profiili järgi. Pea lihastuse, naha paksuse ja sarvede jämeduse alusel võib teha järeldusi looma konstitutsiooni kohta. Silmade suuruse, vaate erksuse ning kõrvade ja ninapeegli liigutuste iseloomu alusel võib määrata looma temperamenti. Looma pead tuleb hinnata sugupoole seisukohalt. 2.2 Kael Looma kaela hinnatakse sugupoolest, tõust ja toodangust lähtudes. Pikem kael on piimaveistel ja kiirushobustel, lühem kael lihaloomadel. Kaela hinnatase pikkuse, paksuse ja ülaserva sirguse järgi. Naha paksust hinnatakse kaelal olevate voltide järgi. 2.3 Turi Turi on eesjäsemete kinnituskoha ülemine osa, mis toetub esimeste rinnalülide ogajätketele ja abaluu kõhredele. Turja hinnatakse laiuse, tasasuse ja lihastiku järgi. Hea turi on pikk, tasane ja hästi lihastunud. Puudeks on lühike, terav või renjas turi. Viimase on põhjustanud rinnalülide ogajätkete vajumine allapoole abaluukõhrede ülaservi
Poegimisraskusi esines vähem veiste vabapidamisel nii mahe- kui tavatootmises ning mahetootmises vähem kui tavatootmises. Herefordi veistel esines teiste tõugudega võrreldes rohkem poegimishaigusi ja seda just tavatootmise tingimustes. Sigimisprobleeme on veistel vähem vabapidamisel ning mahetootmises vähem kui tavatootmises. Ammlehmade iga karjas on vabapidamisel lühem nii mahe- kui tavatootmises ning viimases pikem kui mahetootmises. Seemendamine on lihaloomadel kõikides karjades valdavalt loomulik pulliga ning mahe aberdiini ja herefordi karjades 100% pulliga. Vasikate haigusi esineb võrreldavalt kõikides veiste pidamisviisides, haigusi valdavalt ei diagnoosita. Veterinaarravi kulutused on väiksemad mahetootmises võrreldes tavatootmisega Peamised kulutused seotud poegimisabi ja jalgade vigastustega. Bioohutusmeetmeid järgitakse üksnes osaliselt kõikides tootmisviisides, kuid mõnevõrra rohkem tavatootmises.
kasutada produktiivloomana, selleks et vähendada üleskasvatamise kulutusi. Lihaloomade puhul püütakse vähendada aega tapaküpseks saamiseni. Seda saavutatakse intensiivse söötmise ja optimaalsete pidamistingimuste tagamisega. Varavalmivust saab suurendada ainult sihipärase valiku teel. Varavalmivamad loomad saavutavad kiiremini organismi täiskasvanu faasi ning neil on lühem eluiga kui hiljavalmivatel loomadel. Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just lihaloomadel (tarbeloomadel), kelle eluiga on lühike. Piimaveistel, kelle eluiga peaks olema pikem, taotletakse mõõdukat varavalmivust (toidetakse normaalsel tasemel ja välditakse organismi ületoitmist ja kasvamist). Veistel saabub suguküpsus heades söötmis-pidamistingimustes juba 6-8 kuu vanuselt. Selles vanuses ei ole õige noorloomi veel seemendada, sest noorloomade organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Et vältida noorveiste juhuslikke paaritusi, tuleb lehmikud
Loomade jõudluse alusel: 1. Piimatõud – hollandi friisi, džörsi, äärširi, görnsi, taani punane. Suurima piimatootlikkusega on mustad. 2. Lihatõud – herefordi, šorthorni, aberdiin-anguse 3. Kombineeritud jõudlusega – kahesuunalise jõudlusega tõud. Veiste varavalmivus, suguküpsus , tiinestamine, majanduslik kasutusiga. Varavalmivusega vähendatakse üleskasvatamise kulutusi. Lühem eluiga kui hiljavalmivatel loomadel. Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just lihaloomadel (tarbeloomadel), kelle eluiga on lühike. Piimaveistel taotletakse mõõdukat varavalmivust. Veistel saabub suguküpsus 6-8 kuu vanuselt. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel on 15…18 kuud. Lehmvasikad paaritatakse järgmisel suvel – 15 kuuselt!! Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse kunstlikku seemendust. Sügavkülmutamine. Loomulik paaritus jaguneb:
lootejärgsel perioodil märgatavalt avaram ja eripalgelisem keskkond. Igal faktoril on isepärane toime, sõltub arengufaasist. Faktorite arv väga suur ja koostoime keerukas. 31. varavalmivus ja kasutamisiga · Varavalmivad loomad on tavaliselt madalamad ja laiemad, · hambad vahetuvad kiiremini, · ainevahetus on samuti kiirem. · Seetõttu varavalmivamad vananevad kiiremini ja neil on lühem eluiga. · Varavalmivus on eelistatav lihaloomadel, aga sugu- ja tööloomadele ei tule liigne varavalmivus kasuks. · Pärilikud eeldused seavad ette piirid, milleni on söödakulutused efektiivsed. · Produktiivsuse langus olenemata põhjusest alandab looma pidamise majanduslikkust. · Kui langeb see alla karja keskmise, loom praagitakse. · Eluiga on põllumajandusloomadel märgatavalt pikem kui kasutusiga. · Maksimaalse eluea näiteid võib kohata ajakirjanduses.
piimalehmadel tähtsaks tasakaalu säilitavaks kehaosaks turi- paikneb esimeste rinnalülide ogajätkete ja abaluukõhrete piirkonnas, kiirushobustele ja piimalehmadele tüüpiline kitsas ja kõrge turi, raskeveohobustele ja lihaveistele aga lai ja lihaseline. selg- turja ja lande vaheline ala. iseloomulik on seljajoone sigus, selja laius ja ühtlane liitumine turja või landega. lanne ehk nimme- ühendab selga ja laudjat, lihaloomadel on landeosa hea lihastiku asupaik. õlgmik- on aba- ja õlavarreluule toetuv osa. loomaliikuvusele jalihakoe ladestumisele tähtis piirkond, luude omavaheline nurk väga erinev, nõrgem lihastus on tüüpiline piimaveistele ja kiirushobustele. lihasigadel, -veistel ja raskeveohobustel katab õlgmikku massiivne lihastik. rind- mahutab kopsud ja südame. selgroog, roided, rinnak ja vahelihas määravad tema mahukuse. suheliselt suurt mahtu vajavad kiirushobused ja piimalehmad
vältel (siis lõhustatakse toitained täielikumalt ja kõik vajalik imendub jäägitult). Heal lüpsilehmal on suur ja ümar kõht. Küljelt vaadates meenutab keha kolmnurka, pealt vaadates on lai. Hästiarenenud hingamisorganite süsteem ... , et saada piisaval hulgal hapnikku, mida kasutatakse toitainete oksüdeerimisel ja CO2 (süsihappegaasi) ning vee eemaldamiseks organismist. Hea lüpsilehma kopsumaht ühe kehakaalu kilogrammi kohta on tunduvalt suurem kui lihaloomadel. Hea lüpsilehma rinnakorv on pikk (pikem kui lihatõu loomadel) ja liikuv. Roided on pikad, peenemad ja roiete kaldenurk on suurem. Roiete vahed on suured ja varustatud tugevate lihastega. Ühtlaselt arenenud udar ... (veerandid ühesuurused). Udara vahe on elastne ja karvadeta, udara tagaosa suur. Kõige paremaks peetakse vannikujulist udarat. Halvemad on nn kausikujuline ja kitseudar. Kitseudar on küllalt sageli karvane. Udaravaru on suur
vähendada üleskasvatamise kulutusi. Lihaloomade puhul püütakse vähendada aega tapaküpseks saamiseni. Seda saavutatakse intensiivse söötmise ja optimaalsete pidamistingimuste tagamisega. Varavalmivust saab suurendada ainult sihipärase valiku teel. Varavalmivamad loomad saavutavad kiiremini organismi täiskasvanu faasi ning neil on lühem eluiga kui hiljavalmivatel loomadel. Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just lihaloomadel (tarbeloomadel), kelle eluiga on lühike. Piimaveistel, kelle eluiga peaks olema pikem, taotletakse mõõdukat varavalmivust. Samuti piimaveistel eelistatakse mõõdukat varavalmivust. Seepärast ei taotleta noorloomade üleskasvatamisel maksimaalseid massi-iibeid, vaid toidetakse normaalsel tasemel ja välditakse organismi ületoitmist ja kasvamist. Lehmadel on varavalmivuse näitajaks tavaliselt esimese seemenduse vanus ja esmaspoegimise iga (EPI).
annaabi.ee 
