mis selle ideoloogia ideid edasi kannavad. Tegelikult on see veelgi keerulisem -- tavaliselt ei rajane erakonnad ühel kindlal ideoloogial. Eestis on asi vägagi segane ning tuua välja missugused parteid missugust ideoloogiat esitavad veelgi raskem -- enamus tänapäeva Eesti erakondi ei ole end ideoloogiliselt määratlenud. Kõige puhtamaks liberaalseks erakonnaks on kindlasti Eesti Reformierakond, millest tuleb ka allpool juttu. Mõningate reservatsioonidega võib liberaalseteks erakondadeks lugeda ka Eesti Keskerakonda ja Eesti Koonderakonda (vähemalt on neil liberalistlikke põhimõtteid). Mõlemad erakonnad kuuluvad sotsiaalliberalismi alla. Eesti Koonderakond. Partei asutati detsembris 1991. a. Koonderakond taotleb sõltumatut, demokraatlikku, võimude lahususel põhinevat ja avatud turumajandusega Eesti Vabariiki, mille liberaalne majanduskorraldus on eelduseks elatustaseme tõusule ja sotsiaalsetele garantiidele (Toomla 1996:27). 1992. a
Mittemõistmise aste on kõrge. 5. globaalne tiim- liikmed on erinevatest rahvustest ja riikidest. 12. Tiimide arengustaadiumid- spendotiim- potensiaalne tiim- tõeline tiim- kõrge, efektiivne tiim. Forming- moodustamine Storming- käärimine Norming- korrastumine Performing- etteaste Adjourning- laialisaatmine 13. Tiimi juhtimisstiilid Juhtimisstiil, mis on ühel ajahetkel tõhus, võib olukorra muutudes osutuda sobimatuks. Juhtimisstiilid võib jagada autokraatlikeks, demokraatlikeks ja liberaalseteks. D. Golemani uuringud näitavad, et juhi juhtimisstiil on otseselt seotud organisatsioonis kujuneva õhkkonnaga. Juhtimisstiilid on otseses sõltuvuses töö atmosfääriga firmas, osakonnas või meeskonnas, siis sellest tulenevalt nendest ka firma finantsedu. D. Goleman on toonud välja 6 juhtimisstiili ja nende mõju organisatsiooni õhkkonnale. Goleman väidab, et juhi käitumisstiil kujuneb kompetentside baasil, mis on tegevuses aktiviseeritud
tiim. ( kriipsude asemel on nooled, mis näitavad arengu suunda) Forming- moodustamine Storming- käärimine Norming- korrastumine Performing- etteaste Adjourning- laialisaatmine (areng ülevalt alla aga nooli ei saanud siia panna) 13. Tiimi juhtimisstiilid Juhtimisstiil, mis on ühel ajahetkel tõhus, võib olukorra muutudes osutuda sobimatuks. Juhtimisstiilid võib jagada autokraatlikeks, demokraatlikeks ja liberaalseteks. D. Golemani uuringud näitavad, et juhi juhtimisstiil on otseselt seotud organisatsioonis kujuneva õhkkonnaga. Juhtimisstiilid on otseses sõltuvuses töö atmosfääriga firmas, osakonnas või meeskonnas, siis sellest tulenevalt nendest ka firma finantsedu. D. Goleman on toonud välja 6 juhtimisstiili ja nende mõju organisatsiooni õhkkonnale. Goleman väidab, et juhi käitumisstiil kujuneb kompetentside baasil, mis on tegevuses aktiviseeritud. Mida rohkem emotsionaalse
Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne
Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt
5. Austa isa ja ema 6. Ära tapa 7. Ära riku abielu 8. Ära varasta 9. Ära tunnista valet teise vastu 10. Ära himusta naabri vara Mitzvot käskude järgimine nii põhimõtetes kui ka praktikas, reguleerib igapäevaelu. Oluline sünnistu surmani, hommikust õhtuni. 613 käsku 365 keelavad ja 248 kohustavat. ÜHISKONDLIK-INSTITUTSIONAALNE: judaismi harud Jaguneb ortodokseks (omakorda uus-ortodoksid, ultra-ortodoksid), konservatiivseks (jagunevad liberaalseteks, progressiivseteks jne) ja reformeerituks. Ortodoksed juudid peavad pühakirjast sõna-sõnalt kinni. Konservatiivsed juudid peavad kinni reeglitest, aga aktsepteerivad ka ilmalikku. POLIITILINE Iisraeli riik, juudi rahvusriik Religioossed parteid ja religioossed erandid Religioon on identiteedina nurgakiviks tavad. 13 Kristlus Kristlus on maailma kõige suurem religioon. Tekkis 4
põhiõiguste kandja suhtes ellu rakendama alles siis, kui vastavaid aluseid ja menetlust sätestav seadus on jõustunud. Seega saab klausleid nagu § 53 esimene lause mõista ainult kui volitusi seadusandjale põhiõiguste piiramiseks. Sellest tulenevalt ei ole põhikohustused otsekohaldatavad, vaid pigem põhiõigusteülesed põhiõiguste piiriklauslid. Põhiõigusi võib liigitada mitme tunnuse alusel. Näiteks on põhiõigusi liigitatud liberaalseteks ja sotsiaalseteks põhiõigusteks või kõigi ja igaühe ning kodanikupõhiõigusteks. Järgnevalt on võetud aluseks praktika seisukohalt oluline liigitus vabadus- ehk tõrjepõhiõigusteks, soorituspõhiõigusteks, mis jagunevad omakorda kaitsepõhiõigusteks, põhiõigusteks korraldusele ja menetlusele ning sotsiaalseteks põhiõigusteks, ja võrdsuspõhiõigusteks. Seejuures on oluline silmas pidada, et ühest põhiõigussättest võib tuleneda eri liiki põhiõigusi,
gruppi või faktilist asjaolu, keda või mida omavahel võrrelda. Võrdsusõigused kaitsevad üksikisikut riigi õigustamatu ebavõrdse kohtlemise eest võrreldes teiste isikutega. Võrdsusõigused tulenevad põhiseaduse §-dest 9 lg 1, 12 lg 1, 27 lg 2, 60 lg 1 lause 3 ja 156 lg 1 lause 2. 2.3. Liberaalsed ja sotsiaalsed põhiõigused Põhiõigusi võib liigitada nende poliitilis-maailmavaatelise tekkeloo järgi liberaalseteks ja sotsiaalseteks põhiõigusteks. Liberaalsed põhiõigused on ennekõike vabadusõigused riigi vastu. Peamiseks liberaalse traditsiooni väljundiks põhiseaduses on põhiseaduse § 19 lg 1, mis tagab igaühele õiguse vabale eneseteostusele. Liberaalsesse traditsiooni kuuluvad aga ka õigused riigi kaitsele kolmandate isikute õigusvastaste rünnete eest. Selle väljundiks on põhiseaduses ennekõike § 13 lg 1 lause 1, mis tagab igaühele õiguse riigi kaitsele.
mis meetoditega riiki valitsetakse (poliitiline reþiim) peamiste riigiorganite omavahelised suhted (riigi valitsemise vorm) millisteks koostisosadeks on riik jagatud, nende omavahelised suhted (riikliku korralduse/territoriaalse korralduse vorm). Harilikult võetakse poliitiline reþiim, riigi valitsemise vorm ja riigi territoriaalse korralduse vorm kokku mõistega "riigivorm". Poliitilised reziimid saab jagada: *demokraatlikeks * liberaalseteks * autoritaarseteks *totalitaarseteks Valitsemisvormid saab jagada: vabariigid presidentaalsed e. dualistlikud vabariigid Ühendriikide mudel Ladina-Ameerika mudel Aafrika-Aasia mudel 18 poolpresidentaalsed vabariigid parlamentaarsed vabariigid monarhiad
annaabi.ee 
