arenenud rinnuli ujumisest. Põhiline erinevus teistest ujumisviisidest on keha asend, mis töötab aktiivselt kaasa koos jalgadega. Liblikujumisel on käed esialgu taga. Seejärel väljuvad käed veest, väike sõrm ees. Samal ajal kui käed hakkavad veest välja tulema, toimub sissehingamine. Käed tõstetakse läbi õhu kaugele ette ning asetatakse vaikselt vette. Käed asetatakse õlgade laiuselt, sõrmed ees. Peale seda toimub haare ja tõmme. Liblikujumise puhul tuleb meeles pidada, et kehal on laineline liikumine ja pea on see, mis juhib liikumist. Jalalöök algab ülaltpoolt puusa ning jalad on löögi ajal kõrvuti. Välja sirutatud pöiad suunavad löögi alla.
LIBLIKUJUMINE TSK6028 REFERAAT Koostaja: Mirko Lennuk Õppejõud: Vladimir Kunitsõn Eessõna Liblikujumist peetakse kõige kurnavamaks ujumisstiiliks, Ent see on nii, sest suurem osa inimesi liblikrabelevad. Lõdvstunult ja nutikalt sooritatud liblikujumist on kena vaadata ning rahuldustpakkuv ujuda. Liblikujumise omandamine tõstab teadlikkust oskustest, mis on vajalikud kõikide ujumisstiilide puhul : voolujooneline asend, vee hoidmine, kerelihaste jõul tehtavad liigutused, veetundlikkus ja rütm. Need kes omandavad liblikujumise, on edukad ka teistes stiilides. Seda ei saa paraku öelda nende kohta kes ujuvad meisterlikult krooli või selili. Alljärgnevalt vaatleme lähemalt liblikujumist ning mis see üldse õigupoolest on. Sissejuhatus Mis on ujumine?
spordivõistlusi. LEMMIKSPORTLANE Meie lemmiksportlane on Gerd Kanter ja Triin Aljand. Triin Aljand on eestlane ujuja. Ta sai Gerd Kanter on eestlane Poolas Szczecinis toimunud kergejõustiklane. lühirajaujumise Euroopa Ta võitis 2011. aastal Daegu meistrivõistlustel naiste 50 m MM-lt kettaheites liblikujumise distantsil hõbemedali, tulemusega 66.95 samuti võitis ta 50 meetri hõbemedali. vabaltdistantsil ajaga 24,23 pronksmedali. ARVAMUSED Ma arvan, ma oken tervisesportlane, sest tegelen spordiga enda jaoks. Ma mängin jalgpalli ja korvpalli. Suvel ma käin iga hommikul pargis jooksmas, aga talvel ma käin uisatamas ja suusatamas. Kui mul on vaba aega, siis ma käin spordikomplekis.
isikliku rekordiga. 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas ta 100 meetri liblikujumises uueks Eesti rekordiks 59,43. Selle ajaga jäi ta jagama 32.33. kohta. TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 30. juulil 2005. püstitas ta ujumise maailmameistrivõistlustel Montréalis 50 m liblikujumises uue Eesti rekordi 27,31 sekundit ning saavutas sellega 15. koha · 2008. aasta lühirajaujumise EMil Horvaatias Rijekas parandas Triin Aljand 50 m liblikujumise Eesti rekordit 1,35 sekundi võrra ning sai ajaga 25,57 finaalis 4. koha. Medalist jäi tal puudu vaid kaks sajandikku · 2009. aastal Roomas toimuvatel ujumise maailmameistrivõistlustel püstitas Triina Aljand 100 m liblikujumises uue Eesti rerkordi 59,00 ning jäi jagama 23.24. koha ELULUGU (LÜHIDALT): Sündis 8. juulil 1985 Tallinnas. Triin Aljand on 179 pikk ja kaalub 68 kg.
ajal, mil käed on jõudnud reite juurde. Jalalöök algab ülaltpoolt puusa ning jalad on löögi ajal kõrvuti. Välja sirutatud pöiad suunavad löögi alla. Liblikujumisel on käed esialgu taga. Seejärel väljuvad käed veest, väike sõrm ees. Samal ajal kui käed hakkavad veest välja tulema, toimub sissehingamine. Käed tõstetakse läbi õhu kaugele ette ning asetatakse vaikselt vette. Käed asetatakse õlgade laiuselt, sõrmed ees. Peale seda toimub haare ja tõmme. Liblikujumise puhul tuleb meeles pidada, et kehal on laineline liikumine ja pea on see, mis juhib liikumist.
UJUMINE 1. Nimeta põhiujumisviisid. Krool, seliliujumine, liblikujumine ja rinnuliujumine. 2. Milline on 4 x 25 m kompleksujumise õige järjekord? 1) liblikujumine ehk delfiin 2) seliliujumine 3) rinnuliujumine ehk konn 4) vabaujumine ehk krool 3. Milliste ujumisviiside stardihüpet sooritatakse pukilt, milliseid veest? Pukilt sooritatakse krooli, liblikujumise ja rinnuliujumise stardihüpped. Veest allustatakse ainult seliliujumist. 4. Rinnuli pöördel peab vastu seina minema ..... käsi/kätt. Kuidas sooritatakse delfiini pööre? Rinnuli pöördel peab vastu seina minema kaks kätt. Delfiini pöördel tuleb puudutada mõlema käega seina ning seejärel end seinast ära tõukama. 5. Millistes ujumisviisides on lubatud ka saltopööre? Saltopööre on lubatud seliliujumise ja krooli puhul. 6. Mitu valestarti on lubatud võistlejal?
Poolfinaalipääs jäi 0,22 sekundi kaugusele. · Vabaltujumise 100 meetri distantsi läbis ta ajaga 56,10, millega ta sai 48 osaleja hulgas 33. koha. See tulemus jäi 0,29 sekundit alla Jana Kolukanovale 2005. aastast kuuluvast Eesti rekordist. · Triin Aljandile kuulub ka 14. juulil 2007 ujutud 50 m seliliujumise Eesti rekord 29,45. · 2008. aasta lühirajaujumise EM-il Horvaatias Rijekas parandas Triin Aljand 50 m liblikujumise Eesti rekordit 1,35 sekundi võrra ning sai ajaga 25,57 finaalis 4. koha. Medalist jäi tal puudu vaid kaks sajandikku. · 100 m liblikujumises parandas ta enda nimel oleva rekordi ning ujus uueks Eesti rekordiks aja 58,13. · Samas ujutud 50 meetri vabaujumises pääses ta uue Eesti rekordiga 24,58 poolfinaali. Uus rekord oli 0,29 sekundit parem Jana Kolukanova neli aastat vana rekordist.
Phelps võitis oma kolmanda kuldmedali uue maailmarekordiga 1.42,96 200 m vabaujumises. Kuna mehel oli tõsine plaan kaheksa olümpiakulda võita, siis nii eelujumises, kui ka poolfinaalis ta kõike välja ei pannud ja oli mõlemas neljas. Finaalis oli ta omaette klassist ja võitis teisi ligi 2 sekundiga. Neljandal võistluspäeval pidi Phelps osalema kahes finaalujumises, et oma edukat võitudeseeriat jätkata. Esimene kuldmedal oli vaja välja teenida 200 m liblikujumise ja seejärel vähem kui tund aega hiljem 4x200 m vabaujumises. Seni juba 11 olümpiakulda saanud Phelps oli oma ülesannete kõrgusel ja sai mõlemas finaalis võidud uute maailmarekorditega. Teateujumises oli lõpuaeg 6.58,56, mis ületas eelmise tippmargi koguni 4,68 sekundiga. Imeujuja Michael Phelpsi kullasadu jätkus ka 200 m kompleksujumises, kus järjekordse maailmarekordiga 1.54,23 sai ta juba kuuenda kuldmedali. Sellega tema kullajaht muidugi ei lõppenud
jõulise liigutusega jalgade töö produktiivsust. Jalgade ettevalmistav liigutus - jalgade kõverdamine toimub seevastu aeglaselt. Brassilöök on individuaalselt väga varieeruv ja tehniliselt komplitseeritud. Veel 30- ndatel aastatel kujutati brassilööki ette kiilutaolisena s.t. arvati et edasiviivaks jõuks on jalgade vahelt kiilutaoliselt vee väljasurumine ning seetõttu püüti sooritada hästi laia lööki. Liblikujumise tekkimisega osutus kitsas, tõukeline löök produktiivsemaks ning tänapäeval välditakse laia lööki. Löök on alati diagonaalne, suunatud külgedele ning jalad tuleb löögi lõpus paratamatult kokku tuua. Oluline on, et jalgade sirutus ja lähendamine toimuks sujuvalt, ühtse liigutusena. Brassi jalgade liigutuste õppimisel on suuremaid raskusi löögi lähte asendi võtmisega, viimasest sõltub aga täiel määral
rinnuliujumise medalimehed brassi enamiku ajast vee all. Pärast neid võistlusi määratigi brassiujuja vee all liikumise aeg kindlaks (uued nõuded jõustusid 1957. a.). Liblikujumine ei suutnud enda iseseisvaks alaks kuulutamist tegelikult üle elada. Ala nimetus on küll jäänud, kuid sisu on nii muutunud, et see nimetusele päris ei vasta. Juba 1953. a. algatas jugoslaavlane Darko Prvan sellise liblikujumise, mida tuntakse nüüd rohkem delfiiniujumisena.Vanast liblikujumisest jäi alles liblika liikumist meenutav käte töö, aga oluline osa liikumishoost saadi delfiini ujumist matkivast jalgade ja alakeha sümmeetrilisest ja võimsast üles-alla liigutamisest. Selili ujuvad tänapäeval kõik võistlejad krooli; seda ujutakse nagu rinnulikrooligi, kuid seliliasendis. Keelatud pole ka selilibrass, aga sellest on võistlejad nüüdisajal loobunud.
Kolukanova poolt ujutud Eesti rekordist jäi Triinul puudu vaid üks sajandik. Poolfinaalipääs jäi 0,22 sekundi kaugusele. Vabaltujumise 100 meetri distantsi läbis ta ajaga 56,10, millega ta sai 48 osaleja hulgas 33. koha. See tulemus jäi 0,29 sekundit alla Jana Kolukanovale 2005. aastast kuuluvast Eesti rekordist. Triin Aljandile kuuluvad ka 15. juulil 2007 Austinis ujutud Eesti rekordid 50 m liblikujumises 26,72 ja 14. juulil 2007 ujutud 29,45 50 m seliliujumises. Tulemus: 100 m liblikujumise 32. koht, 100 m vabaltujumise 33. koht, 50 m vabaltujumise 21. koht MARTIN LIIVAMÄGI Meeste 200 m kompleksujumine 2.03,66 (35. Koht) Sünniaeg ja koht: 5. juuli 1988, Tallinn Mõõdud: 183 cm, 80 kg Klubi: Kalevi Ujumiskool Treener: Urmas Jaamul Õppeasutus või amet: Saavutused: EMi 6. koht 100 m kompleksujumises (2006), EMi 5. koht 100 m kompleksujumises (2007), juunioride EMhõbe 200 m kompleksujumises (2006) Eeskujud: Jani Sievinen, Laszlo Cseh
annaabi.ee 
