· Likviidne järelturg · Maksuneutraalsus · Innovatiivne teadus 4. Investorikaitse · Rahanduslik kirjaoskus · Efektiivne avalikustamine (Creating...2008) Riigi roll on luua efektiivne reeglistik, mis toetab kapitalituru arengut. Kogu reeglistik peab toetama õiglast, efektiivset ja läbipaistvat tegutsemist kapitaliturul ja samal ajal ka kaitsma investoreid. Soomes toimus 90ndatel aastatel väga dünaamiline kapitali liikumise liberaliseerimisprotsess. Veel 90ndate algul oli Soome kapitali liikumise suhtes üsnagi suletud riik investeeringuid Soomest väljapoole teha või investeeritud kasumit välja viia oli keeruline. 90ndate algul koos senise suurturu Nõukogude Liidu varisemisega alanud majanduslangus oli Soomele raske ja murrangulisel hetkel majanduspilti elavdavate, sh kapitali liikumist soodustavate seaduste vastuvõtt aitas oluliselt kaasa järgnenud majanduskasvule. (Liigub raha..:2000)
Benelux- Belgia, Hollandi ja Luxemburgi ühine nimetus. Mitteühinemisliikumine- 3.nda maailma riigid, kes ei soovinud endale pooli valida, algatasid selle liikumise, kuid rohkem olid nad meelestatud lääne vastu. Finlandiseerumine- Soome välispoliitiline suund, tahtis olla NL-iga heades suhetes, et kindlustada Soome iseseisvus. Hoiduti koostööst läänega, kehtis mõningane tsensuur riigis, et vältida NL-i pahameelt. Praha kevad- Tsehhoslovaki A.Dubceki liberaliseerimisprotsess, alustas reforme, et kehtestada kultuuri- ja isikuvabadusi. Selle peatasid lõpuks NL ja VLO. (1968). Inimnäoline sotsialism- Dubceki poliitika, mis soovis uusi reforme ja vabadusi. Ühiskonna liberaliseerimine- kollektiviseerimise peatamine, massirepressioonide lõpetamine, seda alustas I.Nagy Ungaris. Raudne eesriie- NL-i poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala, sulges selleks piiri ida ja lääne vahel, et ei leviks teave, kaubandus ja inimeste ränne üle piiride
ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste kehtestamist ja suhete katkestamist VLO-ga. Seda perioodi hakati nimetama Praha kevadeks. Brežnevi doktriin. Moskva ei näinud olukorras muud väljapääsu kui kasvava vastupanu kahasurumine sõjaväe abil. 21. augustil 1968. aastal saadeti Tšehhoslovakkiasse Varssavi pakti väed ning lämmatati kevadel alanud liberaliseerimisprotsess. 1969. aasta mais sai uueks parteiliidriks Gustav Husàk. Tšehhoslovakkias viidi läbi põhjalik puhastus partei- ja riigiaparaadis. Nõukogude Liit teatas pärast Praha kevade lämmatamist, et sotsialistlikel riikidel on piiratud suveräänsus, st et Moskval on alati õigus ja kohustus sekkuda (ka sõjaliselt), kui sotsialismi põhimõtted on ohus. Sellist põhimõtete kogumit – doktriini – hakati tollase Nõukogude Liidu liidri järgi nimetama Brežnevi doktriiniks. 7
See kehtib mitte ainult kunsti enda, vaid ka tema institutsionaalse ja materiaalse baasi kohta. Siin võib leida palju analoogiaid Moskva, Baltikumi ja Ida- ning Kesk Euroopa maade situatsiooni vahel. Teiselt poolt on ka erinevusi, mis on tingitud ajaloolisest taustast, traditsioonidest ja erinevate maade erinevast staatusest kommunistliku impeeriumi raames. Seepärast alustaksin ajaloost. Kui 1950ndate aastate keskel algas nn sotsialistliku realismi doktriini mõranemine, sõltus liberaliseerimisprotsess just sellestsamast ajaloolisest taustast ja staatusest Moskva mõjusfääris. Kergem oli olukord Ida Saksamaal, Tsehhoslovakkias, Poolas ja Ungaris, kus hakati kiiresti tasa tegema Stalini reziimi kõige karmimatel aastatel muu maailmaga kunstiga tekkinud vahet. Eesti kunstnikud meenutavad siiamaani, millist rolli etendasid siinse suletud ühiskonna infoblokaadi ajal sellised ,,vennalike sotsialismimaade" kunstiajakirjad nagu ,,Bildende
nõrgenemist. 1991. a jaanuaris võeti NSV Liidu juhi M. Gorbatsovi ukaasiga ootamatult ja kiiresti käibelt 50- ja 100-rublased rahatähed, seda õigustati vajadusega võidelda varimajanduse vastu. See otsus ning hilisem paberraha piiramatu ja arutu juurdetrükkimine ja aina uute rahatähtede (200-, 500- ja 1000-rublaste) käibelelaskmine viisid usalduse rubla vastu väga madalale. 1992. a alguses lasti iseseisvunud Eestis vabaks enamik hindu ja aasta hiljem oli liberaliseerimisprotsess peaaegu lõpetatud. Jätkati vaid suletud sektori (energeetika, elamumajandus, transport, telekommunikatsioon jmt) hindade reguleerimist, mida põhjendati sooviga mitte lubada nendes valdkondades tegutsevatel ettevõtetel kujundada monopoolseid hindu. Samal ajal siseturu hindade vabakslaskmisega liberaliseeriti Eestis ka väliskaubandus, mille tagajärg oli imporditud toorme ja energia hindade järsk tõus. Selle kõige tulemusena jõudsid hinnad 1992. a juuniks
ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste kehtestamist ja suhete katkestamist VLO-ga. Seda perioodi hakati nimetama Praha kevadeks. Breznevi doktriin. Moskva ei näinud olukorras muud väljapääsu kui kasvava vastupanu kahasurumine sõjaväe abil. 21. augustil 1968. aastal saadeti Tsehhoslovakkiasse Varssavi pakti väed ning lämmatati kevadel alanud liberaliseerimisprotsess. 1969. aasta mais sai uueks parteiliidriks Gustav Husàk. Tsehhoslovakkias viidi läbi põhjalik puhastus partei- ja riigiaparaadis. Nõukogude Liit teatas pärast Praha kevade lämmatamist, et sotsialistlikel riikidel on piiratud suveräänsus, st et Moskval on alati õigus ja kohustus sekkuda (ka sõjaliselt), kui sotsialismi põhimõtted on ohus. Sellist põhimõtete kogumit doktriini hakati tollase Nõukogude Liidu liidri järgi nimetama Breznevi doktriiniks.
ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste kehtestamist ja suhete katkestamist VLO-ga. Seda perioodi hakati nimetama Praha kevadeks. Breznevi doktriin. Moskva ei näinud olukorras muud väljapääsu kui kasvava vastupanu kahasurumine sõjaväe abil. 21. augustil 1968. aastal saadeti Tsehhoslovakkiasse Varssavi pakti väed ning lämmatati kevadel alanud liberaliseerimisprotsess. 1969. aasta mais sai uueks parteiliidriks Gustav Husàk. Tsehhoslovakkias viidi läbi põhjalik puhastus partei- ja riigiaparaadis. Nõukogude Liit teatas pärast Praha kevade lämmatamist, et sotsialistlikel riikidel on piiratud suveräänsus, st et Moskval on alati õigus ja kohustus sekkuda (ka sõjaliselt), kui sotsialismi põhimõtted on ohus. Sellist põhimõtete kogumit doktriini hakati tollase Nõukogude Liidu liidri järgi nimetama Breznevi doktriiniks.
ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste kehtestamist ja suhete katkestamist VLO-ga. Seda perioodi hakati nimetama Praha kevadeks. Brežnevi doktriin. Moskva ei näinud olukorras muud väljapääsu kui kasvava vastupanu kahasurumine sõjaväe abil. 21. augustil 1968. aastal saadeti Tšehhoslovakkiasse Varssavi pakti väed ning lämmatati kevadel alanud liberaliseerimisprotsess. 1969. aasta mais sai uueks parteiliidriks Gustav Husàk. Tšehhoslovakkias viidi läbi põhjalik puhastus partei- ja riigiaparaadis. Nõukogude Liit teatas pärast Praha kevade lämmatamist, et sotsialistlikel riikidel on piiratud suveräänsus, st et Moskval on alati õigus ja kohustus sekkuda (ka sõjaliselt), kui sotsialismi põhimõtted on ohus. Sellist põhimõtete kogumit – doktriini – hakati tollase Nõukogude Liidu liidri järgi nimetama Brežnevi doktriiniks.
ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste kehtestamist ja suhete katkestamist VLO-ga. Seda perioodi hakati nimetama Praha kevadeks. Breznevi doktriin. Moskva ei näinud olukorras muud väljapääsu kui kasvava vastupanu kahasurumine sõjaväe abil. 21. augustil 1968. aastal saadeti Tsehhoslovakkiasse Varssavi pakti väed ning lämmatati kevadel alanud liberaliseerimisprotsess. 1969. aasta mais sai uueks parteiliidriks Gustav Husàk. Tsehhoslovakkias viidi läbi põhjalik puhastus partei- ja riigiaparaadis. Nõukogude Liit teatas pärast Praha kevade lämmatamist, et sotsialistlikel riikidel on piiratud suveräänsus, st et Moskval on alati õigus ja kohustus sekkuda (ka sõjaliselt), kui sotsialismi põhimõtted on ohus. Sellist põhimõtete kogumit doktriini hakati tollase Nõukogude Liidu liidri järgi nimetama Breznevi doktriiniks.
annaabi.ee 
