karjamaale. Loomi söödetakse oma maalt kogutud söödaga, milleks on hein ja kuivsilo. Lisaks saavad loomad veel lisasöötasid, milleks on mineraalained sool ja jõusööt. Lambaid pügatakse üks kord aastas ning pügamisteenus ostetakse sisse Turustamine Tegelen peamiselt liha turustamisega. Loomad müün, kui nad on saavutanud kehamassi 40-50 kg selleks ajaks peaksid nad olema alla 12 kuu vanused. Müün nii elusalt lihakombinaati, kui ka lihana otse tarbijale. Elusmüük toimuks Otepää lihatööstusele see on kõige lähemal ja Eestis on hetkel ainult üks kokkuostja peale selle, kuid see asub Saaremaal. Risk Suurim risk on muutuvad turu hinnad. Samuti see, et lambaliha realiseerimise võimalused on piiratud. Praegu tegeleb Eestis kokkuostuga ainult kaks lihakombinaati Saaremaa ja Otepää. Tuleb arvestada ka ilmastiku olusid sest mõnel aastal võib olla keeruline loomadele sööda kogumine. 4
Kõrvadesse märkide panemist nägin kõrvalt ning lehmade kaalumist lindiga. 01.08.17 Noorkarja laudas, tutvusin laudaga, kaalusime vasikaid, sain ka ise kaaluda. Tõstsime vasikaid ümber, augustasime kõrvu numbrimärgiga. Sain täita laudakaarte ja olin abis nii kuidas sain, osalesin ka koosolekul 02.08.17 Lehmad, kes lihakombinaati oli vaja viia, ajasime auto peale. Kontrollisin veiste passi, kas andmed vastavad passil sellele, mis vihikus kirjas. Mullikaid jaotasime sulgudesse 04.08.17 Kontrolllüps 08.08.17 Noorkarjalaudas, kaalusime vasikaid, ajasime õigesse sulgu, loendasime üle, sain nii priat kui ka muid programme/pabereid jälgida 21.08.17 Praktikandi allkiri ..................................
Tänapäeval takistab varajast võõrustamist põrsasöötude kõrge hind. Põrsaid on lubatud emisest eraldada alates 28 päeva vanuselt. Võõrustusjärgselt aeglustub mõneks ajaks põrsaste kasv. *Põrsaste võõrutamise viisid: 1)järkjärguline võõrustamine-peetakse põrsad emisest lahus ja lastakse järjest vähem imema. VÄLDIB UDARAPÕLETIKKU. 2)kohene võõrustamine-emis viiakse ära, aga põrsad jäetakse veel vanasse kohta mõneks ajaks KASTREERIMINE Kõik lihakombinaati saadetavad sead peavad olema kastreeritud enne 2 kuu vanuseks saamist. Tavaliselt kastreeritakse imetamisperioodil. Kõik kultpõrsad, keda sigimiseks ei valita. VABADE JA TIINETE EMISTE NING KULTIDE PIDAMINE Peale võõrustust on emised rahutud. Vabadele emistele meeldib lamada üksteise lähedal. Peale tiinestamist muutuvad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Individuaalsel söötmisel emiste piimakus suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb
aastat. Selle aja jooksul saab umbes 10 poega. Majanduslikult optimaalseks loetakse seda, kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. *Surnud sünd-kui vasikas sureb 24h jooksul peale sündi. *Lehmade tegelik eluiga 6-7 aastat. *Täiskasvanuks saab kehakaalu järgi reaalselt alles 5-aastaselt. Peamised põhjused miks karjast välja võetakse: 1)udarapõletikud 2)jäsemete haigused Karjast väljaminek võib olla ka teise karja minek või lihakombinaati minek. Tõuaretusega saab nt. nõrkade jalgade probleemi parema pulli spermaga paremaks muuta. Noorloomade üleskasvatamise kulud tuleb katta aga toodangu müügist!! VEISEKARJA STRUKTUUR, KÄIVE JA TAASTOOTMINE *Veisekarja struktuur-erinevate vanuste ja soo osatähtsus karjas *Veisekarja käive-loomade liikumine rühmast rühma ja asendamine uute loomadega *Veisekarja taastootmine-karjast väljaläinud loomade asendamine noorloomadega
Sigalad (sektsioonid) jagunevad vastavalt otstarbele järgmiselt: poegimissigala, sugusigade sigala, võõrdepõrsaste ja kesikute sigala ning nuumikute sigala. 15. Sigade isoleeritud pidamine, ,,tühi" - ,,täis" süsteem. Isoleeritud pidamisviisi puhul talitab iga vanuserühma eri talitaja. Sellega spetsialiseeruvad inimesed ühe kindla searühma söötmisele ja pidamisele. Olenevalt seafarmi suurusest võib farmis osa töid planeerida kindlatele nädalapäevadele, nagu sigade lihakombinaati saatmine, sigade ümberpaigutamine jne. Erinevate vanuserühmade isoleeritus on vajalik selleks, et vanemad sead ei annaks haigusi edasi noorematele, selleks peab kõik sead ühest sigalast viima korraga teise. Sigalaid (sektsioone) tuleks kasutada ,,tühi-täis" põhimõttel. Pärast sigade äraajamist teise sigalasse puhastatakse, pestakse ja desinfitseeritakse tühjaksjäänud sigala. See välistab infektsiooni levikut ka sigala kaudu
veterinaartõendi õigsuses looma tervisliku seisundi kohta; veenduda, kas müüdavad piima- ja lihasaadused pärinevad tervetelt loomadelt, kes on läbinud eelneva veterinaarse kontrolli. Kõrvamärgiga märgistatakse kõik karjas olevad loomad. Sündinud vasikas tuleb märgistada 20 päeva jooksul. Kui loom viiakse enne kohustuslikku märgistamise tähtaega karjast välja (s. t. tegemist on elusmüügiga või lihakombinaati saatmisega), siis peab ta olema enne seda märgistatud. Märgistamata looma ei tohi karjast välja viia. Märgistatud loomad registreeritakse PRIA-s . EL-st Eestisse toimetatava veisega peab kaasas olema veise pass, mis on välja antud selle riigi poolt, kust loom Eestisse tuuakse. Veisega kaasas olnud passi peab loomapidaja esitama Eesti loomade registrile, mis asub PRIA-s. Veisepassil on toodud looma kohta
Sigalad (sektsioonid) jagunevad vastavalt otstarbele järgmiselt: poegimissigala, sugusigade sigala, võõrdepõrsaste ja kesikute sigala ning nuumikute sigala. 15. Sigade isoleeritud pidamine, „tühi“ - „täis“ süsteem. Isoleeritud pidamisviisi puhul talitab iga vanuserühma eri talitaja. Sellega spetsialiseeruvad inimesed ühe kindla searühma söötmisele ja pidamisele. Olenevalt seafarmi suurusest võib farmis osa töid planeerida kindlatele nädalapäevadele, nagu sigade lihakombinaati saatmine, sigade ümberpaigutamine jne. Erinevate vanuserühmade isoleeritus on vajalik selleks, et vanemad sead ei annaks haigusi edasi noorematele, selleks peab kõik sead ühest sigalast viima korraga teise. Sigalaid (sektsioone) tuleks kasutada „tühi-täis“ põhimõttel. Pärast sigade äraajamist teise sigalasse puhastatakse, pestakse ja desinfitseeritakse tühjaksjäänud sigala. See välistab infektsiooni levikut ka sigala kaudu. Vajaduse korral saab tühjas sigalas teha
22. PIIMAJÕUDLUSNÄITAJATE ARVUTAMINE Toodangu arvutamisel tuleb silmas pidada järgmist: 1) kinnijätmise päevaks arvestatakse päev, mil lehma ei lüpsta regulaarselt iga päev või päevatoodang on alla 3 kg. Looma kinnijätmise kuupäeva ja karjast väljamineku päeva kontrollpäeva hulka ei arvestata. Piimatoodangu arvestamisel võetakse aluseks viimase kontroll-päeva toodang enne kinnijätmist või karjast väljaminekut. Näide. Lehm viidi lihakombinaati 20.05. Kontroll-lüps toimus 14.05. Piimatoodang oli 10 kg. Seega oli lüpsipäevi vahemikus kontroll-lüpsist väljaminekuni (15.05...19.05 k.a.) 5. Selle perioodi piimatoodang oli 5x10=50 kg. 1) poeginud või karja juurdetoodud lüpsva lehma toodangut hakatakse arvestama poegimise või karja juurdetoomise päevast alates Näide. Lehm poegis 25.03. Seega oli märtsis sellel lehmal lüpsipäevi 7. 2) Kui lehm poegis pärast antud kuu kontroll-lüpsi päeva, siis toodangu arvestamisel
22. PIIMAJÕUDLUSNÄITAJATE ARVUTAMINE Toodangu arvutamisel tuleb silmas pidada järgmist: 1) kinnijätmise päevaks arvestatakse päev, mil lehma ei lüpsta regulaarselt iga päev või päevatoodang on alla 3 kg. Looma kinnijätmise kuupäeva ja karjast väljamineku päeva kontrollpäeva hulka ei arvestata. Piimatoodangu arvestamisel võetakse aluseks viimase kontroll-päeva toodang enne kinnijätmist või karjast väljaminekut. Näide. Lehm viidi lihakombinaati 20.05. Kontroll-lüps toimus 14.05. Piimatoodang oli 10 kg. Seega oli lüpsipäevi vahemikus kontroll-lüpsist väljaminekuni (15.05... 19.05 k.a.) 5. Selle perioodi piimatoodang oli 5x10=50 kg. 1) poeginud või karja juurdetoodud lüpsva lehma toodangut hakatakse arvestama poegimise või karja juurdetoomise päevast alates Näide. Lehm poegis 25.03. Seega oli märtsis sellel lehmal lüpsipäevi 7. 2) Kui lehm poegis pärast antud kuu kontroll-lüpsi päeva, siis toodangu
piimaanalüüsi tulemuse põhjal. 3.9.5. PIIMAJÕUDLUSNÄITAJATE ARVUTAMINE Toodangu arvutamisel tuleb silmas pidada järgmist: 1) kinnijätmise päevaks arvestatakse päev, mil lehma ei lüpsta regulaarselt iga päev või päevatoodang on alla 3 kg. Looma kinnijätmise kuupäeva ja karjast väljamineku päeva kontrollpäeva hulka ei arvestata. Piimatoodangu arvestamisel võetakse aluseks viimase kontroll- päeva toodang enne kinnijätmist või karjast väljaminekut. Näide. Lehm viidi lihakombinaati 20.05. Kontroll-lüps toimus 14.05. Piimatoodang oli 10 kg. Seega oli lüpsipäevi vahemikus kontroll-lüpsist väljaminekuni (15.05...19.05 k.a.) 5. Selle perioodi piimatoodang oli 5x10=50 kg. 1) poeginud või karja juurdetoodud lüpsva lehma toodangut hakatakse arvestama poegimise või karja juurdetoomise päevast alates Näide. Lehm poegis 25.03. Seega oli märtsis sellel lehmal lüpsipäevi 7.
lihaskoes valgu denatureerumine, mistõttu lihavalgud kaotavad veesidumisvõime. Kaob liha loomulik värvus, liha muutub heledaks, pehmeks vesiseks (PSE-liha). Selline liha kaotab oma mahlakuse, suurenevad jahutuskaod Sealiha kvaliteeti mõjutavad tegurid · Tapaeelsed tegurid 1. Stress 2. Geneetilised tegurid (tõug, liin, kult jt.) 3. Loomakasvatuslike võtete rakendamine (söötmine, pidamistingimused jt.) 4. Lihakombinaadis toimuv (paigutuse tihedus, transport lihakombinaati, tapaeelse pidamise tingimused, tapmistehnoloogia) (Rei, 2004; Põldvere, 2002; Soidla jt, 2011). · Tapajärgsed tegurid 1. Liha enda biokeemilised protsessid Stress Ebaharilikku, võõrasse ümbrusse sattudes siga erutub, väsib, kuumeneb või jahtub liigselt. Seal tekib stressiseisund. Termin "stress" on tulnud inglise keelest, kus ta tähendab pinget, pingeseisundit. Sead peavad pidevalt kohandama oma kehalist seisundit ja elustiili välismaailma tingimustele.
annaabi.ee 
