütmiline ja tahtele allumatu Silelihaskude o Esineb siseelundite seintel o Ei allu tahtele o Kokkutõmbed on aeglasemad, vähem jõulised ja väsimatud, haaravad kogu lihast, tihti laielised
Keskmine tuharalihas Väike tuharalihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. gluteus Niudeluu Reieluu suur Eesmised m. gluteus Niudeluu Reieluu suur --"-- medius välimine pind pöörel lihaskimbud minimus välimine pind pöörel pööravad reit sissepoole, tagumised - väljapoole, keskmised
sültja massi - geeli (muna kuumutamisel kalgendunud munavalge). Geel, mis on juba tekkinud, tiheneb ja temas leiduv vedelik eraldub. Fibrillaarsed valgud lagunevad kuumutamisel. Protsessi nimetatakse desagregatsiooniks. Nii denatureerumise, kalgendumise kui ka desagregatsiooni protsess toimub kiiremini happelises keskkonnas ja sõltub kuumutamise temperatuurist. Lihavalkude muutumine Lihaskude koosneb lihaskiududest, mis on omavahel ühendatud sidekoe abil. Lihaskiududest moodustuvad lihaskimbud, neist omakorda lihased. Lihaskiududes sisalduvad valgud müogeen, globuliin, müosiin, aktiin moodustavad 95% kogu lihaskiudude valkudest. Lihaskiudude valkude denatureerumine algab 30-35C. Kui liha on kuumenenud 60-65C, on 92-93,5% valkudest denatureerunud. Liha keetmisel (vee keskkonnas) läheb enne liha läbikuumenemist osa vees lahustuvaid valke keeduvedelikku, moodustades väikese kontsentratsiooniga lahuse. Edasi kuumutades valgud
4. Kõrge tapasaagis (sigadel 75–85%, veistel 55–65%). Sigade tapasaagis oleneb toitumisest ja kehamassist. Raskematel ja paremas toitumuses sigadel on tapasaagis suurem. Lihasigadel kehamassiga 90–110 kg on tapasaagis 73–75%, 120–140 kg liharasvasigadel 75–77% ja hästi nuumatud rasvasigadel 80–85%. 5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. Sealiha on peenekiuline, lihaskimbud parajalt rasvaga läbikasvanud, mistõttu on ta kulinaarselt kõrgesti hinnatav. Sealiha sobib hästi konserveerimiseks, kuna selle maitseomadused soolamise ja suitsutamise tagajärjel paranevad. Sealiha on suurema kalorsusega kui teiste põllumajandusloomade ja lindude liha (tabel 2). Tabel 2. Erinevate lihaliikide keemiline koostis (%) Loomaliik Valk Rasv Mineraalained Vesi 100 g liha kalorsus kJ
lihaskius Aktiin (peened filamendid) Troponiin Tropomüosiin Müosiin Z-ketas A-vöö I-vöö Sarkoplasmas: Sarkoplasmaatiline retiikulum (13%) Ristitorukesed Lõpp-tsisternid (kogunevad Ca) Skeletilhaste struktuur: sidekoelised ümbrised Epimüüsium ehk sidekirme (fascia) – Ümbritseb kogu lihast, seob üksikud lihaskimbud kokku Perimüüsium – Ümbritseb lihaskiudude kimpe – Lihaskiud moodustavad lihaskimpe Endomüüsium – Ümbritseb individuaalseid lihaskiude 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni tüübid. Lihaskontraktsiooni energeetika. Lihase väsimus. Üksik- ja mitmik-üksus silelihased. Silelihaste funktsionaalsed iseärasused. Elektromehhaaniline sidestus
Mesoteeli rakud on ebakorrapäraste, sakiliste rakupiiridega. Rakus on 1-2 tuuma. kIIdekas - omasum Kiidekas eristatakse limaskesta, lihaskesta ja serooskesta. Limaskest - tunica mucosa Kiideka sisepinda katavad kiidekalehed, nende vahele jäävad kitsad ruumid. Kiidekalehti katavad külgedelt teravatipulised papillid, mis on kaetud sarvestunud lameepiteeliga. Kiideka laiemates lehtedes on kolmekordne lihasplaat. Kaks äärmist lihasplaadi kihti moodustavad piki kiidekalehte kulgevad lihaskimbud. Keskmine kiht kulgeb kiidekalehe basaalsest osast kiidekalehe serva suunas, see on lihaskesta sisemise kihi jätk. Limaskesta proopria ja submukoosa vahel ei ole selget piiri, üks sidekoeline kiht läheb sujuvalt üle teiseks kihiks. Lihaskest -tunica muscularis Lihaskest on kahekihiline, selle moodustavad paksem sisemine ja õhem välimine silelihaskoest kihid. Välimiseks kestaks on sidekoeline serooskest, tunica serosa. Maks - hepar
kg, mille saavutab 6-7 kuuga). Füsioloogiline suguküpsus saabub sigadel vahel juba 4-5 kuuselt (sobiv vanus paaritamiseks on siiski 7-8 kuud) Kõrge tapasaagis 75-85%. See oleneb toitumisest ja kehamassist. Raskematel ja paremas toitumuses sigadel on tapasaagis suurem 16 KALAKASVATUSE ERIALA Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused sealiha on peenekiuline, lihaskimbud parajalt rasvaga läbikasvanud, mistõttu on ta kulinaarselt kõrgesti hinnatav. Sobib hästi konserveerimiseks, kuna maitseomadused soolamise ja suitsutamise tagajärjel paranevad. Sealiha on suurema kalorsusega kui teiste põllumajandusloomade ja lindude liha. Hea söödaväärindus Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud 3,5-4 sü.
annaabi.ee 
