Spetsiaalselt liha tootmiseks on umbes 50 tõugu, millest vaid väike osa on villata. Kahesuunalisi lambaid ehk Liha- villa lambaid on tänapäeval ikka omajagu, umbes 100. Kahesuunaliste rühma kuuluvad ka eesti tumeda- ja eesti valgepealised lambad. Antud tõud on meie riigis küllaltgi laialt levinud, kuna lambad on ökonoomiliselt seisukohalt eelistatud. Levinud on lambaid kelle nuumamisel saadakse suurem taoamass ja tapasaagis. Määrava tähtsusega on lihakuse koefitsent. 2.1. Tumedapealised lihalambad Meie riigis on levinud eelkõige just tumedapealised lambad, nad on varavalmivad, heade lihavormidega. Viljakus on keskmiselt 1,5 talle poeginud ute kohta. Annavad suuremat villatoodangut, kui valge pealised ja on samuti poolpeenvilla. Jäärade keskmiseks kaaluks on umbes 95 kg ja uttedel 76 kg. Lammaste liha tootlikus on ühe söödaühiku kohta sama palju liha kui nuumveiselgi. Lambad
- liha on väga kvaliteetne, tapasaagis u 45%. Piimatalled saavad ka rohusööta, see mõjutab liha värvust punakam. Kolmas võimalus elusatel lammastel lihajõudlust hinnata on ultraheliaparaatidega, kui määratakse lihassilma pindala ja peki paksus. Seda kasutatakse Eestis alates 2009. aastast. Nii on võimalik teha valikut lihajõudluse suunas. Lihajõudluse hindamine tapajärgselt 1. Lihakehade SEUROP klassifitseerimine lihakuse ja rasvaladestuse alusel Eestis hakkas kehtima alates 2003. a lihatööstustes, kus tapetakse aasta keskmisena üle 500 lamba. Rümbad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse - L alla 12 kuu vanuste lammaste e tallede rühmad (randmeliiges sinakas) - S kõigi teiste lammaste rümbad (randmeliiges punane) Hinnatakse visuaalselt lihakusklasse ja rasvasusklasse.
mittetuntavad. Lihassilm hästi tuntav, kaetud paksu rasvakihiga. 5 punkti (väga rasvunud) nimmelüli ogajätked ja roidejätked pole tuntavad isegi tugeval surumisel. Seljajoonel (ogajätkete kohal tuntav lohuke. Lihassilm hästi tuntav, kaetud väga paksu rasvakihiga. Ultraheliaparaatidega, kui mõõdetakse elusal lambal lihassilma pindala (cm2) ja seljarasva paksus (mm) aparatuur kallis 2. Tapajärgselt: · Lihakehade SEUROP klassifitseerimine lihakuse ja rasvaladestuse alusel · Lihakeha mass soovitavad lihakehad tavaliselt 1620 kg (Eestis, Suurbritannias, USA, Uus-Meremaal jm) või 912 kg (Hispaanias, Portugalis,Itaalias, Kreekas jm) · Tapasaagis=hamastapaeelnee s lihakeha mass × 100 Lammaste tapasaagis varieerub üldiselt 4550% piires · Lihakeha morfoloogiline koostis e kui palju sisaldab lihakeha erinevaid kudesid (lihaskude, rasvkude, luukude) kilogrammides või protsentides.
21 K Bioloogilised varad (veistekari) Bioloogiliste varade müügil lähtutakse samuti karja liikmete vanusest, kuid ka sellest kas lehm on poeginud või mitte. Tavapäraselt müüakse Rakvere Lihakombinaadile noorloomad või pullid ning selektiivselt lehmad, kes ei ole oma eluajal järglasi andnud. Müügi vormistamisel väljastab Rakvere Lihakombinaat arve, millel teavitatakse klienti, mis klassi veis kuulub, veise kaal, lihakuse-rasvasuse suhe ning antud klassi hind ajahetkel. Tuha Talu OÜ kirjendab müügil, kui veise bilansiline maksumus on 6250 ja müügihind 8000 krooni: D Nõuded ostjate vastu 8000 D Toodangu jääkide muutus 6250 K Tulu kaupade müügist 8000
D Kahjum bioloogilistelt varadelt K Bioloogilised varad (veistekari) Bioloogiliste varade müügil lähtutakse samuti karja liikmete vanusest, kuid ka sellest kas lehm on poeginud või mitte. Tavapäraselt müüakse Rakvere Lihakombinaadile noorloomad või pullid ning selektiivselt lehmad, kes ei ole oma eluajal järglasi andnud. Müügi vormistamisel väljastab Rakvere Lihakombinaat arve, millel teavitatakse klienti, mis klassi veis kuulub, veise kaal, lihakuse-rasvasuse suhe ning antud klassi hind ajahetkel. Ettevõtte kirjendab müügil, kui veise bilansiline maksumus on 6250 ja müügihind 8000 krooni: D Nõuded ostjate vastu D Toodangu jääkide muutus K Tulu kaupade müügist K Bioloogilised varad K Kasum bioloogilistelt varadelt Selguse huvides tuleb öelda, et Ettevõtte peab bioloogiliste varade jooksvat arvestust, kajastades kasumiaruandes ka antud varadega seotud otseseid kulutusi
Estonia AS. 23 Infot toidu käitlemise tegevuslubade ja toidu käitlemiseks lubatud ettenähtud materjalide ning esemete käitlejate kohta leiab Veterinaar- ja Toiduameti registristrist: https://jvis.agri.ee/jvis/avalik.html#/toitKaitlemisettevotedparing (Toiduamet, s.a.) Veel kasutatakse SEUROP märgistamist, mis määrab klassidesse searümbad vastavalt tailiha sisalduse protsendi järgi ning veise- ja lambarümbad lihakuse ja rasvasuse alusel. (Heldi Kikas et al., 2012, lk 150) 3.2 Liha koostis Liha keemiline koostis sõltub looma liigist, looma tõust, vanusest, soost, pidamistingimustest, toitumisest ning tapmise ja algtöötlemise tehnoloogiast. (Heldi Kikas E. K., 2004, lk 259) Vesi – keskmine vee sisaldus on 70 – 75%. Mida vähem on lihas rasva, seda veerikkam see on. Et säilivuse aega pikendada kasutatakse erinevaid meetodeid, et vähendada vee
25 45 11 Rasva 8%, Väga kvaliteetne Tall (33,5 kuu vanune) valku 17% liha · Ultraheliaparaatidega, kui mõõdetakse elusal lambal lihassilma pindala (cm2) ja seljarasva paksus (mm) aparatuur kallis 2. Tapajärgselt: · Lihakehade SEUROP klassifitseerimine lihakuse ja rasvaladestuse alusel · Lihakeha mass soovitavad lihakehad tavaliselt 1620 kg (Eestis, Suurbritannias, USA, Uus-Meremaal jm) või 912 kg (Hispaanias, Portugalis, Itaalias, Kreekas jm) lihakeha mass × 100 · Tapasaagis= tapaeelneehamass Lammaste tapasaagis varieerub üldiselt 4550% piires · Lihakeha morfoloogiline koostis e kui palju sisaldab lihakeha erinevaid kudesid
vanune) valku 17% 3) Ultraheliaparaatidega, kui mõõdetakse elusal lambal lihassilma pindala (cm2) ja seljarasva paksus (mm). Eestis on hakatud jõudluskontrolli farmides noorlammaste lihassilma ultraheliuuringuid tegema 2009. aastast. Valik lihassilma suuruse järgi võimaldab kõige kiiremini parandada aretusloomade lihakvaliteeti. Lihajõudluse hindamine tapajärgselt 1) Lihakehade SEUROP klassifitseerimine lihakuse ja rasvaladestuse alusel Eestis hakkas kehtima alates 2003. a lihatööstustes, kus tapetakse aasta keskmisena üle 500 lamba. Rümbad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse: · L - alla 12 kuu vanuste lammaste e. tallede rümbad · S - kõigi teiste lammaste rümbad Hinnatakse visuaalselt lihakusklasse ja rasvasusklasse · Lihakusklasside osas eristatakse: E (ekstra), U (väga hea), R (hea), O (rahuldav), P (lahja), P (eriti lahja)
annaabi.ee 
