a. Plimutroki kanatõug on oma nime saanud USA Plymonth Rocki osariigi järgi, kus hispaania, dominikaani, langsani, braama, dorkingi, kotsini ja jaava kanatõugude baasil loodi 1869. a. viirik, 1880. a. paiku ka valge plimutroki liha-munatõug. Tuntakse ka musti ja õlevärvilisi tõuteisendeid. Tõu viirikteisend levis kiiresti Euroopasse, ka Eestisse. Peale II maailmasõda on valget plimutrokki väga aktiivselt selekteeritud suurema munaproduktiivsuse ja paremate lihaomaduste suunas ja ta on kaasajal kõige tähtsam lihakanatõug Kotsin on Hiina ja Kagu-Aasia päritoluga vanimaid ja raskemaid lihakanatõuge, väga dekoratiivne: võimsa lihastiku, täielikult sulistunud jooksma ja välisvarvastega, lihtharjaga. USA-sse ja Euroopasse toodi 1848. a. Peamiselt viis värvusteisendit: õlgkollane, kollane, valge, must ja põldpüüvärviline. Kuked 4,5- 5,5, kanad 3,5-4,5 kg, munatoodang kuni 120 pruunikoorelist muna. Kasutatakse lihakanade aretustöös. Võitluskanad
Karjades enne paaritusperioodi keskmiselt 89 kg, poeginud utelt saadi 1,39 talle ning 8-nädalaste tallede kehamass oli jäär- ja utt-üksiktalledel vastavalt 26,3 ja 24,5 kg ning kaksiktalledel vastavalt 20,0 ja 18,8 kg. Uttede villatoodang oli keskmiselt 3,5-4,5 kg, villapeenus 31-33 µm (50 Bradfordi kvaliteeti). Tekseli lambatõug Põhja-Hollandis kohalike ranniku ehk marsi jämevilla uttede ristamisel linkolni, leisteri jt. jääradega. Lambad on suured, väga heade lihaomaduste ja lihavormidega, suure villatoodangu ja kvaliteetse villaga. Uted kaaluvad 65-80 kg, jäärad 100-150 kg. Uttedelt saab aastas 4-5 kg villa, jääradelt 5-6 kg. Vill on valge rasuhigiga, peenusega 33-36 µm (Bradfordi kvaliteet) ja pikkusega 10-15 cm. Tekselid on suhteliselt hea viljakusega, 100 poeginud ute kohta saadakse 150-210 talle. Lihakehad on suurima tailiha- ja väiksema rasvasisaldusega ning parima tailiha/rasva suhtega
Lihatallesid kasvatatakse 42-45 kg raskusteks, et siis neid lihaks realiseerida. Sellise kolme tõu vahelise ristamise puhul saadakse ute kohta palju, heade lihavormidega ristandtallesid ning see võimaldab oluliselt tõsta lambakasvatuse kasumeid. Järelikult on vajalik kvaliteetsema lambaliha saamiseks kasvatada aretuskarjades puhtatõulisi lihalambatõuge, et sealt oleks võimalik müüa tootmiskarjadesse kõrge aretusväärtusega puhtatõulisi jäärasid. Texeli tõugu kasutatakse lihaomaduste parandamiseks. Texeli jäär koos eesti valgepealiste uttedega (A. Tänavots) Beltexi tõugu kasutatakse lihaomaduste parandamiseks. Beltexi jäär koos eesti valgepealiste uttedega (A. Tänavots) Texeli tõugu kasutatakse lihaomaduste parandamiseks. Eesti valgepealiste uttede paaritamine karjamaal texeli jääraga (A. Tänavots) Lihajõudluse hindamine elusalt 1) Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures · 1 punkti väga lahja · 2 punkti lahja
Puurides kasvatamise korral on siiski ka raskusi: hea konstruktsiooniga puuride puudumine, kõrge hind ja võimalik lihakehade välimuse halvenemine. Rinnakumuhke tekib puurispidamisel ligikaudu 3% kalkuneist. Võib esineda ka pugu suurenemist ja noka piirkonna vigastusi. Suvel võib kalkuneid pidada piiratud jalutusaedades. 7. Pardikasvatus. Kodupardid põlvnevad sinikaelpardist. Koduparte on aretatud peamiselt lihatoodangu ja lihaomaduste parandamise, mõningaid tõuge ka kõrge munatoodangu suunas. Pardid kohanevad kergesti mitmesuguste pidamistingimustega. Parditibud kasvavad kiiresti. Pardibroileri kaal suureneb tapaküpseks saamise ajaks (49-52 päevaks) kuni 60 korda. Põhikarja lihatõugu pardilt võib saada ühe munemisperioodi jooksul (6-7 kuud) 140-150, munatõugu partidelt 200-250 muna. Seega on ühe põhikarja emaspardi kohta võimalik aastas saada rohkem kui 200 parditibu ja toota
Viimasel kahekümnel aastal on eesti valgepealist tõugu uttede viljakus olnud kõigil aastal kõrgem kui eesti tumedapealistel uttedel. 4) Eesti lambatõugude parandajad tõud. Eesti tumedapealise tõu parandajad: Suffolk – lai, sügav rind, arenenud kintsud, viljakad. Oksforddaun – suure tailiha sisaldusega rasked lihakehad, jäme vill (Taani). 2 Eesti valgepealise tõu parandajad: Teksel – suured, väga heade lihaomaduste ja lihavormidega, suur villatoodang ja kvaliteetne vill. Dorset – lihakeha kvaliteedi tõstja tailiha hulga suurenemise läbi, head emaomadused, talledel hea kasvukiirus, pikk innasessioon. Dala (Norra valgepealine) – tallede hea kasvukiirus, uttede kõrgem viljakus, kõrge villajõudlus ja kvalikteetne vill. 5) Lammaste paaritamine, innasesoon. Innasesoon – ajavahemik, mil uted indlevad. Lihalambal 6 kuu pikkune. Seotud valguspäeva pikkusega
puhtatõulist maasiga, neist 16 kulti ja 25 emist. Sissetoodud tõusigu peeti sugulavades, kust puhtatõulisi kulte müüdi kuldijaamadele. 1951. aastal nimetati eesti parandatud maasiga ümber eesti lontkõrvaliseks seaks ja asutati Eesti Lont-kõrvalist Tõugu Sigade Riiklik Tõulava (Pärnus). Söötmis- ja pidamistingimuste parandamise ja sugusigade järjekindla valiku tulemusel paranes majandite tõufarmides sugusigade kvaliteet ja tõusis nende jõudlus. Lontkõrvalist tõugu sigade lihaomaduste ja nuumajõudluse parandamiseks imporditi 1958. ja 1970. aastal rootsi maatõugu kulte ning emiseid. Sissetoodud sigade abil on kujundatud mitmed väljapaistvad kuldiliinid ja emiseperekonnad. 1961. aastal nimetati tõug ümber eesti peekoniseaks. Eesti peekonitõugu sead hakkasid kiiresti levima. Välimikult sarnaneb eesti peekonitõugu siga taani maatõugu seaga (landrassiga). Ta on pika kere, sirge selja- ja kõhujoonega
Tubaka aksessuaarideks on tubakakott, piibutulemasin, sigaretipitsid, portsigar, zippo, vesipiip, sigarikäärid ja kõik ülejäänud tooted, mis lihtsustavad tubakatooodete tarbimist. 20. LEMMIKLOOMATOIDUD. Lemmiklooma toitudeks peetakse eelkõige koera- ja kassitoite. Lemmikloomatoidud jagunevad: · Kuivtoidud; · Märgtoidud ehk konservid. Koeratoitudeks ja kassitoituseks on kuiv- ja konservtoidud, mis jagunevad erinevate lihaomaduste järgi. Samuti jagunevad toidud täiskasvanud loomadele ja poegadele. Eraldi müüakse poodides veel toitu närilistele, lindudele ja akvaariumi kaladele. 21. TOIDUKAUPADE MÄRGISTUS. - Tunnustatud maitse - märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis on toodetud EL-is. - Tunnustatud Eesti maitse - märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis on toodetud Eestis ning mille põhitooraine on 100 %-liselt eestimaist päritolu;
kulub veidi enam aega. 1.3.5.2.Valgepealised lihalambatõud Tekseli lambatõug on aretatud 19. sajandi keskel niiske, merelise kliimaga Texeli saarel Põhja-Hollandis kohalike ranniku ehk marsi jämevilla uttede ristamisel linkolni, leisteri jt. jääradega. Tänapäeval on teksel tähtsamaks lambatõuks Hollandis (ca 95% lammastest on tekseli tõugu). Samuti on ta laia levikuga lambatõug Saksamaal, Taanis, Suurbritannias, Iirimaal, Uus-Meremaal. Tekseli tõugu lambad on suured, väga heade lihaomaduste ja lihavormidega, suure villatoodangu ja kvaliteetse villaga. Uted kaaluvad 6580 kg, jäärad 100150 kg. Uttedelt saab aastas 45 kg villa, jääradelt 56 kg. Vill on valge rasuhigiga, peenusega 3336 µm (Bradfordi kvaliteet) ja pikkusega 1015 cm. Tekselid on suhteliselt hea viljakusega, 100 poeginud ute kohta saadakse 150210 talle. Tänapäeval loetakse tekseli lammaste hinnatavamateks omadusteks häid tapajõudlusnäitajaid (eriti lihakehade head lihavormid) ning vastupidavust
annaabi.ee 
