väheneb ja organism nõrgeneb. Tekib kevadväsimus - sa muutud uniseks, loiuks ja koolitöö ei edene kuidagi. Suvel on olukord vastupidine. Suvise koolivaheaja jooksul kehaline areng kiireneb, vaimne aeglustub. Liikumine on füüsiline töö ning võime öelda, et see on terve keha alus. Lihaste jõud suureneb kehaliste harjutuste ja kehalise töö mõjul seetõttu, et töötavasse lihasesse voolab rohkem verd, mis toob kaasa rohkem toitaineid. Lihasekiud saavad kasvada ja tugevneda. Uusi lihasekiude tekib juurde. Silmaga võib näha, kuidas lihased treeningu mõjul suurenevad. Lihaste arenemine arendab ka luustikku. Sellepärast kehaliselt treenitud inimese kehaehitus ja kehahoiak ongi meeldivad. Ta liigutused on kiired, sujuvad, osavad ja täpsed. Ta on vastupidav ja karastatud. Peale lihaste ja luude arendab kehakultuur ka kõiki teisi elundeid. Lihaste kokkutõmbumine soodustab vere voolamist veresoontesse
- sulgjateks ehk statodünaaimilisteks Lihtlihases on kiude vähem kuid nad on pikemad, kui sulgjate lihaste kiud. Et lihase jõud sõltub tema kiudude arvust ja kontraktsiooni ulatus kiudude pikkusest , siis on dünaamiliste lihaste liigutused ulatuslikumad , kuid samal ajal ka nõrgemad, kui sulgjate lihaste poolt tehtud liigutused. Lihas koosneb : lihaskiust ja sidekoest. Lihase ümbrise kiudude asetus võimaldab lihasele teatavates piirides kuju muutumist. Kontraktsioonil lihasekiud lühenevad ning liahse algus-ja kinnituskoht lähenevad teineteisele. Lihased rühmituvad liigese ümber vastavalt liigese iseloomule. Liigutused jäsemetes toimuvad pikkade kõõluste abil. Lihaste nimetused tuletuvad nende ehitusest, talitlusest ja paigutusest Lisaks eelnevale aitavad lihased kaasa vere tsirkulatsioonile, soodustades vere liikumist veenides. Valdav osa keha soojusest produtseeritakse lihastes. Vastavad funktsionaalsetele lähtepunktidele ja
Laiad lihased paiknevad kereõõnte seintes.Lühikesed lihased seostavad selgroolülisid ja roided omavahel.Lihase ehituslikeks koostisosadeks on lihasekuid ja sidekude.Lihase sidekoeline toestikkoosneb teda väljastpoolt katvast lihaseümbrisest ja sellega ühenduvast, lihase sees asetsevast ja viimast erineva suurusega lihaskimpudeks jagavast sisemisest perimüüsiumist.Iga lihasekiud on ümbritsetud õrna sidekoelise kestaga-endomüüsiumiga. Peensool on seedetrakti kõige pikem osa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Peensool on jämesoolest peenem ja tal on kogu ulatused enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peesool jaotatakse: kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik: peensoole algus, asub kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu kõhuseina.
lühikesi lihaseid.Pikad lihased on käävjad või koonusekujulised ja esinevad peamiselt jäsemetel.Laiad lihased paiknevad kereõõnte seintes.Lühikesed lihased seostavad selgroolülisid ja roided omavahel.Lihase ehituslikeks koostisosadeks on lihasekuid ja sidekude.Lihase sidekoeline toestikkoosneb teda väljastpoolt katvast lihaseümbrisest ja sellega ühenduvast, lihase sees asetsevast ja viimast erineva suurusega lihaskimpudeks jagavast sisemisest perimüüsiumist.Iga lihasekiud on ümbritsetud õrna sidekoelise kestaga-endomüüsiumiga. Peensool – on seedetrakti kõige pikem osa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Peensool on jämesoolest peenem ja tal on kogu ulatused enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peesool jaotatakse: kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik: peensoole algus, asub kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu kõhuseina. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel
Pikad lihased on käävjad või koonusekujulised ja esinevad peamiselt jäsemetel. Laiad lihased paiknevad kereõõnte seintes. Lühikesed lihased seostavad selgroolülisid ja roideid omavahel. Pikkadel lihastel nimetatakse keskmist paksenenud osa kõhuks, algusosa peaks ja lõpposa sabaks. Lihaskiudude erinevate seostumisviiside alusel kõõlustega jaotatakse lihased liht- ehk dünaamilisteks ja sulgjateks ehk statodünaamilisteks lihasteks.Lihaste EHITUSLIKEKS koostisosadeks on lihasekiud ja sidekude. Lihase sidekoeline toestik koosneb teda väljastpoolt katvast lihaseümbrisest ehk välimisest perimüüsumist ja sellega ühenduvast, lihase sees asetsevast ja viimast erineva suurusega lihasekimpudeks jagavast sisemisest perimüüsumist. Iga lihasekiud on ümbritsetud õrna sidekoelise kestaga endomüüsumiga. 14) Lihaste abiseadeldised lihaste abiseadeldised arenevad lihaseid ümbritsevasty sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust
tekkimsel. Kõhu sisemine põiklihas Kõhu ristilihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. obliquus Niudeluuhari, XII, XI, X Kere m. 6 alumise (Lihasekiud Osaleb internus kubemesidem roide alumine pööramine, transversus roide kulgevad kõhupressil abdominis e lateraalne serv, tõmbub kokku abdominis sisepind, risti) 2/3 mediaalselt pöördega rindkerenimm aponeuroos
Dünaamilistes lihastes kulgevad lihaskiud paralleelselt lihase pikiteljega ning otstes lähevad üle samasuunalisteks kõõluskiududeks. Statodünaamilistes lihastes paiknevad lihaskiud pikitelje suhtes põiki ning jagunevad poolsulgjateks, sulgjateks, kahelisulgjateks ja mitmelisulgjateks lihasteks. Poolsulgjatel lihastel kinnituvad kõõlused lihase kõhu välispinnale. Sulgjal lihasel tungib kõõlus lihasesse ja temale kinnituvad terava nurga alt lihasekiud. Kaheli- ja mitmetisulgjates lihastes lihasesisene kõõlus hargneb. Lihase jõud oleneb lihasekiudude arvust ning kontraktsioonivõime kiudude pikkusest, seega dünaamilistel lihastel on suurem kontraktsioonivõime ning sulgjad lihased on tugevamad. 20. Lihaste abiseadeldised Abiseadeldised arenevad lihaseid ümbritsevasdt sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust. Nende hulka kuuluvad fastsiad ehk sidekirmed, sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped ja seesamluud
Vatsakeste sein on mitmekordselt paksem kodade seinast. Vasakust vatsakeset väljub keha- ehk suurt ringet varustav aort ja paremast venoosset verd sisaldav arter kopsutüvi. Struktuurilt koosneb süda tugevast lihaskestast ehk müokardist, mis väljastpoolt on kaetud epikardiks nimetatava serooskestaga ja seestpoolt endokardiga. Südame erutusjuhtesüsteem tavaliste südamelihase kiudude kõrval esinevad südames erilaadsed lihasekiud, mis on kohanenud erutuslaine edasijuhtimiseks südamekodadest tipu suunas ja mis on omavahel koondunud südame erutusjuhtesüsteemi moodustavateks sõlmjateks või kimpjateks moodustiteks. Erutusjuhtesüsteemi tõttu jätkab süda töötamist ka siis, kui ta seos südant innerveeriva uitnärvi ja kiirendajanärviga on katkenud. Südamepaun süda on sopistunud analoogiliselt kopsude serooskestalisse kotti, mida nim. südamepaunaks ehk perikardiks
Vatsakeste sein on mitmekordselt paksem kodade seinast. Vasakust vatsakeset väljub keha- ehk suurt ringet varustav aort ja paremast venoosset verd sisaldav arter kopsutüvi. Struktuurilt koosneb süda tugevast lihaskestast ehk müokardist, mis väljastpoolt on kaetud epikardiks nimetatava serooskestaga ja seestpoolt endokardiga. Südame erutusjuhtesüsteem tavaliste südamelihase kiudude kõrval esinevad südames erilaadsed lihasekiud, mis on kohanenud erutuslaine edasijuhtimiseks südamekodadest tipu suunas ja mis on omavahel koondunud südame erutusjuhtesüsteemi moodustavateks sõlmjateks või kimpjateks moodustiteks. Erutusjuhtesüsteemi tõttu jätkab süda töötamist ka siis, kui ta seos südant innerveeriva uitnärvi ja kiirendajanärviga on katkenud. Südamepaun süda on sopistunud analoogiliselt kopsude serooskestalisse kotti, mida nim. südamepaunaks ehk perikardiks
füsioloogia alused“). Hüaliinne – pinnaga vertikaalselt paiknevad kiud Liigesekapsel – liigese sidekoeline piirang Aktiivsed liikumised liigestes toimuvad lihaste abil, mis algavad enamasti luude pinnalt, kulgevad lühemate või pikemate kõõlustega üle ühe või mitme liigese ja kinnituvad liigutatavatele luudele. Vastupidi kõigile teistele anatoomilistele moodustistele jäsemetes, mille pikkus on kindlaks määratud, võivad lihasekiud kontraheeruda, s.t aktiivselt kokku tõmbuda ja lüheneda, misläbi liigutus teoks saab. Impulsse kokkutõmbumiseks annavad perifeersed motoorsed närvid motoorsete lõpp-plaatide kaudu lihaskiududes, selleks vajaliku energia annavad glükoos ja hapnik oksüdatiivsete ainevahetusprotsesside kaudu lihaskiududes. Vabaneva jõu suurenemist lihaste kokkutõmbel piiravad pingul sidekoest vaheseinad ehk fastsia ruumid. Lihaste kokkutõmbel tekib ajutine rõhu suurenemine fastsia
annaabi.ee 
