kliimavöötmes. Populaarseim alkohoolne jook on vein. Naaberriigid: Ta piirneb põhjast Saksamaaga, Neil on neli riigi keelt, sealhulgas prantsuse, Pinnamood: Sveits on mägine ja kõrgemad läänest Prantsusmaaga, lõunast Itaaliaga, idast saksa, itaalia ja retoromaani. mäed on nt. Dufor, Domi mägi ja Weisshorn Austria ja Liechtensteiniga. Sveits on laialdaselt tunnustatud kui rahvusvaheline uurimiskeskus, kus era ja Vaatamisväärsused: Sveitsis on Alpid, kus avalikus sektoris edendatakse tõhusalt teadust saab tegeleda talvesportidega. Samuti ka ja tehnoloogiat.
Sveits Koostaja: Maarja Maanso Juhendaja: Saue Gümnaasium 2009 Üldiselt: · Sveits on väike merepiirita riik Kesk- Euroopas. · Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. · Svetsis asub paljude rahvusvahliste organisatsioonide peakorter. · Sveitsis on väga palju järvi, jõgesi ja mägesi. Tähtsat Sveitsi kohta: · Riigikord: konföderatsioon · Pealinn: Bern · Rahvaarv: 7 739 100 (2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Pindala: 41 285 km2 · Riigi keeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romansi (retromaania keel) · Rahaühik: Sveitsi frank · Linnaelanikke: 60,8% · Keskmine eluiga: 78 aastat
Acre lahingus 1191. a sai ta valge särk verest üleni punaseks, välja arvatud valge triip vöökohal, kus ta oli kandnud rihma. See põhijoonis kaks horisontaalset punast triipu poolitatud valgega on olnud kasutusel 1230. aastast peale. Lipp oma praegusel kujul võeti kasutusele 1918.a Austria-Ungari riigi lagunedes. Austria Vabariik on maismaariik, piirnedes põhjast Saksamaa, Tsehhia ja Slovakkiaga, idast Ungariga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, läänest Sveitsi ja kääbusriigi Liechtensteiniga. Poliitiline süsteem Austria on demokraatlik vabariik. Sellest tulenevalt valib rahvas riigipea (liidupresidendi) ja seadustandvad organid. Juba alates 1867. aastast on riigi kodanikele garanteeritud nende põhiõigused ja vabadused, sealhulgas usutunnistus- ja südametunnistusvabadus. Euroopa Konventsiooni sätted inimõiguste kaitse ja põhivabaduste küsimuses ratifitseeriti Austrias 4. novembril 1950. aastal.
Sveits Koostaja: Taivo Tokman Toila 2011 Sveits · Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. · Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. · Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvahelist organisatsioonide peakorter. · Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Loodus Pinnamood Sveitsi kümme kõrgemat mäge on: Geoloogia · Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel.
Sveits on väike merepiirita riik KeskEuroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. Sveitsi pindala on 41 290km². Rahvaarv(2003) on 7 318 638. Rahvastiku tihedus on 177,2 in/km². Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina
Euroopa Liit on sõlminud mitmeid assotsieerumis-, koostöö- ja kaubanduslepinguid kogu maailma riikidega, alustades kõige lähematest naabritest Euroopas ja lõpetades kõige kaugemate partneritega Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas. Suhete alalhoidmiseks korraldab Euroopa Liit oma peamiste partneritega regulaarselt tippkohtumisi või nõupidamisi ministrite tasandil. Euroopa Liidul on kõige lähedasemad suhted oma nelja Lääne- Euroopa naabriga- Sveitsi, Norra, Islandi ja Liechtensteiniga-, kes on kõik Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed ning viinud oma õigusaktid suures osas kooskõlla Euroopa Liidu siseturgu reguleerivate õigusaktidega. Samuti kuuluvad kõik nimetatud riigid, välja arvatud Sveits, koos Euroopa Liiduga Euroopa Majanduspiirkonda (EMP). Barcelona protsessi raames on Euroopa Liit seadnud eesmärgiks aastaks 2010 luua vabakaubanduspiirkond Vahemere riikidega. See hõlmaks Araabia riike Vahemere lõuna- ja
liidumaast koosnev föderatsioon. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa liitu. Riigikeeleks on seal saksa keel ning pealinnaks Viin. Rahaühik on Austria silling (ATS). Pindala: 83 858 km² Rahvaarv: 8 080 000 (1999) Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), muslimid (2%) Naaberriigid Austria Vabariik on maismaariik, piirnedes põhjast Saksamaa, Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ungariga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, läänest Sveitsi ja kääbusriigi Liechtensteiniga. Majandus Austria, alates 1995. aasta algusest Euroopa Liidu liige, on kõrgelt arenenud tööstusriik, milles mängib tähelepanuväärset osa teenindus. Tähtsaimad tööstusharud on toiduainete, masina- ja terasetootmine, keemiatööstus ja sõidukite valmistamine. Sõidukite valdkonnas moodustavad mootorite ja ülekandemehhanismide tootmine eriti suure turuosa, millede ekspordikvoodid ületavad 90 %. Nii toodetakse aastas üle 800.000 mootori, mida kasutavad paljud tuntud autofirmad
SVEITS Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia ja idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 km, idast läände kuni 360 km. Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina variant Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Elanikkonnast 79,8% moodustavad Sveitsi
Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ. Sveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone. 3 1.2 Geograafiline asend Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. Minu arvates on tegu üsba soodsa asukohaga. Sveits asub Euroopa ja Aafrika laama piiri lähedal. Selle tõttu on tekkinud sinna suured mäed, mida saab kasutada ideaalselt turiste ligi meelitada. Neil pole küll oma merepiiri aga sellest pole midagi hullu. Sveitsi kasuks on ka fakt, et tal on naaber riikideks Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Kõikide nende riikidega saab ta hästi läbi ja on seega on ta kaitstud üsnagi hästi. Ta on nagu väga edukas väikevend suurte vendade keskel.
Arvan, et mul õnnestub oma referaadis anda kokkuvõtlik pilt Sveitsist sellisena, nagu ta täna on jätmata samas mainimata riigi sündmusterohket ajalugu. 4 Loodus Geograafiline asend ja mõõtmed Sveits on väike, mägine ja merepiirita riik Kesk-Euroopas. Selle üldpindala on 41 290 km² (15 942 mi²), millest 39 770 km² (15 355 mi²) on maismaa ja 1520 km² (587mi²) on vesi. Sveitsil on maismaapiir Austriaga (164 km) ja Liechtensteiniga (41 km) idas, Prantsusmaaga (573 km) läänes, Itaaliaga (740 km) lõunas ja Saksamaaga (334 km) põhjas. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. Geoloogiline asend ja ehitus Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt
annaabi.ee 
